2019-25 (3747)
Ääremaad hülgame niikuinii!
Uus rahvastikuprognoos sunnib alustama puhtalt lehelt ka regionaalpoliitikas.
Laulupidu – lauljate või rahva pidu?
Tundub, et kõige tugevam oma rahvaga ühtehoidmistunne tekib siis, kui vaadatakse hümni laulmist läbi telefoni kaamerasilma.
Hangunud laenutushüvitis
Eestis on raamatulaenutusstatistika kogumiseks väga hea süsteem, kuid laenutushüvitised seejuures piinlikult väikesed.
Elu, surm ja ruum nende vahel
Eesti surmakultuuri uus perspektiiv ehk üleminekudisain toob parema tuleviku. Milline on keskkonnasõbralik ja leinajat toetav matus aastal 2050?
Lühike õpetus riigireformijatele ja kõrgtehnoloogiliste ärimudelite ellukutsujatele
Mart Saarma: „Peaksime mõtlema, miks me pole suutnud areneda sama rikkaks nagu Šveits või Soome.“
Ääremaast äärmusmaiseks
Bruno Latouri „Kuhu maanduda?“ on ökoloogiline manifest, mille abil püütakse leida sobivat maandumiskohta tänapäevases uues kliimarežiimis.
Üks tee, kolm viita
Tööstusrevolutsiooni järel pole ka suurimad sõjad tekitanud seisu, kus arenenud riikide majandus oleks üle kümne aastat järjest olnud summaarse kasvuta.
E-raamatute laenutusvõrgu ootel
Ülle Talihärm: „Üleriigilise e-laenutusega kaasneb ka e-raamatute laenutushüvitis.“
Kultuuriministeeriumis tehakse ettevalmistusi…
Eerik-Juhan Truuväli 7. III 1938 – 25. VI 2019
Eerik-Juhan Truuväli sündis 7. märtsil 1938 Pärnus. Ta lõpetas 1957. aastal Viljandi 1. Keskkooli ja asus seejärel õppima Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonda. Pärast selle lõpetamist cum laude 1962. aastal töötas…
Neli võrdset tšellisti
Igal mängijal oli individuaalsust ja tugevaid külgi, aga silma jäi ka nii mõnigi puudus. Žüriil polnud esile tõsta kedagi, kes oleks olnud peajagu teistest üle.
Tšellomängijate konkurss Suure-Jaanis oli seekord pühendatud legendaarse pedagoogi Laine…
Õnnelik hübriid
Eesti kunstiakadeemia fotoosakonna eesmärk on olnud luua toetav õhkkond, kus ei oleks omavahelist võistlust ja aukartust õppejõudude ees.
Udmurtide kogukondlikud ohvripalvused
Ühispalvuse eesmärk on pöörduda taevajumaluste poole ja paluda neilt head tervist loomadele ja inimestele ning soosingut põllupidamisele.
Õpetaja Tõnis Vint
Kapitaalset süvauuringut, teadustöid mitmes valdkonnas ootab Meistri looming, aga ka tema ühiskondlik roll Eesti kultuuris vajab põhjalikku käsitlemist.
Pill, mis resoneerib kehale väga lähedal
Lily-Marlene Puusepp: „Harf on väga resoneeriv pill. Kui soovida hirmus kuiva kõla, siis on seda väga raske saavutada.“
Stalkerlik kogemus
Tallinnas õpetamine andis vaimustava kogemuse, mis mõnikord oli meeltülendav, teinekord frustreeriv, aga alati stimuleeriv.
Fototudengitest maailmakodanikeks
Praeguses poliitilises olukorras on elutähtis säilitada sotsiaalne tundlikkus ja kriitiline mõtlemine, anarhistilik joon ja ka oskus koostööd teha.
Ravimiarenduses on innovatsioon ja ettevõtlikkus võimalik
Potentsiaali tuleb näha selles, et ravimiarendusele pannakse alus akadeemiliste asutuste teadus- ja arendustegevuses.
