Äli-Ann Klooren

Hooaeg avati võimsalt ja ERSO kontsertide publikurohkus ei anna kuidagi põhjust öelda, et klassikaline muusika on kriisis.

Vahetevahel oli kahju, et ei saanud mõnda interpreeti või koosseisu pikemalt kuulata, kuna mitu kava oli üles ehitatud üsna galakontserdilikult.

Fotografiska oma mitteakadeemilisusega tõmbab ligi mitmekesisemat publikut, kes võib soovi korral peale kontserdi nautida ka näitusi ja kohvikus pakutavat.

Laulupeo „Püha on maa“ kava oli koostatud tasakaalustatult, sisaldades vana ja ka uut, kusjuures nii palju uudisloomingut ei ole seni kõlanud ühelgi laulupeol.

Eri ajastute muusikat on samal kontserdil esitatud kogu aeg, nüüd aga olid mitmed interpreedid oma kava üles ehitanud vanemat ja nüüdismuusikat korrapäraselt vaheldades.

Juba enne rahvusmeeskoori Ühendkuningriiki saabumist oli oma Inglismaa ja Šotimaa üheteistkümne kontserdiga kontserdireisi alustanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.

Maila Laidna ja Tiiu Sisask andsid kontserdi, mille jaoks valmistasid ette mitmekesise ja nõudliku kava, tuues esiettekandele ka kaks eesti helilooja teost.

Elamus oli üks tänavuse hooaja võimsamaid, aga kontserdivormi kohta tekkisid siiski mõningad küsimused.

EFK on koor, kus iga laulja võiks olla solist. Ometigi oli mingil määral üllatus, et koorilauljatega on võimalik barokkooper niivõrd kõrgel tasemel ette kanda.

Üks võimalus nooremat publikut saali tuua on võtta kavva noortele lähedasema helikeelega muusika, milleks sobib suurepäraselt Ameerika minimalistide loodu.