Võimalus, et Iirimaal lõpeb 20 aastat kestnud rahu, on Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ületamatu takistus.
Arvesse võttes kauge elu otsimise laia haaret ja sellele pühendatud vahendite hulka, siis varem või hiljem hakkame saama sensatsioonilisi uudiseid.
Füüsilise puude stigmatiseeriv mõju on ajaga vähenenud, keha asemel on meedia lemmikkaebuseks saanud psüühikahäired.
Ruslan Stepanovi ja Artjom Astrovi lavastuse „Performance STLis“ sisu on tähelepanuväärne ning lähenemislaad värske ja vajalik.
Hvostovi „Kirjad Maarale“ on enesepaljastuslik teos, kuid pole kirjutatud selleks, et lapselaps saaks teada, milline oli vanaisa, vaid et üks noor naine saaks teada, millised on mehed.
Kasutades aja kui jõe metafoori, võib öelda, et Wellsi ajarändur sõidab aurulaevaga, mis võimaldab liikuda nii alla- kui ka ülesvoolu. Gödeli ajarändur seevastu on kärestikulises jões päästeparvega.
Mustakivi tee pikendus on üliilmekas näide linnavalitsuse tragikoomilisest enesele vasturääkimisest ja oskamatusest näha keskkonda terviklikult.
Pekka Jalkanen: „Maailm muutub väiksemaks ning muusikakultuurid hakkavad omavahel suhtlema ja üksteisesse sulanduma. Vastureaktsioonina sünnib spekter erinevaid autentsusliikumisi.“
Kuigi inimene on võimsalt tunginud makro-ja mikromaailma, on ta ikka nõutu põhiküsimuste ees: kes on inimene, miks ta on ja kuidas ta siin elus peab käituma? Ometi on see kõik rahvajuttudes hästi teada.
Mette Ingvartsen: „Elame praegu pornograafilises ühiskonnas, kus pidev info ülevool ja selle tekitatud kehaline stimulatsioon hoiavad meid nõiaringis.“
Timo Marani filosoofilised luuletused rõhutavad inimese ja looduse ühtekuuluvust.
Paide keskväljaku ajutised lahendused on välja toonud kesklinna võimalused ja kitsaskohad ning aitavad elanikel muudatustega järk-järgult kohaneda.
Ernst Jüngeri romaan on Remarque’i „Läänerindel muutuseta“, kuulsaima Esimesest maailmasõjast pajatava teose antipood.
Lembe Ruben: „Niikaua, kuni on tehnilise taibuga kunstnikke, ei kao ka graafika. „Muhu print“ jätkub, sest graafika areneb edasi.“
„Xenos“ on omamoodi ökoloogiline kooslus, aga ka lugu üksildusest ja läheduse haprusest. Temaatilisele kirevusele vaatamata toimib näitus läbimõeldult ja täpselt.
Tauno Vahter, “Minu armas haigus“
Karin Paulus Mustakivi tee pikendusest
Kurmo Konsa, „Krüptodetektiivi sõidud ajamasinaga“
Intervjuu Eesti kirjaniku 2019 Andrei Hvostoviga
Intervjuu Soome helilooja Pekka Jalkaneniga
Intervjuu „Muhu prindi“ korraldaja Lembe Rubeniga
Timo Marani „Metsloomatruudus“