Filmikursus, kus sünnivad ühiskonna antikehad
BFMi 2019. aasta esimese kursuse lühidokumentaalfilmides on vaatluse all adopteerimise valus teema.
Universaalne elukool või unikaalne ämber
Hea ruumi valemit tasub otsida ja nii mõnigi on leitud. Jätkuks vaid küpsust teisi kuulata ja häid näiteid järgida, et linna areng ämbri kolistamisse ei takerduks.
Olovernese pea õnnestus kätte saada
Selleks et ära hoida külalislavastaja mõttelennu liigjulget lahtirebitust meile ootuspärasest, soovitan kasutada nende puhul kodumaise lavastusdramaturgi abi.
Laura Kuusk
fotokunstnik, Eesti kunstiakadeemia fotoosakonna õppejõud
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 8 kohaselt ei tohi kelleltki võtta tema sünnijärgset kodakondsust, kuid kodakondsusseaduse § 1 kohaselt ei ole lubatud omada mitut kodakondsust.
Eesti inimarengu 2017. aasta aruandes tuuakse välja, et jätkub nii välja- kui ka sisseränne. Oleme sisenemas/sisenenud rändeajastusse. Sellisel ajal on inimestel oluline omavahel hakkama saada,…
Tõnis Vint 22. IV 1942 – 22. VI 2019
Tõnis Vint lõpetas 1960. aastal Tallinna X keskkooli. 1962. aastal läks ta õppima ENSV Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1967. aastal graafika erialal. Pärast instituudi lõpetamist tegutses Tõnis Vint graafilise kujundajana, luues uuenduslikke kujundusi ja muutes rea ajakirjade ilmet. Ta töötas…
Pohmellivärin taaskasutusse
Alkoholi ja kirjutamise perpetuum mobile toimib lihtsalt: esimene annab teisele inspiratsiooni, teine on esimese finantseerimisallikas.
Pealkiri on õnnestunud. Peaaegu…
Väljavõtted päris elust
Kersti Uibo: „Dokumentaalfilmi tegija ei tohi kunagi olla tähtsam kui inimesed, keda ta filmib.“
Laiemalt seisneb lähteülesanne selles, et dokumentaalfilmi tegija ei tohi kunagi olla tähtsam kui inimesed, keda ta filmib. Filmitegija…
Kerge ja vaba nagu unenägu
Dream Dancers on loonud koreograafia, mis sobitub kasutatud visuaalse keelega ning jätab õhulise ja kerge mulje.
Autonoomia ja hea akadeemiline elu
Marco Laimre: „Minu esialgne eesmärk oli hoida fotovälist joont, et tegemist oleks kontseptuaalse kunstiga, et ei satutaks utilitaristide, fotokonservatiivide ja igavfoto toanurka.“
Kas fotoosakonna ajalugu saab jälgida bürokraatlikult käskkirjade, esildiste ja eelarve kaudu?
Õppekavad võiksid mõnesuguse pildi anda. Neist saab…
Fotoõpetuse konarlik, kuid entusiastlik algus
Eve Kiiler: „Ei ole vaja ainult õppejõu väljatöötatud ülesandeid, vaid üliõpilane peab julgema riskida, et arendada välja just talle tähtsad isikupärased loomingulised projektid.“
Armastus ongi ulme
Triinu Merese uues jutukogus „Kuigi sa proovid olla hea“ ei ole midagi ebamaist, võõrast ega maagilist – peale armastuse.
Anneli Porri, „Õnnelik hübriid“
Kaupo Vipp, „Üks tee, kolm viita“
Pille-Riin Larm, „Hangunud laenutushüvitis“
Intervjuu akadeemik Mart Saarmaga
Elo Kiivet, „Universaalne elukool või unikaalne ämber“
Jürgen Rooste „Surm Tallinnas“
Dream Dancersi „The Process of Unclenching a Fist“
Artur Kapi nimeline tšellistide konkurss Suure-Jaani muusikafestivalil
