-
Pagan on eesti keeles uhke sõna. Hüüdsõnana on ta veel vägevam kui jessas või issand, sest pagan väljendab ka tunnustust; sellega võrreldav on ehk ainult jumal, näiteks noorema keelepruugi väljendites jumala äge või jumala lahe, mis annavad hinnangule juurde veidi pidulikkust. Mõnikord tundub, et emotiivselt on need ühe ja sama mündi kaks külge, kusjuures pagan kõlab mõnusamalt ja humoorikamalt, jumal aga tõsisemalt ja mõtlikumalt. Siiski, paganas on rohkem veendumust, rohkem…
-
Ideoloogiakriitika on pikaajaline ja isegi auväärne distsipliin. XVIII sajandi lõpus tähendas ideoloogia küll lihtsalt “ideedeteadust”, kuid juba järgmise sajandi keskel võrdlesid Marx ja Engels seda camera obscura’ga: “Kui inimesed ja nende vahekorrad osutuvad kogu ideoloogias pea peale pööratuiks otsekui camera obscura’s, siis tuleneb see nähtus niisamuti nende elu ajaloolisest protsessist, nagu esemete ümberpööratud kujutised silma võrkkestal tulenevad nende elu vahetust füüsilisest protsessist.” (“Saksa ideoloogia”, Tallinn 1985, lk 25). Siit saab…
-
Saksa filosoof Peter Sloterdijk on 2001. aastal ilmunud raamatus “Päike ja surm” arutlenud nüüdsete rahvusriikide üle, leides, et need püsivad kujuteldavate kogukondadena, mille aluseks on teatav poliitiline fiktsioon. “Tänapäeva poliitika põhieesmärk on majutada tohutu inimhulk ühise etnilis-kultuurilise katuse alla, andes neile ka töökava ja varustusprogrammi. Mulle tundub, et praegusi riike on lihtsam mõista siis, kui võtta rahvust poliitilise varjupaigana – ja veel enam, põlisrahva reservaadina, paistku see pealegi paradoksaalne. Selline…
-
Meie pärimuses on olemas omaette kiht, kus maapinnavorme luuakse kahe looja koostööna. See koostöö ei ole päris üksmeelne, vaid jätab mulje, et teatav hulk vorme on tekkinud mingi viguri või vembu tõttu: üks kahest loojast on trikster, kellele miskipärast ei meeldi ühtlane ja sile, ettearvatav ja tasakaalustatud maailm. Nii peab ta tingimata midagi ette võtma, et tuua juba olevasse tasakaaluseisundisse sisse häire või rike, mis on pealtnäha põhjendamatu, aga saab…
-
Kunagi lapsena matkasin isa-emaga Hiiumaal. Oli suvi ja me olime suurest teest eemal. Taevas oli pilvine ja ma ei mäletagi, millal kuskilt õhust hakkas kostma imelikku hala ja huilgamist. Üleval tiirutas päris palju kajakaid, aga nende kiljumise mattis üks teine heli, mida ma varem polnud kuulnud – nagu oleks üks suur loom olnud õudses surmahädas. Veidi aja pärast nägin enda ümber hulka väikesi puure. Puurid olid täis rebaseid, kes lõugasid,…
-
Meie vanade laulude seas on üks, kus laulik kutsub teisi endaga kaasa, et koos minna luudadega merd pühkima. Mõned sellised laulud on pikemad, mõned lühemad. Kõige napim võib koosneda paarist lausest:
-
Meie vanade laulude seas on üks, kus laulik kutsub teisi endaga kaasa, et koos minna luudadega merd pühkima. Mõned sellised laulud on pikemad, mõned lühemad. Kõige napim võib koosneda paarist lausest:
-
Kanada antropoloog Richard Borshay Lee kirjeldab oma tuntuimas raamatus “The Dobe Ju/’hoansi”, kuidas ta Loode-Botswanas bušmanite juures elades püüdis kord kindlaks teha, kes on õieti hõimu pealik. Kuna bušmanite ühiskondlik korraldus on üsna keerukas, tuli tal läbi käia hulk väikesi kimpkondi (nn bands), enne kui talle näidati meest, kes paljude meelest vääris pealiku nime. Kui Lee aga mehega juttu tegi, reageeris see niisugusele tiitlile “üllatuse, jahmatuse, umbusu ja naeruga”. Pärast…
-
Kas tõesti nii olema peab?
-
Michel Houellebecq on oma “Elementaarosakestes” muu hulgas arutlenud rasestumisvastaste vahendite legaliseerimise üle, mida Prantsusmaal tehti aastal 1967 ja mis olevat vallandanud seksuaalse vabanemise. “Kibe on aga märkida, et kuigi seda seksuaalset vabanemist on mõnikord kujutatud kogukondliku unelmana, oli see tegelikult järjekordne aste individualismi ajaloolisel tõusuteel. . . . Õigupoolest olid perekond ja abielupaar viimane primitiivse kommunismi saareke keset liberaalset ühiskonda. Seksuaalne vabanemine hävitas viimased kogukonnavormid, mis indiviidi veel eraldasid turust.” (“Les particules élémentaires”,…
