2018-01 (3672)

Sirbi laureaadid 2017 – Heili Sepp

1990. aastatel tuli Tartus juuratudengeid nähes nukrus peale: boheemlike humanitaaridega võrreldes kannustas neid lausa brutaalne hästi elamise janu. Pelgasin, et nii mõnedki armastavad oma kalleid lõhnu, riideid, kelli ning materiaalsest tour de force’ist saadavat üleolekutunnet sedavõrd, et väärtustele ja vaimule nende mõtetes kohta ei jäägi. Juristide oportunistlikku mainet ei ole tõstnud ka näotu…

Sirbi laureaadid 2017 – Mihhail Trunin

„Täpselt kaheksa aastat tagasi, 2009. aasta sügisel, võttis linn, kuhu olin äsja suure armastuse kannul elama kolinud, mind vastu valimisplakatitega. Mäletan isegi esimest plakatit, millele bussiaknast arvatavasti selle erksa värvi pärast tähelepanu pöörasin. Kollasel foonil naeratav Keit Pentus (mitte veel Rosimannus) kuulutas: „Ma armastan Tallinna“ ning mu keele­vaist aitas mul seda fraasi…

Sirbi laureaadid 2017 – Johannes Saar

Johannes Saar on ikka olnud vahedalt vaimukas kirjutaja. Mõnigi kord on tema süütu nali, lihtne parafraas, kasvanud üle küll lausa lõikavaks irooniaks. Aga sedagi on olnud nauditav lugeda, iseäranis kui irooniakäpp on tabanud midagi, mis on ennastki häirinud. Johannes Saar ei ole oma kirjutistes midagi kahe silma vahele jätnud: (peen)häälestatus on alanud juba…

Sirbi laureaadid 2017 – Rebeka Põldsam

Neile, kes vähegi avalikul arvamusruumil silma peal hoiavad, ei tulnud ilmselt üllatusena, et USA Merriamide-Websteri sõnaraamat valis 2017. aasta sõnaks „feminismi“, mida otsiti nende andmebaasidest 70% sagedamini kui aasta eest. Võib muidugi vaielda, kas „feminismist“ sai aasta sõna tänu suurtele edusammudele selle teooria tutvustamisel avalikkusele või hoopiski seetõttu, et vähemalt mõningates ringkondades…
Sisemine dialoog tehismõistusest
„GO“ mäng maailma esinumbri Ke Jie ja Google’i programmi AlphaGo vahel eelmise aasta mais.
AFP Photo / STR / China OUT / Scanpix

Sisemine dialoog tehismõistusest

Mul on tehismõistusega keerukas suhe. Aju-uurijana kipun arvama, et inimmõistusest nupukama tehisintellekti tegemine ei ole sugugi kerge ja sellega läheb veel kaua aega. Aga samal ajal on areng tehisintellektis…
Tundekasvatus lasteteatris
„Pollyanna“ on lugu orvuks jäänud rõõmsast tüdrukust Pollyannast (Tiina Adamson), kelle võtab kasvatada tema range vanatüdrukust tädi Polly (Lee Trei).
Siim Vahur

Tundekasvatus lasteteatris

Nukuteatri ja Estonia uutel lastelavastustel on laiem väärtusõpetuslik plaan: esil on inimlikkus, sõbralikkus, pere ja isamaalised väärtused.

Millal on kirjandus veel üldse kirjandus?
Piret Viires virtuaalreaalsusprillide ja juhtpuldiga 2011. aastal Browni ülikoolis USAs.
Virve Sarapik

Millal on kirjandus veel üldse kirjandus?

Piret Viires: „Virtuaalreaalsuse ja liitreaalsuse teemaga seoses tõuseb kirjanduse piiride küsimus – kui kaugele need piirid ulatuvad?“

Tehisintellekt ja düstoopia

Viimase kümne aasta jooksul on tehisintellekt muutunud sõnast, mida ei olnud võimalik tõsiselt võtta kuumimaks žargooniks nii tehnoloogia ettevõtete keskis kui peavoolu meedias. Tehisintellektiga seotud ootusi on viimase paarikümne aasta jooksul mitmel korral üles puhutud. 1990. aastatel peeti malet unikaalseks inimeste pärusmaaks, pähkliks, mis tehisintellekti võimekuse proovile paneb. Kuid pärast Garry Kasparovi hävitavat tehisintellektilt lüüasaamist…

Volli Kalm 10. II 1953 – 23. XII 2017

Rektori roll on viia edasi oma ülikooli ja oma inimesi, vaadata ajas ette- ja tahapoole, õppida möödunust, kuid mitte möödunusse jääda. Selle rolli täitmiseks ei ole üht viisi, õiget viisi ega kaht samasugust viisi. Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalmu rektoriks olemise viis oli ainulaadne ja märkimisväärne.
„Rahvusülikool on eesliiniteaduse, kõrghariduse ja kultuuri…
Filifjonkadele
Allex Küti illustratsioon Aleksandr Gorbovski jutule „Rõõmu amplituud“ (tlk Paul Oja, Horisont 1969, nr 2).
Digar

Filifjonkadele

Kõigest vanast ühe ropsuga lahti saada ja uuesti alata, seda tahame sisimas salaja. Ükskõik kui kõvasti me olnu ja oleva küljes ei ripu.

