
Veneetsia biennaal on üks olulisemaid rahvusvahelisi kunstiinstitutsioone, ent mingil põhjusel lubati seal tänavu osaleda ka Venemaal. Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, ei kavatse sellise asjaga leppida. Kultuuriminister Heidy Purga selgitab, milliseid samme on astutud, et Venemaa biennaalilt taas kõrvale jätta.
Kuidas kommenteerite seda, et Venemaa osaleb tänavu Veneetsia biennaalil?
See on küüniline ja lubamatu ning vastuolus põhimõtetega, milles riigid on kokku leppinud pärast Venemaa täiemahulise sõja algust 2022. aastal.
Veneetsia biennaalil on rahvuspaviljon iga riigi ametlik esindus, osalemist taotleb vastava riigi kultuuriministeerium ning komissar peab olema ministri nimetatud isik, kes on riigiga seotud. Venemaa paviljon kannab varjamatult imperialistlikku, sõda õigustavat propagandaeesmärki ning on täiesti mõistetamatu, kuidas üks maailma mainekamaid kultuuriinstitutsioone saab sedavõrd hoolimatult suhtuda sellesse, kuidas neid platvormina ära kasutatakse. Venemaa hävitab Ukrainas kultuuripärandit ja tapab kunstnikke, kiusab taga oma riigi kultuuriinimesi, piirab loome- ja sõnavabadust. Kultuuri kasutamisega sõjapropaganda tööriistana ei saa kuidagi nõustuda.
Mida saab Eesti teha, et Venemaa biennaalilt taas välja puksida?
Saab olla järeleandmatu. Kuigi Venemaa isoleerimine on rahvusvahelisel spordi- ja kultuuriväljal murenema hakanud, tuleb olla visa ja tuletada ka partneritele meelde, mis on kaalul. Möödunud reedel kohtusin kohe pärast uudise ilmumist Ukraina kultuuriministriga ning arutasime tekkinud olukorda. Paralleelselt asusime Balti kultuuriministrite eestvedamisel koostama Euroopa kultuuriministrite ühispöördumist biennaali juhtkonna poole, sellele kirjutas alla 22 riiki. Pöördumises mõistetakse hukka Venemaa kaasamine biennaalile, tuletatakse korraldajatele meelde Euroopa Liidu kokkuleppeid ja põhimõtteid ning palutakse Venemaa paviljoni avamist mitte lubada.
Tegutseme nii välis- kui ka kultuuriministeeriumiga edasi teema pildil hoidmisega Euroopa Liidus ja eri diplomaatilistel tasanditel. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus teeb sama Veneetsia biennaali paviljonide komissaride ringis: Eesti algatas ühiskirja, mis adresseeriti peale biennaali juhtorganite ka Itaalia kultuuriministrile. Kui sellises asjas midagi head näha, siis seda, et rahvusvaheline koostöö ja toetus Ukrainale on sellise ebaõigluse valguses jälle kasvanud.
Veel positiivset: Euroopa Parlamendi asepresident, kes on itaallane, algatas ühiskirja protestimaks Venemaa biennaalile naasmise vastu ning sel on üle 6000 allkirjastaja, sealhulgas nimekad kunstnikud, kultuuriinstitutsioonide juhid, teadlased ja poliitikud. Itaalia kultuuriminister on juba korduvalt teada andnud, et ei nõustu biennaali juhtkonna sammuga, ja rõhutanud toetust Ukrainale. Surve biennaali asutajale ja peamisele rahastajale Itaalia valitsuse näol peab aga püsima, sest võõrustajariik on ainus, kes saab ette võtta konkreetsemaid samme kui hukkamõist.
Otsustasime, et Eesti ikkagi osaleb Veneetsia biennaalil, kuna praeguses olukorras ei oleks sündmuse boikoteerimine ei mõistlik ega õiglane meie paviljoni kunstnike suhtes. Pigem tegeleme sellega, et mõtestada, kuidas meie platvormi enda sõnumi edastamiseks kõige paremini ära kasutada. Teeme koostööd ka Ukrainaga, kes osaleb samuti rahvuspaviljoniga Veneetsia biennaalil. Toetame nende algatusi ja nähtavust igal võimalikul viisil.