$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2017-27 (3647)

Talvo Pabut 27. II 1962 – 25. VI 2017

Talvo Pabut sündis 27. veebruaril 1962. aastal Tartus. 1980. aastal lõpetas ta Tartu II keskkooli ning õppis aastatel 1980–1984 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XI lennus koos Raimo Passi, Terje Pennie, Rita Rätsepa, Enn Nõmmiku, Eduard Salmistu, Margus Tabori jt, kursuse­juhendajaks Mikk Mikiver. 2005. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis väitekirja ja…
1 minut

Kultusmeistri austusavaldus kaunitele kunstidele

Mängufilm „Lõputu poeesia“ („Poesía sin fin“, Tšiili-Prantsusmaa, 128 min), režissöör-stsenarist Alejandro Jodorowsky, operaator Christopher Doyle, helilooja Adan Jodorowsky. Osades Adan Jodorowsky, Brontis Jodorowsky, Pamela Flores, Leandro Taub, Alejandro Jodorowsky jt.
„Lõputu poeesia“, teine film planeeritud viiest autobiograafilisest linateosest, annab tunnistust Tšiilist võrsunud juudi päritolu režissööri Alejandro Jodorowsky loomepuhangust – 87aastase filmilooja joovastav kirg…
Nele Volbrück
5 minutit

Lauljate jäävuse seadus

Kui vähendame veidi laulupeolaulude ettevalmistamise koormat, ei tähenda see veel seda, et teeme mööndusi isamaalisuse kasvatamisel.

XII noorte laulupidu „Mina jään“ 2. VII Tallinna lauluväljakul. Idee autorid Rasmus Puur ja Veiko Tubin, peadirigent Heli Jürgenson, muusikatoimetaja Kersti Seitam. Laval 17 uut laulupeodirigenti, 9 uudisteost, 16 uut seadet.
Kellel…
Jaanus Kann
5 minutit

Kohtumine püha lehmaga

Nõnda nagu üksikuid biifsteeke kokku liimides ei saa vasikat, nii ei saanud ka tantsupeo tantsudest kokku lavastust.

XII noorte tantsupidu 30. VI Kalevi keskstaadionil. Ideekavandi autor Meelis Kompus koostöös Maian Kärmase, Margus Toomla, Marju Kõivupuu ja Rasmus Puuriga. Pealavastaja Margus Toomla, pealavastaja assistendid Karmen Ong ja Sille Kapper, muusikajuht Kristjan…
Ele Viskus
3 minutit
Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?
Kas mäletate ACTA proteste – fooliumimütsikesi ja seemnete söömist? Kas miski muutus? Ei muutunud. Tulid peale veelgi sensatsioonilisemad uudised ning veelgi viraalsemad kassipildid, kõik möödus ja ununes. Avalik mälu ongi lühike. Uudiste tsükkel online-meedias on aina kiirem ning ühismeedia on lisanud sellesse mootorisse omakorda veel nitrot.
Mati Hiis / Õhtuleht / Scanpix

Kas mängime poliitikat või päästame demokraatia?

Proovimise ja uute lahenduste leidmise kasvulava on demokraatia korral olnud kodanikuühiskond.

Martin A. Noorkõiv
6 minutit
Inimest puua on uhke ja hää
Raivo E. Tamme Harry Wade on lavastuses kompositsiooniliselt keskne tegelane. Psühholoogiliselt huvitav kuju on ka Velvo Väli Syd, Harry assistent, kelle ametieetika ja tegevus vastavad kutselise kretiini kuvandile.
Alan Proosa

Inimest puua on uhke ja hää

Lavastust etendatakse Tapa-Loobu teeristis ning need kaks käskivas kõneviisis verbi raamivadki Wade’i sisemaailma: alguses tapab, siis loobub (peaaegu).

Veiko Märka
5 minutit
Interdistsiplinaarsus ja vahetu osalemine oli, on ja jääb
Karin Laansoo ja Esa Nickle
Siim Lõvi

Interdistsiplinaarsus ja vahetu osalemine oli, on ja jääb

Esa Nickle: „Eesti paviljon „Performal“ ei ole pelgalt Eesti kunstnike võimalus end New Yorgis näidata, vaid nii harime ka oma publikut.“

Reet Varblane
7 minutit

Üks roll

Mõnikord ma ikka kahetsen, et ei mäleta oma lasteaiakasvatajaid. See tunne, et keegi sul heatahtlikult kogu aeg silma peal hoiab, või teadmine, et kui ema ka jääb järeletulemisega kolm minutit hiljaks, siis on keegi, kes istub julgustavalt su kõrvale veel enne, kui paanika- ja nutuhoog võimust võtavad (või ka lootus,…
Ott Karulin
3 minutit

Tundeluule tunnete emakeeles

Kai-Mai Olbri luulekogu on kakskeelne, eestikeelne luuletus parempoolsel lehel, hispaaniakeelne sama lehe pöördel. Kuna esmapilgul tekitas see natuke nõutust, otsisin internetist midagi, mis aitaks luuletuste tekkeloost, -põhjustest ja autorist mingit aimu saada. Pilt sai natuke selgemaks küll: Kai-Mai Olbri on ilmselgelt terviklik isiksus, kogu tema tegevus moodustab ühe suure kunstilise…
Klaarika Kaldjärv
4 minutit

Pestud eestlase sünd

„Eesti argielu“ on väga sobilik suve­lektüür maal vanaema juures. Saab teada mitmed unustatud kombed ja hoiakud, sõltuvalt east meelde tuletada lapsepõlves nähtut ja soovi korral käia kolamas mööda vanu pööninguid ja abihooneid. Kuigi teose pealkiri on saanud peibutavalt üldine ja petlik, siis selle alapealkiri avab autori tegelikud kavatsused: siht pole…
Marek Tamm
5 minutit
Ilu selges päevavalguses
Tänavuse peo puhul on kõige rohkem pahameelt põhjustanud tunnuslause „Mina jään“. Just nagu oleks juba ette teada, et minnakse. Minnakse niikuinii, sellega on vaikimisi lepitud, igaks juhuks tehakse veel mõni arglik katse: palun ärge minge, meil on täitsa tore, võib-olla varsti läheb paremaks … Pildil lastekooride dirigent Toomas Voll.
Reigo Pajula

Ilu selges päevavalguses

Laulupeo poliitiline tõlgendus marurahvusluse kantsina on ülepaisutatud ja ülekohtune selle korraldajate ja seal osalejate suhtes.

Mudlum
8 minutit
Mälestuspaik linnaruumis. Mälu ja vorm.
Arhitekt Allan Murdmaa ja skulptor Mati Variku Maarjamäe memoriaalkompleksi kehv seis on ere näide, milline on mälestuspaiga tulevik, kui muutub poliitiline maastik.
Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix

Mälestuspaik linnaruumis. Mälu ja vorm.

Maarjamäe praegust memoriaali ja loodavat kommunismiohvrite memoriaali tuleb käsitleda tervikliku mälupaigana, kus kõik vastuolulised ajalookihid peavad olema esindatud võrdväärselt.

Elina Kask
4 minutit

Tõejärgne induktiivne oma(s)ilm

Teaduse autoriteet allutatakse üha enam kogukonna meelsusele, mis taandub karjainstinktile, hääle tugevusele, ühismeedia kasutamise vilumusele ja karismale.

Eelmise aasta detsembris Tallinnas peetud inimõiguste instituudi aastakonverentsil tõusis sadade respektaablite kuulajate ridadest Rootsi endine õiguskantsler Elisabet Fura ja esitas lühikese mureliku monoloogi: Rootsis tahtvat mitmed raamatukogud eemaldada kogudest Pipi Pikksuka jutud,…
Ahto Lobjakas
6 minutit

Vastulause – Läbinisti šovinistlik soome-ugri ilm

Neid ridu pani mind kirjutama 26. mai Sirbis ilmunud Eva Liisa Sepa artikkel „Kuidas Eesti Joonisfilm palus meestel teed juhatada“. Noor autor, kes on ühtlasi ka animaator ja koomiksikunstnik, leiab, et raamatuna ilmunud Eesti Rahva Muuseumi näituse „Uurali kaja“ soome-ugri rahvaste pärimuslood on seksistlikud ja meil tuleks tunnistada, kui suurt…
Janno Zõbin
3 minutit

Soome-ugri jumalad

Moodsal ajal peavad jumalad soomeugrilasi veenma, et nad on austamist väärt.

1692. aastal kirjutas hollandi õpetlane Nicolaas Witsen, et handid on taibanud, et taevased jumalad on heasüdamlikud ega tee inimestele midagi halba. Seega tegid handid loogilise järelduse, et jumalate poole pole vaja palvetada ega neile midagi ohverdada. Allilma jumalad…
Art Leete
4 minutit

Jalutuskäik galeriides – Mäng taeva piiril

Raija Nokkala, Katja Mesikämmeni ja Jüri Mildebergi näitus „Tähistamise aeg“ Hausi galeriis kuni 12. VIII; Tiina Söödi ja Dorothea Zeyringeri näitus „Õigeaegselt“ Hobusepea galeriis 7. VI – 3. VII; Tõnis Laanemaa näitus „Kunst – minu elu“ Vabaduse galeriis 2. VI – 22. VI ja Katrin Pere näitus „Pilvelinnad“ Tallinna Kunstihoone…
Katrin Virunurm
4 minutit

Lühike laulupeo saladuse ajalugu

Vahepealse ränga Vene ajata ei oleks laulupeotraditsioonist midagi järele jäänud.

Kõigepealt lauldi paksude puude all, õigupoolest saksa vurhvi järgi. See oli aeg, mil osteti rasket mööblit ja inimestel hakkas tekkima küllalt palju raha, oma riik oli küll alles eos, kuid ikkagi juba tekkimas.
Seejärel lauldi lageda taeva all,…
Jüri Reinvere
4 minutit
,

Ääremärkus laulupeo graafika kohta

Laulu- ja tantsupidu on möödas. Katarsis on läbi elatud, tunded taandunud, laulud lauldud. Samas kergitas tänavune pidu mõne sellisegi teema, millele pole varem tähelepanu pööratud. Nimelt küsimuse laulupeo visuaalsest ilmest, selle vastavusest ürituse sisule ja selle sobivusest sihtgrupile, antud juhul siis lastele ja noortele. Visuaalid olevat olnud igavad ja vanaaegsed,…
Ivar Sakk
3 minutit

Tegevuskunst kunstide kuningaks

Performance’i-kunsti uue n-ö targa laine kunstilisest intensiivsusest saadava katarsiselaadse kummastava tunde edastamiseks on sõnad liiga kategoorilised, sest välistavad tõlgendusvõimaluse.

LVII Veneetsia biennaal Arsenales, Giardinis ja kõikjal linnaruumis kuni 26. XI. Austria paviljon (komissar Christa Steinle, kunstnikud Brigitte Kowanz ja Erwin Wurm) ning Saksa paviljon Giardinis (kunstnik…
Jaan Elken
5 minutit
Edgar Wrighti vastupandamatu rütmitaju
Baby (Ansel Elgort) iPodis mängib hommikust õhtuni muusika, mis sätib paika nii põgenemiste, tegelaste vestluste kui ka kogu ülejäänud filmi tempo.
Kaader filmist

Edgar Wrighti vastupandamatu rütmitaju

Mängufilm „Põgenemise rütm“ („Baby Driver“, Suurbritannia-USA, 112 min), režissöör-stsenarist Edgar Wright, operaator Bill Pope, muusika Steven Prince. Osades Ansel Elgort, Lily James, Jon Hamm, Kevin Spacey, James Foxx jt.
„Nagu muusikavideo“ on filmikirjeldustes enamasti märkuseks, mis iseloomustab sisulist hõredust, orienteeritust välisele särale, kiirustatust ja pealiskaudsust. Justkui leiduks täispikas linaloos iva õigupoolest…
Andrei Liimets
4 minutit

Kommentaar – Grupikalli ehk Püsti, kohuke tuleb!

Mõistagi pole see mingi uus nähtus, mis alles nüüd esile kerkinud, kuid ikkagi lõikab silma, et koos suveteatri hooaja hoogustumisega tavatsevad vaatajad etenduse lõppedes põhjendamatult tihti püsti karata. Ikka selleks, et enne kojuminekut näitetruppi nähtu eest tänada. Iseenesest ei ole selles midagi halba, et näitlejaid nende töö eest püsti seistes…
Tambet Kaugema
2 minutit

Tulevased kullakera hoidjad noortepeol

Rahvamuusikapeo eestvedajad julgustasid juhendajaid kasutama traditsioonilist meistri-õpipoisi meetodit, et arendada kuulmise järgi noodivaba õppimist.

Rahvamuusikapidu XII noortepeol „Mina jään“ 1. VII Poolamäe pargis. Loominguline juht ning lõõtspillide ja koondorkestri liigijuht Juhan Uppin. Liigijuhid Pille Karras (kandled), Enrik Visla (viiulid), Kristel Laas (akor­dionid) ja Joosep Sang (mandoliinid).
Rahvamuusika kuulub tantsimisega kokku ja…
Maili Metssalu
3 minutit

Hunt vaatab ikka metsa poole?

„Kellavärgiga apelsin“ eeldab oma tõlgendajalt ajastuväärilist avangardsust, mida Rakvere teatri suvelavastus pakkuda ei suutnud või ei soovinud.

Rakvere teatri „Kellavärgiga apelsin“, autor Anthony Burgess, tõlkija Klaas Meltsas, lavastaja Ringo Ramul, kunstnik Annika Lindemann, koreograaf Sylvia Köster, muusikaline kujundaja Vootele Ruusmaa, valguskujundaja Märt Sell. Mängivad Grete Jürgenson,…
Alvar Loog
6 minutit
Vähehinnatud suurmees Georges Frédéric Parrot
Tänu Parrotʼ visioonile sai Tartu ülikoolist üks edumeelsemaid valgustusajastu uue ülikooli idee alusel rajatud õppekeskkondi. Toomemäest pidi saama teaduste tempel, mis välisküljest loodustemplina pidanuks mõjutama noorte kujutlusvõimet head tegevalt, et järeltulevad põlved siit palju suurmehi saaks.
Wikimedia Commons

Vähehinnatud suurmees Georges Frédéric Parrot

Parrot võitles Liivimaal tuliselt pärisorjuse kaotamise ning üldise koolihariduse andmise eest kõigile sotsiaalsetele klassidele.

Margus Maidla
12 minutit
Lootus ja loomine
XII noortepeo idee ühe autori Rasmus Puuri teos „Meie“ on energiline ja rokkiv ning paigutub trotslikkuse poolest mõtteliselt Alo Mattiiseni isamaaliste laulude kõrvale.
Raigo Pajula

Lootus ja loomine

Laulupeole uudisteose looja satub eeltingimuste tõttu samasse olukorda arhitektiga, kes alustab hoone projekteerimist.

Kristo Matson
4 minutit

Nõrk monument

Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsioon pakub võimaluse mõelda, kui hästi me ennast teame.

Järgmise aasta Veneetsia arhitektuuri­biennaali Eesti ekspositsiooni „Nõrk monument“ panevad kokku Londonis töötavad arhitektid Laura Linsi ja Tadeáš Říha ning Delfti tehnikaülikooli külalisõppejõud, arhitekt Roland Reemaa. Alljärgnevalt räägivad nad lähemalt paviljoni ideest, sellest, miks monumendi teema…
Merle Karro-Kalberg
6 minutit

Mudlum, „Ilu selges päevavalguses“

Maili Metssalu, „Tulevased kullakera hoidjad noortepeol“

Ele Viskus, „Kohtumine püha lehmaga“

Ivar Sakk, „Ääremärkus laulupeo graafika kohta“

Art Leete, „Soome-ugri jumalad“

Margus Maidla, „Vähehinnatud suurmees Georges Frédéric Parrot“

Kai-Mai Olbri „Elujooned. Líneas de la vida“

Rakvere teatri „Kellavärgiga apelsin“

Performance’id Veneetsia biennaalil Arsenales Austria ning Saksa paviljonis

Heiki Pärdi „Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma“

Sirp