Toeta

Lea Larin

  • Üks festival – Pidu sinus eneses
    Diego Maradona sajandi värav (1986).
    2 × Pressifoto

    Üks festival – Pidu sinus eneses

    Vaid veel üks mäng ning ongi selleks korraks pidu läbi, maailma suurim festival, spordisündmus, mis haarab tipphetkil kaasa elama miljard inimest.1
    Jalgpalli võidukäik on olnud globaalne ja tormiline, kui mõelda, et jalgpall professionaliseerus Inglismaal alles XIX sajandi teisel poolel. Toona kvaliteetlehed seda oma lugejate etableerunud maitset arvestades kajastamisväärseks ei pidanud, kuni kasvava keskklassi ootuste survel tekkisid XX sajandi alguses väljaanded, mis vastavalt auditooriumi vajadustele jalgpalli lugejateni tõid, rõhutades mängu vaimseid ja…
    Lea Larin
    6 minutit

  • Üks roll

    Ta tegi seda jälle. Nii võib öelda, kui massimeediast vaatavad vastu peal­kirjad „Haridus- ja teadusminister Mailis Reps avaldas plaani . . . .“ (täida lünk sobiva sisuga), sel korral siis plaani muuta kõik lasteaiad osaliselt eestikeelseks ja kohustuslikuks.
    Iseenesest on mõttel jumet. Mis oleks selles halba, kui alates 2020. aasta 1. septembrist oleks kõigis lasteaedades üks kasvataja, kes räägib lastega eesti keeles, seda enam et enamik inimesi toetab eestikeelse õppe laiendamist. Ligi 80 protsenti…
    Lea Larin
    3 minutit

  • Aasta Eesti Noorte Teaduste Akadeemiat

    ENTA soovib esindada kõikide (ka hingelt) noorte teadlaste muresid, nende eest seista ja nende hääle kuuldavaks teha.

    Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) 29 asutajaliiget mäletavad eelmise aasta maikuu lõppu hästi. Oli selline jahe hall päev, natuke isegi vihmane. Eesti Teaduste Akadeemia majas Toompeal toimus Eesti Noorte Teaduste Akadeemia pidulik asutamine. Hommikul oli sellele eelnenud koosolek, mille käigus võeti vastu põhikiri ning valiti juhatus. Viieliikmelisse juhatusse valiti Els Heinsalu…
    Lea Larin
    4 minutit

  • Üks roll

    Mõnusalt muhe doktor Dolittle, kes seikleb Hugh Loftingu kolmeteistkümnes raamatus, abistades kõiki hättasattunuid, on küllap paljudele tuttav kangelane. Mäletate, kuis loomasõbrast tohter tegi (tõsi, olude sunnil) karjääris kannapöörde, õppis papagoi Polüneesia abiga ära loomade keele ja hakkas inimeste asemel ravima kõiksugu abivajavaid loomakesi, tegemata vahet kodu- ja metsaloomadel, nunnudel ja ohtliku välimusega olevustel.
    Dr Dolittle’i karjääripööre ning seiklused saavad alguse loomaarmastuse tõttu tekkinud karjuvast vaesusest. Tänu sohval lamanud siilile, kellele reumahaige…
    Lea Larin
    3 minutit
  • Igaühe looduskaitse

    Igaühe looduskaitse

    Mart Meriste: „Üksiku inimese tasandil me maailma ei muuda, aga oma vahetut ümbrust saame mõjutada küll.“

    Lea Larin
    10 minutit

  • Evolutsiooni käigu populariseerija

    Tuul Sepp: „Juhtnööriks, mille abil elu Eestis järgmise saja aasta jooksul kujundada, võiks olla lähtumine faktidest ja teadusliku meetodi rakendamine.“

    Loomaökoloogi ja viljaka teaduse populariseerija Tuul Sepa arvates peaks teadus olema rahvuste, keelte ja riigipiiride ülene ning see laieneb see ka humanitaarteadustele. Tippteadlane Tuul, kelle teadustöö tulemusi publitseeritakse mainekates eelretsenseeritud ajakirjades, on koduses ajakirjanduses avaldanud sadu teadust populariseerivaid artikleid, mõtestades inimkäitumist evolutsiooni vaatevinklist.
    Oled olnud juba pea…
    Lea Larin
    10 minutit

  • Üks roll

    Kuigi tundub, et Olümpia on pika ajaloo jooksul väsima ja värisema hakanud, parukas on viltu vajunud ja sitsid-satsid koidest puretud, ei ole enam seda hoogu ja elaani, seda suursugust ülevust, astub ta ikkagi vapralt lavale. Sedakorda Lõuna-Koreas, kus Sŏulis peeti 1988. aastal ka suvised olümpiamängud, mis tõid Eestile kaks kulda.
    Kõik olümpiamängud on erilised, kuid mõni neist on veelgi erilisem. Olümpiamänge võõrustav Pyeong­Chang soovib, et nimes kasutaks suurt C-d vältimaks segiajamist…
    Lea Larin
    3 minutit

  • Väärtustamine peab algama riigi tasandilt

    Ragne Kõuts-Klemm: „Eesti meediapoliitika alused on vaja uuesti läbi mõelda ja ümber sõnastada.“

    Tartu ülikool
    Ajakirjandusalast kõrgharidust on Eestis võimalik olnud õppida 1954. aastast alates, mil Juhan Peegel pani aluse eestikeelsele ajakirjandusõppele.
    Bakalaureuse erialal ühendati ajakirjandusõpe kommunikatsiooni erialaga aastal 2002.
    Bakalaureuse tasemele võetakse vastu igal aastal 50 tudengit.
    Kommunikatsioonijuhtimise magist­ri­kaval õpib 59 üliõpilast (aastas 25 õppekohta), ajakirjanduse magistrikaval 19 (aastas oli 15 õppekohta).
    Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrikaval (alates 2018. aasta sügisest)…
    Lea Larin
    6 minutit

  • Pealelend – Indrek Reimand, haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler

    Lõppenud 2017. aastal oli Eesti Euroopa Liidu teaduse eestkõneleja rollis. Kuidas võtate kokku selle aja, mil Eesti juhtis Euroopa teaduse tuleviku arutelu?
    Erakordne aasta Euroopa Liidu ees­istujana tõi meile vastutusrikka ülesande tüürida liikmesriike kompromissidele, mis Euroopa teaduspoliitikat edasi viiksid. Eesistumise ajal oli maailma ühe suurema teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ vahehindamine, kust koorus välja kaks peamist sõnumit.
    Esiteks: teadus on vaja tuua inimesele lähemale ja avalikkus peab nägema teadustöö tulemusi, et…
    Lea Larin
    2 minutit

  • Üks roll

    Valitsuselt ülikiiret internetiühendust võimaldavate lairibavõrkude ehitamiseks eraldatud 20 miljonit eurot on korraliku tüli tuurid üles võtnud.
    Mõnevõrra jäi see tüli samaaegselt toimunud teise e-riiki puudutava skandaali varju, sest suuremat osa avalikust ruumist täitis ajakirjanduses üles köetud ID-kaardi hüsteeria.
    Kuid teema on tähtis, paljudele tähtsamgi veel kui ID-kaart, sest ilma netiühenduseta ei ole ka ID-kaardiga võimalik midagi teha. E-riik Eesti ei ole hoolimata riiklikest otsustest ja Euroopa Liidu lubatud toest siiani püsiühendusega internetiga…
    Lea Larin
    2 minutit
Sirp