-
VASTAB Argo Mund, Eesti Keele Instituudi keelekorraldaja
Eesti Keele Instituudi kodulehel on näha „Keelenõu 631 3731”. Kui sellele klõpsata, avaneb palju rohkem võimalusi keeleabi saada kui vaid helistamise teel. Mida leiab keelenõu lehelt?
See, kes läheb keelenõuande lehele keeleabi.eki.ee, võiks pöörata pilgu kõigepealt vasakule veerule. Seal on hulk keeleraamatute võrguversioonide linke. Ehk peitub keeleküsimuse vastus nende linkide taga? Loendis on 2006. aasta õigekeelsussõnaraamat, mis on praegu eesti kirjakeele normi alus, eesti keele…
-
Arupidamine keeleteadlase Tiiu Ereltiga
Aili Künstler: „„Decolonize this” on Randeri tulevase doktoritöö osa ja „tegeleb geograafilise identiteediloome ja -poliitikaga Eesti ja laiemas Ida-Euroopa kontekstis, kasutades dekolonialistlikke praktikaid ning postkolonialismiteooriaid”” (vt Riin Kõiv, Dekoloniseeri! – Sirp 18.05.2012). Tsiteeritud artikli autori väitel on tegu kunstinäitusega, mille eesmärk on näidata, et Nõukogude koloniaalpärandist vabanemine seisneb Eestis suuresti 19. sajandi vaimus läänelikus, kuigi nüüd juba globaalkapitalistlikus (taas)koloniseerimises. Ollakse sotsiaalselt n-ö tundlikud, seda, et kirjapandud teksti…
-
Eesti Keele Instituudis käib minu teada kõva läti keele õppimine, aga sõnaraamatutega pole vist priisata. Kust saab praegu läti keele õppija tuge?
Udo Uibo: EKIs läbib tõepoolest kümmekond inimest Guntars Godiņši juhendamisel läti keele algkursust. Et tegu on algajate keeleõppijatega, kes omandavad alles põhisõnavara, siis pole meil suuri sõnaraamatuid esialgu vajagi, 1960. aastail ilmunud Karl A beni läti-eesti ja eesti-läti sõnaraamatust täiesti piisab. Need on mõnevõrra tänapäevastatud ja täiendatud kujul olemas…
-
Kõigil endast lugupidavatel kultuurrahvastel peab muude kõrval olemas olema ka etümoloogiline sõnaraamat. Meil pole seni suurt ja korralikku võtta olnud, kuid nüüd on üks selline just trükkimisel. Millele seda tehes toetusite? Kui mahukas teos tuli, palju on märksõnu?
Iris Metsmägi, Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf, „Eesti etümoloogiasõnaraamatu” peatoimetaja: Püüdsime arvesse võtta kõike, mida eesti sõnade etümoloogia kohta seni on avaldatud. Eesti Keele Instituudi etümoloogiakartoteeki on aastate jooksul kogutud ligikaudu pool miljonit etümoloogiakäsitlusega…
-
Millal ja mis kujul ilmub kaua oodatud haridussõnastik? EKI kodulehe andmetel oleks pidanud see vist ilmuma juba eelmise aasta lõpus? Kas seal on ka sellised märksõnad nagu „tegevused” ja „pädevused”, mida Riigi Teataja dokumentides juba kohtab? Ja kui on, siis milline on nende sisu?
Viivi Maanso, haridussõnastiku töörühma juht: Haridusterminoloogia sõnastikku ja leksikoni koostab töörühm, kuhu kuuluvad valdavalt Tallinna ja Tartu ülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooli haridusteadlased. Haridussõnastiku käsikirja annab töörühm haridus-…
-
Nii räägitakse (ja kirjutatakse). Muidugi, mis sest siis on? Keel muutub. See on tõsi, kuid iga keelepruukija võiks kaaluda, kas aitab kaasa keele vaesustamisele või rikastamisele. Võib ju muidugi (kes saab keelata?) öelda „tere hommikust!” (lühemalt „hommikust!”, keeleajalooliselt „tere hommikust aega!”) asemel ingliskeelse pruugi („good morning!”) kohaselt otsesõnu ja lühenenult lihtsalt „hommik!”, aga mida annab see juurde eesti keelele. Pigem kaob üks vorm, mille taga on pikk keelelugu. Samuti kaob…
-
Alguses ülikoolide toimetistena ilmuma hakanud „Lähivertailuja” sari ilmub alates 2010. aastast Eesti Rakenduslingvistika Ühingu ajakirjana Lähivõrdlusi. Lähivertailuja. Mis ajakiri see on? Kes seda teevad ja mida ning mis keeles sealt lugeda saab?
Annekatrin Kaivapalu, Lähivõrdlusi. Lähivertailuja ERÜ-poolne peatoimetaja: Soome-eesti kontrastiivuuringute artiklikogumike sarjal „Lähivertailuja”on märkimisväärne roll eesti ja soome keeleteaduses. Keeleteadlaste koostöös sai 1983. aastal alguse uurimisprojekt „Soome ja eesti keele võrdlev uurimine” („Suomen ja viron kieliopillinen vertailu”) , mille tulemusena sündis…
-
Martin Ehala juhitud töögrupi 2009. ja 2010. aastal tehtud uuringu kohaselt on eriti halb lugu just kooli lõpetanute funktsionaalse keeleoskusega, mille peaks tagama üldharidus üldiselt, mitte vaid emakeeleõpetus. Ehala väitel on kool selles osas kesisel tasemel. Kuidas sellega lood on?
Tiia Penjam, Õpetajate Lehe peatoimetaja: Martin Ehala on ka varem väitnud, et kooliõpetuses on funktsionaalne keeleoskus tagaplaanil. Uuring hõlmas kõrgkoolide esmakursuslasi. Testi sooritanud 263 üliõpilasest rohkem kui poole funktsionaalne keeleoskus jäi…
-
Väga sageli tabab mind Tallinna kunstinäitustel tunne, et mina, s.t riigikeelne eestlane, pole adressaat, kellele Eesti kunstnike välja pandud teosed on mõeldud. Enamasti ingliskeelsed on näituste ja teoste pealkirjad, videote tekst, tekst kunstiteostel jms. Kellele need küll korda peaksid minema? Kas ristlusturistidele? Käib ju keelega koos ka kogu kultuuriväli koos oma tähendustega. Kas peaksin nende mõistmiseks elama mingis massi-ingliskeelses ülemaailmses massiruumis? Paistab, et mina ei ela. Pealegi on nende võõrkeelsete…
-
Sitsijopede ja dresside hooaeg kestab kultuuririndel juba kahekümnendat aastat – ja tõusvas joones.
Kõige hullem, mis ühe rahva ja riigiga võib juhtuda, on vabatahtlik oma väärikusest, s.o identiteedist (sealhulgas ka keelest) loobumine, olgugi selle põhjuseks ebateadlik allumine harjumuspärasele võimukeele-ruumile. Vene ajal varjutas nõukogulik keeleruum kompartei nomenklatuuri kõrval üsnagi suure hulga inimeste silmavaate, ega nüüdki võimukeelega teisiti ole. „ . . . . ei lähe peast küsimus, kas tõesti ükski show- ja võimumeestest ei ole…