Post-sõnastik XXXIX  – kloonid
„Mustad orvud“ on biopungi ja trilleri tunnustega draama, kus on tegemist eelkõige inimese kloonimist puudutavate meditsiiniliste ja teaduslike dilemmadega. Pildil Kanada ulmesarja keskseid tegelasi kehastav Tatiana Maslany.
Kaader sarjast.

Post-sõnastik XXXIX – kloonid

Viimasel sajandivahetusel hakkas piirjooni omandama esteetika, mida on nimetatud postmaagiliseks realismiks. Stereotüüpse maalilisuse ja kummastava maagia asemel pöördus tähelepanu teravamatele kaasaja küsimustele: rassiprobleemide ja etnilisuse kõrval tõusid keskmesse avalikumalt…

On hea, kui linn ei maga

Ööelu on palju enamat kui pidutsemine ning sellesse investeerimine ja sellega koeksisteerimine toob linna rahakotile ja mainele kasu.

Berliin on loomulik sihtkoht nii neile, keda huvitab ööelu lõbus ja ajaviiteline pool, kui ka neile, kellel on selles valdkonnas auahnemaid plaane. Alates 1990. aastate algusest on Berliin maailma klubi­kultuuri pealinn, mille keskmes on ööpäev läbi avatud klubid…

Arno Köörna 2. II 1926–21. XII 2017

Enam kui 60 aastat tagasi ehk ajal, kui Tartu ülikooli ajaloolasena lõpetanud tulevane akadeemik Arno Köörna valis oma elutööks majandusteaduse, oli selle valdkonna asetus maailmateaduses üpris vastuoluline. Alles veidi aega enne seda, kui Arno Köörna kaitses teaduste doktori väitekirja (1970), tõi selle teaduse olulisuse jõuliselt ühiskonna silme ette hoopis Rootsi Riigipank, kes…

Tekstiruumid

Stsenaristi suhe arhitektuuriga on mitmetähenduslik, aga mitte kunagi juhuslik, sest kõik ruumid jutustavad mingit lugu.

Kuna filmis „Teesklejad“1 toimub tegevus ühes majas, siis on meilt tihti küsitud, kas maja on filmi üks peategelastest. See tekitab omakorda küsimuse, kas ruumil on lisaks iseloomule oma tahe, motivatsioon ja arengukaar, sest neid omadusi me üldjuhul tegelase määratlemiseks vajame. Teatud…

Püha ja paganlik

Maria Faust on muusikaline visionäär, kes juhib oma ansambleid suure veenmisjõuga ning mõtleb välja just meie aja inimest puudutavaid kavasid.

Detsembrikuu kontserdikülluses tekkis justkui suurlinna tunne. Väike Tallinn oli igal õhtul pilgeni täis kaunist muusikat ja iga kuuldud kontsert pakkus elamuse. Vaimustus ei tulenenud alati idee geniaalsusest või esituse filigraansusest, aga isegi kui…

Õhtujutt –Raamatupood Düstoopia

Aeg-ajalt Borges väsib ettelugemisest, tüdineb raamatutest, kirjanduslikest vestlustest . . . . Siis hakkab ta ette kujutama maailma, kus ajakirju ja raamatuid ei ole vaja, sest iga inimene saab olla iga ajakiri ja raamat, iga lugu ja iga värsirida.
Alberto Manguel
Aasta 2020 – kauge tulevik. Vanaldane raamatukaupmees teeb endale odavaid paberköiteid, lauamänge ja muusikakettaid täis lettide vahel teed. Seal…
Kuidas õpetada arvuti emotsioone väljendama?
Rimini Protokolli lavastuses „Kauge X“ („Remote X“) juhib osalejaid läbi linna kõnesüntesaatori hääl kõrvaklappides. Pildil etendus festivalil „Talveöö unenägu“ 2014. aastal.
Siim Vahur

Kuidas õpetada arvuti emotsioone väljendama?

Esimene katsetus panna eestikeelne kõnesüntesaator emotsioone väljendama võiks olla lähtepunkt edasisele eestikeelse emotsionaalse sünteeskõne akustiliste mudelite arendamisele.

Kodust / Võõrsilt / Omade hulgast
Eesti Filmiajakirjanike Ühingu koosolekul valiti Neitsi Maali laureaadiks Rainer Sarneti „November“.
Pressifoto

Kodust / Võõrsilt / Omade hulgast

Rainer Sarneti „November“ võitis Neitsi Maali tihedas konkurentsis, mis näitab Eesti filmi ühtlast taset ja mitmekesisust.

Gregor Taul
Gregor Taul

Gregor Taul

GREGOR TAUL
on vabakutseline kultuurikriitik ja kunstitöötaja. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli semiootika bakalaureuseõppe ja Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala magistrantuuri, töötanud giidi, kunsti- ja arhitektuurikriitiku, kunstiakadeemia galeristi ja Kondase keskuse juhatajana. 2016. aastast õpib…

Evolutsiooni evolutsioon

Geneetiliselt parandatud inimene ületab võimete poolest tavalise inimese ja too sureb aegamööda lihtsalt välja. Asemele tuleb oma evolutsiooni suunav inimliik.

Tänapäeva inimene ei erine koopainimesest geneetiliselt kuigivõrd. Postmodernistlik koopainimene on füüsilise jõu poolest umbes samasugune nagu meie karvased eellased ning vaimsetelt võimetelt niisamuti, lihtsalt tema eluolu on muutunud paari sajandi jooksul lõpmata palju…
Sirp