Äli-Ann Klooren
-
Viimsi Sinfonietta dirigendi Xandi van Dijki rõõmsameelne olek ja kehaline muusikale kaasaelamine nakatas silmanähtavalt nii muusikud kui ka publiku.Teet RaikHea tuju muusika Viimsi Artiumis
Kui selle kontserdi iseloomustamiseks peaks kasutama ühte sõna (lisaks muusikaliselt kõrgele tasemele), siis on see „rõõmsameelsus“.
4 minutit -
Kristiina Poska on dirigendina mõttega kogu aeg justkui natuke kõlavast eespool, tänu millele ei ole ühtegi tühja ega seisvat hetke ning nii moodustub esimesest viimase noodini läbimõeldud tervik.Teet RaikSisukas september
Peale Arvo Pärdi muusika kõlas septembrikuistel kontsertidel rohkesti ka teiste eesti heliloojate loomingut ning kavades oli märkimisväärselt palju uudisteoseid.
5 minutit -
Tänavuse Tallinna kammermuusika festivali resideeriv helilooja oli Lauri Jõeleht, kelle vastilmunud plaadi „Music for Piano“ esitluskontserdil astusid üles pianist Irina Zahharenkova ja festivali kunstiline juht, viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny.Vladimir LevinBriti maastikud Tallinna vanalinnas
Peaaegu iga kontserdi kavas oli midagi briti heliloojatelt. Selline teemavalik on igati tervitatav, sest inglise muusika kõlab kontserdikavades täiesti teenimatult liiga harva.
6 minutit -
Sel aastal valmistas Birgitta festivalil suurimat rõõmu Claudio Monteverdi ooperi „Orpheus“ ettekanne. Eestis pole seda siiani lavastatud, ent selle vea parandas nüüd Andrew Lawrence-King. Esiplaanil Francisco Fernández-Rueda (Orpheus) ja Marta Paklar (Eurydike).Anneli IvasteUut ja vana
Tõnu Kaljuste juhitud kolm Birgitta festivali jäävad meelde mitmekesise repertuaariga, kus kõrvuti klassikaga on saanud kuulda ka põnevat uut, mis ei pruugi alati mahtuda klassikalise muusika piiridesse.
6 minutit -
Vox Clamantis on mitte ainult Eesti, vaid ka maailma koorimuusikas omanäoline fenomen, mille teeb eriliseks ühishingamine, muusika põhjalik läbitunnetamine ja mõtestatud esitus.Siim Vahur / NargenfestivalMõttetihe Kreegi ja Saare esitus
Vox Clamantisel on kindlasti oma osa selles, et Kreegi looming maailmas tunnustust on leidnud. Kui vaid Kreek, kelle muusikat tema eluajal kuigi palju ei tuntud, kõiki neid esitusi kuuleks!
5 minutit -
Ansambel Floridante ja Ragnhild Hemsing suutsid üllatada nii üleekspluateeritud teosega nagu Antonio Vivaldi „Aastaajad“. Põnevaks tegi ettekande Hardangeri viiul, mille eriline kõla, aga ka Hemsingi lisatud rahvamuusikale omased kaunistused panid teose värskelt kõlama.Teet RaikEesti nüüdismuusika kuu
Peale kõrgetasemeliste kontsertide rõõmustas maikuus eesti heliloojate teoste (esi)ettekannete rohkus.
5 minutit -
Just tšellosolist Nicolas Altstaedt (paremal) pani Erkki-Sven Tüüri pähe mõtte kirjutada uus tšellokontsert.Kiur KaasikHooaja vaimustav lõpp
Lõppenud ERSO kontserdihooaega võiks nimetada Mahleri omaks. Raske uskuda, et hooaegu, kus ERSO on kandnud ette lausa kolm Mahleri sümfooniat, on rohkesti.
5 minutit -
Marta Ojasoo esitus Calisto rollis oli Cavalli ooperis „La Calisto“ nii vokaalselt kui ka tõlgenduslikult meeldejäävaim.Rene JakobsonÜldiselt väärtuslik kogemus
Selleaastase festivali „Ceciliana“ kõige ulatuslikum ettevõtmine oli Francesco Cavalli ooperi „La Calisto“ ettekanne EMTA suures saalis.
5 minutit -
„Sõjareekviemi“ kauneim number oli „Lacrimosa“, mis kõlas sopran Arete Kerge esituses lausa vapustavalt.Vahur LõhmusKui oleks siis osanud ette näha …
Ühe XX sajandi suurema vokaalsümfoonilise teose mõte on hoiatada järgmisi põlvkondi mõttetu verevalamise eest.
5 minutit -
Eesti Vabariigi 106. aastapäevale oli pühendatud segakoori K.O.O.R. kontsert „Inimesed sõdurisinelis. Mõeldes Ukrainale“, kus kõlas Raul ja Gustav Talmari juhatusel Eino Tambergi muusika. Kuigi lood olid temaatiliselt üsna erinevad, suudeti need ühendada dramaatiliseks jutustuseks.Siiri MänniVäljas oli veebruar …
Nii omamaise heliloomingu kui ka interpreetide üle saab tunda vaid suurt ja sügavat rõõmu, kuigi laiemas pildis ei ole asjad meie muusikamaastikul siiski sugugi nii roosilised.
5 minutit
