Gavin Bryarsil, keda on alati tõmmanud põhjamaiste kultuuride poole, on Eestiga pikaajaline side: 2006. aastal sai alguse tema koostöö Eesti Rahvusmeeskooriga.

Nii mõnegi kontserdi kava valikut mõjutas Ukrainas peetav sõda, kuid ülekaalus oli helge ja elurõõmus muusika, mis täitis hinged valguse ja lootusega.

Eestist väljaspool tuntakse kõige enam Urmas Sisaski koorimuusikat, millel on kaunid meloodiad, selge faktuur, lihtne, sageli koraalilaadne harmoonia ja ostinaatsed rütmid.

Valter Soosalu demonstreeris kõiki oma oskusi, vaid klassikalised aariad jäid publiku ette toomata. Soome muusika austajatele pakuti õhtu jooksul üksjagu äratundmisrõõmu.

Suvine Haapsalu vanamuusikafestival on saanud omale võrdväärse sügisese paarilise. Kuidas aga leida kuulajaid Tallinnas novembri sombusel nädalal, kui valitseb tõeline muusika üleküllus?

Viktor Marvini esituses ei olnud paatost ega tormilisi tundeid, mis on nii kerged sõjateemaga kaasnema, vaid kõik oli edasi antud siiralt, nukravõitu alatooniga.

Järjest enam ilmub muusikavaldkonda neid, kes üritavad sügavale juurdunud traditsioone lõhkuda ning meelitavad kuulajaid uute ideede ja kontserdipaikadega.

Orkester kõlas elavalt, värvikalt ja energiliselt ning tundus, et noored naudivad igati oma mängu. Võib arvata, et sellele orkestrile sobisid mõlemad esituspõhimõtted hästi.

Kuna „Südameasjad“ on improvisatsiooniline teos, on iga selle ettekanne uudne ning põnev on kogeda, kuidas esitajad sellist üsna vaba ülesannet lahendavad.

Haapsalu vanamuusikafestival on justkui kvaliteedimärk, korraldajate valikuid võib vaat et pimesi usaldada ja kerge südamega igale kontserdile minna.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.