Iga lapsevanem teab, et lapse kooliskäimise ajal on tulnud ikka oma rahakoti rauad lahti teha, kui lapsel on vaja töövihikuid või kui koolipere läheb muuseumi või teatrisse. Sel sügisel otsustas haridus- ja teadusministeerium teha sellele lõpu: üldhariduse puhul lastevanematelt õppetööd rikastavateks tegemisteks otse raha ei tohi küsida. Nii mõnigi lapsevanem plaksutas rõõmust – lõpuks ometi. Tasub siiski vaagida niisuguse otsuse plusse ja miinuseid.
Töövihikute eest vanematelt raha küsida on olnud keelatud juba…
Juba järgmisel nädalal toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised ja sinna pürgijate valimiskampaania on täies hoos. Volikogude valimistel saavad Eestis hääletada nüüd ka valimispäevaks 16aastaseks saanud – see on võimalus, mida paljudes teistes riikides üldse ei tunta. Ometi kuuleb sageli väidet, et noored ei tunne poliitika vastu huvi või et neil pole piisavalt elukogemust, et valimistel kaasa rääkida. Siiski on just noorte igapäevaelu see, mida kohalik omavalitsus saab kõige enam mõjutada.
Millised teemad…
Septembris on mitmeid toredaid tähtpäevi, mis on võitnud eestlaste südamed, näiteks tarkusepäev 1. septembril ja vanavanemate päev septembri teisel pühapäeval. Kui aga võtta lahti rahvusvaheline tähtpäevade kalender, siis võime sealt leida mitmeid kirjaoskusega seotud toredaid rahvusvahelisi tähtpäevi, nagu raamatulugemise päev (6. september) ja rahvusvaheline koomiksipäev (30. september). Ka rahvusvaheline piraadikeeles rääkimise päev (19. september) ja lollide küsimuste esitamise päev (28. september) vääriks tähistamist. Tähtpäev, millest aga eriti kooliaasta alguses mööda ei saa vaadata, on rahvusvaheline…
Viimasel ajal on palju räägitud õpetajate puudusest. Haridusandmete portaali Haridussilm1 järgi on Eestis 22 476 õpetaja ametikohta ja 26 575 õpetajat – selle statistika põhjal õpetajate puudusest rääkida ei saa. Küll aga on esile kerkinud uus probleem: paljud õpetajad töötavad kvalifikatsioonita.
Missugune peab olema õpetaja kvalifikatsioon? Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab: „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.“…
Märts on emakeelekuu. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel räägitakse Eestis suisa 243 emakeelt1, millest suurim on muidugi eesti keel ja sellele järgnevad vene, ukraina, soome, inglise ja läti keel. Emakeelte seas on niisuguseidki, mida ei räägita – viipekeeled.
Eestis on rahvaloenduse andmetel 1464 viipekeele kasutajat, kellest 754 kasutab seda emakeelena ja 710 võõrkeelena. Eesti viipekeelt kasutab emakeelena 444 ning võõrkeelena 480 inimest. Kas niisugune hulk keelekasutajaid on piisav, et peaks mõtlema selle keele õpetamise…
Peagi saabuval 2025. aastal möödub esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest 500 aastat, mis väärib tähistamist. Seetõttu on järgmine aasta nimetatud eesti raamatu aastaks. Eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele auväärset tähtpäeva märgitakse erilaadsete näituste, trükiste ja üritustega 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026.
Raamatuaasta keskne koordineerija on Eesti Kirjanduse Selts, kuid seda plaanivad tähistada paljud teisedki asutused ja organisatsioonid üle Eesti: mitmesuguseid ettevõtmisi on korraldajate tööplaanides juba üle 80. Hõlmatud on nii raamatu…
See aasta algas haridustöötajate tähtajatu streigiga, mis lõppes pärast seda, kui õpetajatele lubati 17 eurot palgatõusu ja hakata tegelema haridusleppega. Nüüd, sügisel, võime ajakirjanduses näha optimistlikke pealkirju „Ministeerium: haridusleppes on jõutud põhimõttelisele kokkuleppele“, „Hariduslepe on koos, paika said õpetajate karjäärimudel ja töötingimused. Kallas: järgmine etapp on poolte kinnitus“, „Õpetajad saavad neljaastmelise karjäärimudeli, igal astmel oma palk“, „Hariduslepe saadeti osapooltele allkirjastamiseks“ jne. Kas tõesti ongi streik täitnud oma eesmärgi ja kõik on…
Uus kooliaasta toob kaasa eestikeelsele haridusele ülemineku. See valitsuse otsus on kütnud üles palju kirgi ja vaidlused, kas tegemist on õige otsusega, ei taha vaibuda. Esmalt tõstatus paljude muu emakeelega lastevanemate seas küsimus, miks üldse peavad kõik lapsed eesti keeles õppima. Kardetakse sedagi, et kui eri emakeelega lapsed õpivad ühes klassiruumis, hakkavad kannatama eesti lapsed. Kõige suuremaks kitsaskohaks on osutunud aga õpetajate kesine keeleoskus: meil ei ole piisavalt eesti keelt…
Mõned asjad tunduvad siin elus kindlad. Näiteks, kui käes on kevad, siis teevad lõpuklasside õpilased sisseastumiskatseid ja lõpueksameid. Nii on olnud see ka sel kevadel, kuid põhikooli eksamitest ja gümnaasiumikatsetest on ehk räägitud tavapärasest rohkem, sest haridus- ja teadusministeeriumil on plaanis teha muudatusi.
Mida siis tahetakse muuta? Plaanitakse kaotada koolikatsed, muuta põhikoolieksamite aegu ja üle minna e-eksamitele. Esmapilgul tunduvad need plaanid ehk igati mõistlikud, kuid lähemal vaatlusel võib näha mitmeid probleeme.
Koolikatsed…
Märtsikuus on juba tavaks saanud, et räägitakse – ilmselt ka mõeldakse – rohkem eesti keelest, mistõttu on asjakohane arutleda õigekeelsuse üle ja vaadata, kust saab keeleabi.
Kui asun mingit teksti kirjutama, on esmane tööriist, mille appi võtan, e-keelenõu (kn.eki.ee). E-keelenõu lehelt saab teada, et selle portaali eesmärk on „pakkuda lõpptarbijale intuitiivselt lihtsal viisil vastuseid keelealastele küsimustele, nt normingukohasus, vasted teistes keeltes, selgitused, etümoloogia, kasutusinfo jms“. Tõepoolest, sellel lehel on reas mitmed vajalikud sõnastikud:…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
