
Teatri NO99 pärandiga on nagu võilillega: seemned lendavad laiali ja kõiki ei näe, aga need on olemas ja neist kasvavad uued taimed.

„Ükskord Liibanonis“ ei paku teatrile sageli omast poeesiat ega metafoore, vaid parimate telesarjade väärilist poliitilist pinget.

Nele Laos, Kaimai Kuldkepp, Elise Rohtmets ja Kadi Viik suhtlemisoskusest, emadusest ja nõusolekust.

Kõige tugevama Oscari-kategooria, parima dokumentaalfilmi teemad keerlevad tänavu võimu ja selle vastutusele võtmise ümber.

Kaheksale Oscarile kandideeriv „Konklaav“ valgustab läbi nii Vatikani siseelu kui ka demokraatia valud.

ERR heitleb mitmes kriisis, mida ilmestab süvenev komme minna kaasamise ja erinevate teemakäsitluste asemel keelamise teed.

Tänava- ja moefotograaf Feng Li laveerib oma töödes ilusa kuvandiloome ja mõistatusliku satiiri vahel, tõstatades niimoodi põnevaid küsimusi tänapäeva Hiina kujutamise kohta.

Matīss Kaža: „Enam pole põhjust Prantsusmaale või Saksamaale alt üles vaadata. Neid tasub võtta võrdsete partneritena, leida koostöövõimalusi ja jõuda nii laiema publikuni.“

Von Krahli teatris etenduv lavakunstikooli tudengite „Vahe aeg“ on küll ebaühtlane ja üritab eelmise lennu varjust pääseda, kuid süstib ka usku meie teatri võimekasse järelkasvu.

Läti edukamaid filmilavastajaid Juris Kursietis, kelle „Suursugused“ jõuab üksikute seanssidega kinolevisse, räägib Baltimaadelt maailma filmikaardile murdmisest.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.