$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Hasso Krull

  • „tundsime selgelt et lõhname nagu palverändurid“

    Ungari avangardisti Lajos Kassáki poeem mõjub nagu lahtine haav – ühtaegu lummavalt ja eemaletõukavalt, köitvalt ja kohutavalt.

    Jalgsirännak näib tänapäeval olevat välja suremas. Tõsi küll, matkamine on ikka moes ja selle jaoks rajatakse spetsiaalseid matkaradu; loodusparkides kõnnitakse tähistatud aladel, mõnes paigas saab pikalt jalutada piki mereranda, ja muidugi võib teha pikki rännakuid suurlinnade tänavatel, püüdes valida müravabasid lõike. Aga rännata jala linnast linna, läbi tundmatute paikade, ilma…
    Hasso Krull
    7 minutit

  • Haabersti paju ja Eesti tulevik

    Olen siseemigrant. See on vastuoluline mõiste, sest emigrant tähendab pagulast, kellel on õnnestunud end uues elupaigas sisse seada, ilma et ta ennast siiski päris kodus tunneks. Siseemigrant on seevastu keegi, kes pole kuhugi põgenenud, aga tunneb end ikkagi pagulasena, sest poliitiline olukord on muutunud vastuvõetamatuks. Emigrant püüab sidet kodumaaga alles hoida, lootes, et asi kunagi muutub ja ta saab koju tagasi minna. Siseemigrant ongi kodumaal. Ta ei ole ühtegi sidet…
    Hasso Krull
    5 minutit

  • Laureaat – Ants Orase küsimus

    Kõne kriitikaauhinna väljakuulutamisel Tartu Kirjanduse Majas 8. detsembril 2016

    Armsad siinviibijad! Hea žürii! Tore Kultuurkapital!
    Kui Ants Oras oleks täna siin, siis tal oleks meile üks küsimus.
    Ants Oras ongi täna siin. Ma ei pea silmas Ants Orase kehatut vaimu, mis viibib esivanemate juures, vaid tema sümboolset kohalolu.
    Sümboolne kohalolu mõjub nagu õietolm, mida on õhus tunda, aga harva näha. Mõned ütlevad, et tunnevad kevade lõhna. Mõned kurdavad, et neil tekib allergia.
    Detsembris õietolmu…
    Hasso Krull
    3 minutit
  • Soome sild
    Anneli Oppar. Looduse kroon. Aeg. Kroonid, söövitatud teras, hõbe, 2013.
    Piia Ruber

    Soome sild

    1.
    Soome sild on meil juba ammune unistus. Sada aastat tagasi nimetas Tuglas seda „meie rahvusliku ärkamisaja kõige hellemaks unistuseks, hõbelõimeliseks pettepildiks, kuldkajaliseks tuleviku muusikaks“,1 viidates Koidulale, Eisenile ja Grenzsteinile, ja kinnitas siis: „Selle järele on veelgi palju muutunud. Ja jälle on tõusnud päevakorrale küsimus Soome sillast. Mitte enam romantilisena unistusena, vaid poliitilisena päevaküsimusena, mis peale naiivide utopistide ka tõsiseid riigimehi huvitab. See on küsimus, mille pääle lisaks võimalikult ruttu…
    Hasso Krull
    8 minutit

  • Sula ongi alus

    Filosoofia nähtamatu mees

    Mõtlemine ei ole sama mis rääkimine. Keel pole sama mis mõte, mõtlemise ajal ei jõua me alati keelele mõelda, ja rääkimise ajal ei suudeta teadvustada kõiki mõtteid, mis sõnade varjust välja vupsavad; ikka tuleb täpsustada, parandada, selgitada: „tegelikult ma tahtsin öelda,“ „niimoodi ma seda ei mõelnud,“ „no mis ma räägin“. Rääkimised ei saa kunagi räägitud ja mõtlemised ei saa lõpuni mõeldud: ainult jutt võib vahel otsa…
    Hasso Krull
    7 minutit

  • Armas Ajalugu. Suur Litootes ja vabadusvõitluse muster

    Eesti ajalugu II, Eesti keskaeg. Koostaja ja toimetaja Anti Selart. Tartu Ülikooli ajalooja arheoloogia instituut, 2012. 456 lk.
    Ajalugu on meile kõigile armas. Meile meeldivad ajaloolise ainega filmid, ajaloosündmustest jutustavad romaanid, ajaloolised isiksused, ajaloolised ehitised, ajaloolised kostüümid ja ajalugu ümbritsev salapärasuse aura, kaduvikuhõnguline lummus. Juba lapsena satume kodu ümber ringi kolades „ajaloolistesse paikadesse”, kus kõik on kuidagi teistmoodi, imelikult vana, raske, kulunud ja kuidagi ähvardav; hiljem viiakse meid igal suuremal reisil…
    Hasso Krull
    6 minutit

  • Lauritsa „Korea päevikud”

    Kas pilti saab teha nii, et me ei tea, mis pildi peal on? See küsimus tekib juba abstraktse ekspressionismi ja sürrealismi juures, aga ta lahendatakse teisiti. Abstraktne ekspressionist peab teadma, mida ta on pildil väljendanud, lihtsalt vaataja ei pruugi sellest aru saada, sest ta ei tunne kujutist ära. Sürrealist ei tea, mida pildil kujutatu täpselt tähendab, sest selle sisu on väljaspool teadvust, aga ta eeldab, et vaataja tunneb kujutise ometi…
    Hasso Krull
    2 minutit

  • Kas ajalugu juhtub kogemata?

    Väide, et kord juba tehtud kuritegusid enam heaks teha ei saa, on poolik tõde, sest neid kuritegusid põhjendanud ideoloogia on alles.       
    Jake Page, Suure Vaimu rüpes. Ameerika indiaanlaste 20 000-aastane ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa. Tänapäev, 2011. 472 lk. 
    Ajalugu tuleks kirjutada tagurpidi. Alustama peaks praegusest hetkest, millest me teame kõige rohkem ja samas ometi peaaegu mitte  midagi, sest praegu kestvate protsesside kohta ei saa suuri üldistusi teha. Ajaloolane…
    Hasso Krull
    5 minutit

  • Aafrika mõistulugu

    Aafrikas on laialt levinud lugu mehest, kes leiab võsast pealuu ja küsib: „Kuidas sina siia said?”. „Eks ikka jutu pärast,” vastab pealuu. Mees läheb nüüd kuninga juurde ja räägib, et on võsast leidnud kõneleva pealuu. Kuningas nõuab, et imet talle näidataks, ja mees juhatabki kuninga koos saatjaskonnaga võsasse, kust ta pealuu leidis. Ometi ei vasta pealuu seekord küsimise peale midagi. Vihane kuningas  annab käsu, et mehe pea maha raiutaks ja…
    Hasso Krull
    3 minutit

  • Väike, põhjamaine, kristlik?

    Eesti kultuuri nimetatakse sageli „väikeseks kultuuriks”. Selline suhtehinnangul põhinev otsustus on täiesti õige, kui Eestit võrreldakse mõne kultuurikooslusega, millel on rohkem koostisosi või mis väljendub suuremates mahtudes, nagu näiteks euroopa kultuur, aafrika kultuur, india kultuur, saksa kultuur, prantsuse kultuur jne. Sealsamas jätab  see hinnang arvestamata tõsiasja, et enamik maailma kultuurikooslusi on mahult tunduvalt väiksemad. Keel, mida kõneleb miljon inimest, ei ole iseenesest sugugi väike keel. Kui me nimetame oma kultuuri…
    Hasso Krull
    2 minutit
Sirp