Andrus Laansalu
-
Metsa ja katedraali maalimises on palju kattuvat, isegi kui tegelikuks maalimise objektiks on valgus. Tõnis Saadoja näituse „Kestev olevik“ vaade.Paul KuimetKas on võimalik astuda kaks korda ühte ja samasse valgusse?
Tõnis Saadoja valgusdokumentalism on üks paljudest vajalikest sisenditest tulevasse kultuuri, kus looduse tajumise mütopoeetika on ümber kujunenud uueks pingeväljaks.
4 minutit -
Väga tihedalt ja intensiivselt koos püsivat seisundit ei muutnud ruumis ühe teose juurest teise juurde liikumine üldse, ehkki näituse tööd opereerivad kõik täiesti eri registrites.Joosep KivimäeKui nuga libiseb ja lõikab sisse reaalaega
Näitusel „Just juuri nüüd nyt“ tekib aeglustus, mille kirjeldamiseks sobib füüsika terminoloogia palju paremini kui kunstiteaduse oma.
4 minutit -
Näitusel „Varjud ja asjad“ on kuidagi väga loomulik on keskenduda nii asjade kui varjude füüsilistele omadustele.Karel KoplimetsTee endale ise vari
Mahult on see üsna väike näitus. Aga sisaldab rohkem, kui pealt paistab. Niipea kui hakata objekte keskendunult vaatama, langeb vaatajale peale detailide kaskaad.
4 minutit -
Vihmauudised. Vihmametsa server. 2016. Peeter Laurits on oma fotodes teinud mitmeid katseid tabada igasugu Teiste võõras-olekut.Peeter LauritsMis siis, kui kõik teised on võõrad?
Loodus on võõras, Teine, ja mida rohkem me teda endasarnaseks mõtleme, seda kaugemale me temast satume. See käib ka loodust kujutava kunsti kohta.
7 minutit -
„Õhetava“ piltidel on asendatud keskaegse näoga Päike astrofotograafia lähivaadetega ja see sobib Päikese mõistmiseks küll.Kaimar Tauri TammKuidas saada aru Päikese hämardumisest?
Ivar Veermäe jätkab sissevaadet tehnoloogiatesse, mis võiksid ehk atmosfääri natuke hämaramaks muuta ja sellega ka kliima soojenemise protsesse maha suruda.
4 minutit -
Oleks ikkagi huvitav teada, mida jaapanlased ise sellisest lihtsast õnnest arvavad. Kas nende hoiakud võiksid sobida väljasseisjate ettekujutusega?Evert PalmetsTuhandeaastane projekt
Kas õnnel võiks olla füüsiline kuju või etniline eripära? Kas jaapanlik õnn on kultuuriline konstruktsioon või sisaldub see tõesti haamrivarres ja tolmuluua pidemes?
4 minutit -
Rannikueestlase mõttemaastikel triivib kindlasti ka vana paat, millel on veel isegi aerud küljes, aga millega merele minna tegelikult ei saa.Paul Kuimet, Tallinna KunstihooneKollektiivmõistus mõõdab mälurannikut
Ja ega tegelikult olegi Uru Valteri ajaline ulatus täpselt teada – võib-olla oli ta rannikul koos kiviaegsete hülgeküttidega.
4 minutit -
Näitus „Pinna all. Keskkonna ideoloogiad“ on nagu kaks täiesti erinevat näitust, mis asetsevad kohakuti.Tiiu RebanePindpinevuse eraldav jõud
„Pinna all“ on Eesti, Leedu ja Soome kunstnike ühisnäitus, kus eristub kaks ökoloogiat ja keskkonnaproblemaatikat puudutavat mõtteviisi, millel ei ole väga tugevat kokkupuutepinda.
5 minutit -
Muidugi ei pääse Arktika saatkonnas lihtsalt abstraheeritud tühja valge vaatamisega. Arktikaga külgnevasse mõisteplokki on praeguseks sügavale sisse sulanud kliimakriisi mõiste.Taavi SuisaluTühi valge ja jääsinine
Taavi Suisalule iseloomulik hoiak kunstnikuna on teaduslik neutraalsus, ta loob tingimused kogemusteks, aga ei sunni neid vaatajale peale.
6 minutit -
„Puudutakse“ Tartu Kunstimajas. Kunstnikud ja kirjanikud, kes märkavad loodust enda ümber, otsivad pidevalt meetodeid, kuidas äraminejad nähtavaks ja kuuldavaks teha.Jürgen VainolaPuudumise kohalolu
Inimene väärtustab mäletamist, aga see on meie liigi omavaheline kokkulepe. Loomad ise peavad olemasolu kindlasti tähtsamaks – nad ei hooli sellest, kas keegi neid mäletab või mitte.
7 minutit
