Meie seast lahkus näitleja, laulja ja teatri­pedagoog, Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate Liidu liige Kärt Tomingas.

Kärt Tomingas lõpetas 1985. aastal Keila I keskkooli ja 1990. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu näitlejana. Kindlasti mäletab nii mõnigi teatrisõber teda juba Mati Undi tehtud diplomilavastusest – Luluna „Sünnipäevapeos“ (1990).

Aastatel 1990–1992 töötas Kärt Tomingas näitlejana Vanemuises, hiljem vabakutselisena. Ta on mänginud nii Eesti kui ka Soome teatrites, filmides, seriaalides ja telelavastustes. Eesti lavadelt teatakse teda Elizana „Minu veetlevast leedist“ (Vanemuine), samuti Irmana „Irmast“ (1999, Estonia ja Endla ühistöö) või missis Johnstone’ina „Verevendadest“ (2001, Vanemuine). Ta tegi kaasa Nukuteatri muusikalis „Risk“ (2001) ja mängis ka Polygonteatris (Naine lavastuses „Maja“, 2012). Soomes mängis ta suure menuga nimiosa Gama Kinkase lavastuses „Daam koerakesega“ (1995, Helsingi Väike teater) ja „Heliseva muusika“ Mariat (1998, Helsingi Linnateater).

Paljudele on hinge jäänud armunud Lily filmist „Need vanad armastuskirjad“ (1992). Kärt Tomingas osales ka filmides „Surmatants“ (1991, Marta), „Nullpunkt“ (2014, õpetaja Pille), tudengifilmides „Mina ja Sherlock“ (2018, Miina ema), „See räägib pulmast“ (2020, Doris) ning telesarjades „Klass: elu pärast“ (2010, Andersi ema Katariina), „Alpimaja“ (2012, üks peaosi Evelin Erikson), „Nullpunkt“ (2014, rootsi keele õpetaja) jm. Üheks tema viimaseks näitlejatööks jäi kunstiõppejõud Aurora roll Eesti-Soome ühistööna valminud eksperimentaalses noorte lühisarjas „Kalamaja blues“ (2023–2024). Noorem põlvkond tunneb teda Muumi-filmide kõikide tegelaste dubleerijana (1990–1992). Eesti Pimedate Raamatukogus on arvukalt tema sisse loetud audioteoseid. 1999. aastal pälvis ta Eesti Näitlejate Liidu auraha.

Kärt Tomingas oli ka armastatud ja isikupärane muusik, kes ütles, et laulud antakse talle. Ta alustas esinemist 1980. aastate keskel ansambliga Park. Ta esines kontsertlavastustega („Keegi“, 1988; „Räägi minuga“, 1992; „Vahemaandumine“, 2002; „Sinine kivi“, 2003, kõik Sinine teater) ning tegi autorikassette ja -plaate („Ballaadid+“, „Sinine kivi“, „Korallid“, „Tähistus“, „Traadist ingel“). Oma 55. sünnipäeva tähistas ta aprillis 2022 Tallinnas ja Tartus antud kontsertidega „Traadist ingel“, mille kogu tulu annetas ta Ukraina abistamiseks. Ta kirjutas ka raamatu „Sinisilmselt. Lood ja laulud“ (2009, ka CD).

Näitlejatöö õppejõuna töötas Kärt Tomingas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis ja ooperistuudios, samuti Balti Filmi-ja Meediakoolis ning Polygoni teatrikoolis. Kuna lavakoolis õpetas ta peamiselt vahetusüliõpilasi, siis on tal õpilasi kogu maailmas. Aga oma õpetajaks peab teda tänulikult nii mõnigi, kellega ta ei kohtunud klassiruumis, vaid elus – mere ääres, metsas, söögilaua taga või tänavanurgal, sest ta oli aval, särav ja elujulge südamega inimene, kes inspireeris ja puudutas paljusid. Kärt Tomingas oli armastust, helgust ja valgust täis.

Inimene lahkub, aga tema looming jääb. Kärdi lood ja laulud jäävad. Punakorallid viravad Emajõe põhjast ega kao kuhugi.

Kärt Tomingas saadetakse ära reedel, 7. veebruaril kell 14 Tallinna Kaarli kirikus. Lahkunuga saab hüvasti jätta alates 13.30. Pärgi ja suuri kimpe palutakse mitte tuua. Soovi korral saab kirikus teha annetuse Kärdi-nimelise orelivile heaks.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool

Eesti Näitlejate Liit

Eesti Teatriliit

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum