2016-33 (3603)
Kultuuripresident
Aina hoogustuvas presidendirallis on sageli arutatud ka presidendi rolli üle ja seda just vaatenurgast, kas tal midagi peale esindusfunktsiooni täitmise üldse teha on. Põhiseaduses on siiski loetletud üksjagu õigusi ja nii sõltub presidendi mõjukus ennekõike seda ametit täitvast isikust.
Veel enne presidendivalimisi peaks aga teatavaks saama Eesti Kultuurkapitali järgmise juhataja nimi. Seaduse…
Veel enne presidendivalimisi peaks aga teatavaks saama Eesti Kultuurkapitali järgmise juhataja nimi. Seaduse…
1 minut
Saada venelaseks või eestlaseks
Hando Runnel pühendab Hindrik Prantsu kogumiku koostajana oma järelsõnas hulga ruumi sellele, et Prants pole Eesti lugejale kuigi tuntud nimi. Nii tundmatu ei tohiks ta ometi ka enam olla: 2010. aastal ilmus Eesti Päevalehe „Eesti mälu“ sarjas uustrükina Prantsu elulooraamat „Minu elukäik“ (1937) ning 2008. aastal Loomingu Raamatukogu numbrina Eesti-Soome suhetele pühendatud „Soome sild“ (1919).
Hindrik Prantsu…
Hindrik Prantsu…
3 minutit
Lutsukommide keelamine
ehk Pildikesi araabia maailmast
Araabia kevade tormilised sündmused on jätnud oma jälje ka kirjandusse ja luulesse. Revolutsioonide läbipõrumisega on aga lootus vabale ühiskonnale asendunud paljude araablaste silmis hoopis uute ahelatega. Luhtunud katsetest ehitada õiglasem riik kirjutabki egiptuse naiskirjanik Basma Abdel Aziz (sünd 1976) „Järjekorras“, mis ilmus araabia keeles juba 2013. aastal, mil võim…
3 minutit
Tundmatu 1905. aasta
1905. aasta revolutsionääridel puuduvad vaimsed pärijaid, kelle vähegi pikemaajalises tegevuses omaaegsed ideaalid settida ja areneda oleksid võinud.
Eesti lähiajaloo oluliste verstapostide seas on 1905. aasta revolutsioon kindlasti üks kõige raskemini hõlmatavaid, edestades selles mõttes vahest isegi 1917. aasta märtsist 1918. aasta märtsini aset leidnud keerulisi sündmusi. Põhjusi on mitmeid,…
7 minutit
Rahvuse müüti Mart Laar kahtluse alla ei sea, ent esitab siiski väljakutseid rahvuslikku liikumist puudutavatele müütidele, väites muu hulgas, et talude päriseksostmist ei saa vaadata rahvusliku meelsuse avaldumisvormina. Pildil Carl Robert Jakobsoni 1874. aastal ostetud Kurgja talu.
Vikipeedia
Ärgates sündimise lugu
Rahvuse sünni ja riigi sünni suhe on palju keerulisem, kui Mart Laar möödaminnes välja on pakkunud.
9 minutit
Izva kankaan
Üks komi sõber meenutas pärast esimest izvalaste juurde sattumist teravaima elamusena külatänaval tantsitud kankaani. See oli kauge kaja izvakomide tasapisi unustusse vajuvast muistsest hiilgusest, kui euroopalikud moodsad pruugid Põhja-Venes Suure Maa tundra piiril au sisse tõusid. XIX sajandil oli izva kaupmeeste hiilgeaeg ning Pariisi mood ja kombed leidsid Petšora jõe…
4 minutit
Kaljo Põllu. Rukkilill. Valmiskujund, paber, 1968.
Eesti Kunstimuuseum.
Mis on rahvusülene ajalugu?
Intervjuu Karsten Brüggemanni ja Ulrike Plathiga, Saksa päritolu ajaloolastega, kes töötavad juba pikemat aega Eestis.
13 minutit
Allan Noormets on kriminaalpolitsei ülema Briggsi rollis nauditavalt detailitäpne, Lauri Saatpalu näitab hüpnoosikuningas Gordona oma võimekust üsna mahlakaks karakteriloomeks.
Mari-Liis Jutta (Fotoliis)
Tükike „päris“ teatrit Kuressaares
Peeter Tammearu on tuntud tekstirežii meistrina. Ka seekord on dialoogid lihvitud nauditavaks ning leitud hulganisti mängulusti lisavaid detaile.
2 minutit
Jacques Tornay: „Kas saab kujutleda materialistist luuletajat?“
Kaido Vainomaa
Laiema laulu usus
Šveitsi kirjanik Jacques Tornay: „Tõekogemusena on luule ennekõike elamise kunst.“
9 minutit
Irina Rätsep 16. X 1945 – 9. VIII 2016
Ootamatult on lahkunud skulptor Irina Rätsep (1969–1982 Jurjeva). Ta sündis Moskvas vene ja poola juurtega haritlasperes ning saabus oma juristidest vanematega Tallinna aastal 1956. Lõpetanud Tallinna 19. keskkooli, astus ta Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, lõpetades õpingud 1972. aastal skulptorina. Samal aastal alustas ta tänini kestnud aktiivset osalemist kunstinäitustel. Pärast kümmet aastat intensiivset kunstnikuelu sai…
2 minutit
Rakvere Teatrimäe uuel hoonel on kaks funktsiooni: rakverelastele on oluline 150 kohaga kino, teater rõõmustab suure saali mõõtmetes prooviruumi üle.
Teet Suur
Kino mõisa tõllakuuri müüridel
Rakvere teatri kinomaja-proovisaal. Arhitekt Raul Vaiksoo, kaasa töötas Kristo Vaiksoo. Arhitektuurivõistlus toimus 2007. aastal, maja sai valmis 2016. aastal.
Raul Vaiksoost on saanud Rakvere teatri ihuarhitekt. Seda alates selle sajandi esimestest aastatest, kui just Vaiksoo projekti järgi hakati restaureerima teatri suurt maja. Hiljem projekteeris Vaiksoo väikese maja ning viimasena kino ja…
Raul Vaiksoost on saanud Rakvere teatri ihuarhitekt. Seda alates selle sajandi esimestest aastatest, kui just Vaiksoo projekti järgi hakati restaureerima teatri suurt maja. Hiljem projekteeris Vaiksoo väikese maja ning viimasena kino ja…
5 minutit
Leigo – Eesti muusikamaastiku peegeldaja
Leigo järvemuusika festival 5. ja 6. VIII Valgamaal.
Pilt Leigo järvemuusika festivalist kui Eesti praeguse muusikamaastiku peeglist kerkis silme ette juba festivali kavaga tutvumisel. Seisavad ju seal kirjas tegijad Eesti praeguse kontserdielu parimate hulgast, olgu uustulnukad, novaatorid või positsiooni kindlustanud esinejad. Leigo üks märke on ju tippesinejate kutsumine võrratusse looduskeskkonda. Festivalipaiga…
Pilt Leigo järvemuusika festivalist kui Eesti praeguse muusikamaastiku peeglist kerkis silme ette juba festivali kavaga tutvumisel. Seisavad ju seal kirjas tegijad Eesti praeguse kontserdielu parimate hulgast, olgu uustulnukad, novaatorid või positsiooni kindlustanud esinejad. Leigo üks märke on ju tippesinejate kutsumine võrratusse looduskeskkonda. Festivalipaiga…
3 minutit
Johannes Niemeyer teist korda Kuressaares
Saksa klassiku maal rippus kogu nõukogude aja Kingissepa linna täitevkomitee esimehe kabinetis – selle autor tehti kindlaks alles 2013. aastal.
Johannes Niemeyeri näitus „Rannad ja linnad – Baltimaades maalitud pildid (1943)“ Kuressaare lossis kuni 31. VIII.
Tegelikult see päris nii ei ole: mõnes mõttes on olnud silmapaistev saksa maalikunstnik siin alati kohal.…
Tegelikult see päris nii ei ole: mõnes mõttes on olnud silmapaistev saksa maalikunstnik siin alati kohal.…
4 minutit
Isetegevusest Veneetsia arhitektuuribiennaali ainetel
Veneetsia XV arhitektuuribiennaal „Sõnumeid rindejoonelt“, rahvuspaviljonide näitus Giardini aias, Arsenale spordihoones ja valitud paikades üle terve Veneetsia kuni 27. XI 2016.
Klassitäis lasteaialapsi koolitunnis. Nende ees toolil istub õpetaja. Kuigi too näib tundi kompetentselt läbi viivat, loeb raamatust harjutust ning laseb õpilastel seda lahendada, valitseb klassis kaos. Lapsed ei pane õpetajat…
Klassitäis lasteaialapsi koolitunnis. Nende ees toolil istub õpetaja. Kuigi too näib tundi kompetentselt läbi viivat, loeb raamatust harjutust ning laseb õpilastel seda lahendada, valitseb klassis kaos. Lapsed ei pane õpetajat…
4 minutit
Arvamusi aiast ja august
Vestlusring „Muusikateatrite järelkasv – kelle mure?“ 12. VIII arvamusfestivalil Paides. Aivar Mäe (Rahvusooper Estonia), Peep Lassmann (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Aarne Saluveer (Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool) ja Kaie Kõrb (Tallinna Balletikool), vestluse juht Joonas Hellerma.
Tänavusel arvamusfestivalil toimus muu mürtsu ja paugu kõrval ka provokatiivse pealkirjaga vestlus „Muusikateatrite järelkasv –…
Tänavusel arvamusfestivalil toimus muu mürtsu ja paugu kõrval ka provokatiivse pealkirjaga vestlus „Muusikateatrite järelkasv –…
5 minutit
Joobnustav öökontsert
Trio Mediaeval 5. VIII V Pühalepa muusikafestivalil.
Trio Mediaevali kava – kolm naist laulmas XII ja XIII sajandi muusikat – ei tõstnud minu lootusi kuigi kõrgele. Bel canto kooliga lauljad on ju selle repertuaari ammu väärtusetuks kuulutanud. Kui varajase muusika pioneerid lähenesid keskaja muusikale väga „instrumentaalselt“ ja hakkisid suure pühendumisega iga…
Trio Mediaevali kava – kolm naist laulmas XII ja XIII sajandi muusikat – ei tõstnud minu lootusi kuigi kõrgele. Bel canto kooliga lauljad on ju selle repertuaari ammu väärtusetuks kuulutanud. Kui varajase muusika pioneerid lähenesid keskaja muusikale väga „instrumentaalselt“ ja hakkisid suure pühendumisega iga…
2 minutit
„Parasiidid“ ja „identsus iseendaga“
ehk Pluralismist kui Euroopa alusväärtusest
Maarja Vaino kirjeldab oma artiklis (PM 31. VII 2016) praegust Euroopat kui parasiitidest vaevatud organismi: „kõrvaline sissetungija“ on „enesealalhoiuinstinkti peremeesorganismis välja lülitanud“, selle „lagundava alge“ tulemusel on ohustatud „Euroopa identsus iseendaga“ – võimalus traditsioone „just samasugustena säilitada“. Ohustajaks ja kõrvaliseks sissetungijaks on Vaino väitel moslemikultuur. Näitena Euroopa…
3 minutit
XVI Kohila sümpoosion tõi kokku kolmteist kunstnikku kaheksast riigist, sealhulgas Robert Sanderson. Pildil tema käsitsi valmistatud kiilukividest võlvi kujutava töö detailid.
Evelin Saul
„Is this gas-fired?“
Korraldaja tagasivaade tänavusele Kohila keraamikasümpoosionile
3 minutit
Suurejoonelised instrumentaalkulminatsioonid rõhutavad Marten Kuninga bowielikku lavalist kohalolekut Anna-Maria Jams
Muinasjutumets Põlva lähistel
Intsikurmu festival 5. ja 6. VIII Põlvamaal.
Kui aastaid tagasi olin veendunud, et nn Eesti oma „Positivust“ otsides tuleb vaadata Kilingi-Nõmme poole, siis juba mõned aastad on seda kohta vaikselt üle võtmas Intsikurmu. Festivali „Schilling“ tegijad lihtsalt keelduvad oma nägu programmi mõttes masside poole pööramast ja mõtlevad eelkõige sellele, et neil…
Kui aastaid tagasi olin veendunud, et nn Eesti oma „Positivust“ otsides tuleb vaadata Kilingi-Nõmme poole, siis juba mõned aastad on seda kohta vaikselt üle võtmas Intsikurmu. Festivali „Schilling“ tegijad lihtsalt keelduvad oma nägu programmi mõttes masside poole pööramast ja mõtlevad eelkõige sellele, et neil…
4 minutit
Iiobi uued ilmutused
Märt Avandi ja Andrus Vaarik ei ole laval mitte eeskätt kahe koomikuna, kes filmi ainetel publikut lõbustavad, vaid kehastavad ajas muutunud debatti.
Nargeni festivali „Aadama õunad“, autor Anders Thomas Jensen, lavastajad Priit Võigemast ja Henrik Kalmet (Tallinna Linnateater), kunstnik Anneli Arusaar. Mängivad Märt Avandi (Pärnu Endla), Priit Pius (Tallinna…
5 minutit
Woody Allen ja Vittorio Storaro „Koorekihi“ („Café Society“, Woody Allen, 2016. ) võtetel. See oli Allenile esimene kogemus digitaalse kaameraga.
Pressifoto
Kontrastide tasakaalustamise kunst
Vittorio Storaro: „Filmikunst on valgusega kirjutamine. Valguse keel on väga võimas, võrreldav sõna või muusika jõuga. “
8 minutit
Kalle Nio
Illusioonide tegeliku tähenduse uurijad
Kalle Nio: „Mind huvitab kaudne narratiiv, mitte otsene väljaütlemine või lugude jutustamine. Tahan luua kujundpilte, millele vaatajad lood juurde tekitavad.“
4 minutit
Viktoriaanlik raudrüü
Kuigi „Poeesia ja spliini“ väljapanekul ei puudu hariduslik külg, uputatakse vaataja eelkõige ilu sisse.
„Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel“ Kumu suures saalis kuni 30. X, kuraatorid Eha Komissarov ja Marion Laev.
Raamatus „Kultuurne inimene“ kirjeldavad etnoloogist autorid Jonas Frykman ja Orvar Löfgren kuninganna Victoria ajastu inimeste mälestuste…
Raamatus „Kultuurne inimene“ kirjeldavad etnoloogist autorid Jonas Frykman ja Orvar Löfgren kuninganna Victoria ajastu inimeste mälestuste…
3 minutit
Peatus vaksalis, kuhu reisija enam ei satu
Uute raudteejaamade valmimist oodates võiks märgata ka ujedaid vanu vaksaleid, nende arhitektuuri ja kohavaimu.
Vanadest vaksalitest on kirjutatud lugusid ja lauldud laule. Tõnu Õnnepalu on Kaido Haageni raudteejaamade fotonäituse raames kirjutanud teeloleku majadest, neist peatus- ja kohtumispaikadest, mis tasahilju kaduvikku suiguvad. Paremini ei saaks vaksalitest kõneldagi. Kunagisse Venemaa…
4 minutit
Õpetlane, kes õpetab iseennast
Elamisest ei piisa ja suremine on liiast …
Jacques Tornay, „Verbide õitseaegu“
Šveitsi luuletaja Jacques Tornay (sündinud 1950) luulekogu „Verbide õitseaegu“ on üpris mahukas, sisaldades ligi 100 lehekülge luuletusi, lisaks saatesõna. Oma võlusid näitab see siiski kohe esimesel sirvimisel ning sobib seega ühtaegu nii lugejale, kes kergesti püsi ei leia, kui ka sellele, kes soovib…
Jacques Tornay, „Verbide õitseaegu“
Šveitsi luuletaja Jacques Tornay (sündinud 1950) luulekogu „Verbide õitseaegu“ on üpris mahukas, sisaldades ligi 100 lehekülge luuletusi, lisaks saatesõna. Oma võlusid näitab see siiski kohe esimesel sirvimisel ning sobib seega ühtaegu nii lugejale, kes kergesti püsi ei leia, kui ka sellele, kes soovib…
4 minutit
Nostalgia pole enam see, mis enne
Mängufilm „Koorekiht“ („Café Society“, USA 2016, 96 min), režissöör-stsenarist Woody Allen, operaator Vittorio Storaro. Osades Jesse Eisenberg, Kristen Stewart, Steve Carell, Parker Posey, Blake Lively jt.
Komöödia on filmikunstis alati olnud rohkem või vähem idiootide pärusmaa. Nii varastes slapstick- kui screwball-komöödiates naersime tegelaste üle, kes tegid end lolliks või jäid…
Komöödia on filmikunstis alati olnud rohkem või vähem idiootide pärusmaa. Nii varastes slapstick- kui screwball-komöödiates naersime tegelaste üle, kes tegid end lolliks või jäid…
5 minutit
Mis on rahvusülene ajalugu? Intervjuu Karsten Brüggemanni ja Ulrike Plathiga
Isetegevusest Veneetsia arhitektuuribiennaali ainetel
Margus Oti „Mis teha II. Ihapoliitika“
Toomas Karjahärmi „1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid“
Nargeni festivali „Aadama õunad“
Leigo järvemuusika festival Valgamaal
Vestlusring „Muusikateatrite järelkasv – kelle mure?“ arvamusfestivalil Paides
