Palju õnne uuele ametikohale asumise puhul!

Suur aitäh!

Millele koondub peatoimetaja tähele­panu järgmisel viiel aastal? Kuidas seda saavutada?

Tahaksin teha võimalikult head kirjandusajakirja, mida oleks huvitav lugeda. Kui kõik olulisemad kohalikud autorid avaldaksid korra aastas mõne teksti Loomingus, oleks see suur asi. Kindlasti on oluline ajakirja nähtavus. Samuti soovin, et toimetajatel oleks oma töö tegemiseks võimalikult toetav keskkond – sellest sõltub ajakirja hea käekäik. Näen Loomingut elava ja vaimu­erksa ajakirjana, kus peatoimetajal on aktiivne roll väljaande sisu kujundamisel, kuid pean ühtlasi tähtsaks toimetajate autonoomsust. Toimetuse koostöö on see, mille kaudu saavad sündida teemanumbrid, eriväljaanded ja muu lisaväärtus ajakirjale.

Kas on oodata uusi rubriike? Kas algupärandite ja väliskirjanduse praegune suhe jääb samaks?

Loomingu ülesehitus on enam-vähem muutumatuna püsinud algusest peale: luule, proosa, artiklid, arvustused ja kroonika, sekka pisut tõlkeid. Põhitähelepanu on eesti kirjandusel ja see jääb nii ka edaspidi. Alati on huvitav teada, mis toimub mujal maailmas – luuletõlkeid avaldame kindlasti jätkuvalt, „Ringvaate“ rubriiki oleks hea veelgi avardada, samuti oleks põnev lugeda näiteks tõlkijate esseid väliskirjandusest.

Oled kindlasti mõelnud autorite ja lugejate järelkasvule. Kuidas noorteni jõuda?

Loomingu tähtsus ja tugevus seisneb suures osas selles, et tegu on mitmekesise kirjandusajakirjaga, kus avaldatakse nii tippautoreid kui ka uusi ja põnevaid hääli. Autorite valiku mitmekülgsust tuleb hoida ja laiendada, kindlasti hoian silma peal näiteks Värskel Rõhul ja noortel kirjandusteadlastel.

Paljud eelistavad lugeda tekste veebist, nii et ajakiri peaks olema lisaks paberväljaandele hästi kättesaadav ja loetav ka kodulehel, tekstid jagatavad ühismeedias. Me ei saa jääda lootma, et uued lugejad meid ise üles leiavad: peame suurendama oma veebinähtavust, kasutama kõiki kanaleid, tulema lugejale poolele teele vastu. Lisaks sellele, et olla veebis paremini nähtavad, tahan rohkem korraldada ka üritusi, tuua inimesi ühtekokku.

Viis aastat tagasi oli Loomingu tiraaž umbes 1350 eksemplari ja tellijaid 690. Missugused on need arvud praegu?

Nii tiraaž kui ka tellijate arv on pikemat aega tasapisi kahanenud. Praegune tiraaž on 1070 ja tellijate arv 600–630 vahel, sellele lisandub 30 e-tellijat. Siit on näha, et langus on viimastel aastatel olnud eeskätt üksiknumbrite müügis ja levis. Kui õnnestub praegust olukorda hoida, on hästi; kui õnnestuks parandada, oleks suurepärane! Kirjandusajakiri ei konkureeri ju tähelepanu pärast mitte ainult muu meelelahutusega, vaid ka raamatutega, sh loetakse palju inglise keeles. Ometi võivad just kohalike autorite teosed kõnetada meid kõige enam! Ja kust saada parem ülevaade eesti kirjandusest, kui mitte Loomingust? Nii et kui pole ammu juhtunud Loomingut lugema, siis soovitan seda kindlasti teha.

Eelmisel aastal said sihtasutuse Kultuurileht väljaanded internetis uue kuue. Kui rahul oled Loomingu uue veebilehega? Kas selle sisu jääb kõigile tasuta kättesaadavaks või tuleks kaaluda lugemistasu kehtestamist?

Praegune Loomingu veebileht toimib kenasti. Veebisisu ei ole plaanis tasuliseks muuta, kuigi kaugemas tulevikus ei ole see välistatud. Aga kõik sõltub ka Kultuurilehe hoiakutest ja plaanidest. Ideaalis võiks kultuuriväljaannete lugemine olla täies mahus tasuta, ilma et oleks survet kultuuriministeeriumile tellijanumbreid näidata ja oma olemasolu pidevalt põhjendada. Praegu laveerivad väljaanded selle vahel, kuidas olla lugejale igati kättesaadav, püüdes samal ajal hoida paberväljaande tellijate arvu.

Missugune paistab praegune eesti kirjandus ja mil määral Looming seda mõjutab?

Looming saab anda autoritele platvormi, avaldada head ilukirjandust. Samuti on Loomingu ülesanne kirjandust mõtestada, seda analüüsida, teha kokkuvõtteid ja ülevaateid. Eesti kirjandus ise on aga hingav ja arenev, mitmekihiline ja rikkalik ökosüsteem.

Komisjoni kuulusid Eesti Kirjanike Liidu eestseisuse liikmed Tiit Aleksejev, Sveta Grigorjeva, Piret Jaaks, Janika Kronberg, Leenu Nigu, Øyvind Rangøy, Urmas Vadi, Maarja Vaino ja Piret Viires, ajakirja Looming toimetaja Toomas Haug ja SA Kultuurileht juhatuse esimees Toomas Väljataga.