2009-30 (3263)
31. Sirp homme väljas
Värkes Sirbis räägib Erko Valk Tallinna Uue Maailma linnnaosa näitel, miks ja kuidas seltsitegevuslik omavalitsemine linnaosa elu hoopis edukamalt arendab kui parteiline haldus.
Anders Härm kultuuri kolmest funktsioonist, Aet Annist UNESCO nimekirjade iseärasustest.
Ajalugu: Toomas Paul arvustab David Vseviovi, David Vseviov Boriss Sokolovija, Mart Juur Voldemar Kurese raamatuid.
Liivi rahvamaja sai 70 aastat…
Anders Härm kultuuri kolmest funktsioonist, Aet Annist UNESCO nimekirjade iseärasustest.
Ajalugu: Toomas Paul arvustab David Vseviovi, David Vseviov Boriss Sokolovija, Mart Juur Voldemar Kurese raamatuid.
Liivi rahvamaja sai 70 aastat…
1 minut
Narva Muuseumi Kunstigaleriis avatakse näitus „Koguaeg ükskaks“
Neljapäeval, 27. augustil, kell 16.00 avatakse Narva Muuseumi Kunstigaleriis Andres Koorti ja Valev Seina ühisnäitus „Koguaeg ükskaks“.
Andres Koort ja Valev Sein on saanud hakkama ühisprojektiga, mis on sündinud Koorti teemast “Koguaeg” ja Seina ideest “Ükskaks”, mis on samuti nn jätkuteema Seina väljapanekule Tallinnas Deco Galeriis käesoleval aastal.
Näitusel eksponeeritakse valiku maale,…
Andres Koort ja Valev Sein on saanud hakkama ühisprojektiga, mis on sündinud Koorti teemast “Koguaeg” ja Seina ideest “Ükskaks”, mis on samuti nn jätkuteema Seina väljapanekule Tallinnas Deco Galeriis käesoleval aastal.
Näitusel eksponeeritakse valiku maale,…
1 minut
Saša Pepeljajev Tallinna Linnagaleriis
Saša Pepeljajev (Rus) näitus “Theatre of Forms and Figures” (“Vormide ja figuuride teater”) avatakse Tallinna Linnagaleriis (Harju tn13) neljapäeval, 27. augustil kell 18.00.
1 minut
Tallinna Kunstihoone 75
SA Tallinna Kunstihoone Fond teatab, et 25. augustil kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoone 75. aastapäeva tähistav suur läbilõikenäitus oma fondidest “Kollektsioon: valitud teosed I”. Esmakordselt oma kogude rikkust tutvustaval väljapanekul on üle 60 maali, 30 juveelikunsti teost, graafikat ja skulptuuri, kunstihoone juubeliks kingitud töid. Näituse kureeris Harry Liivrand ja kujundas…
3 minutit
Kõlakoda: hea muusika mõjub narkootikumina
Männikäbi kukub teie maja plekk-katusele, mille all te magate. Võpatate, sest käbi teeb sellise paugu, justkui põrutaks keegi kahurist. Kui tuleb teine käbi, võpatate juba vähem ja kolmanda puhul ei võpata üldse. Kui käbid langeksid katusele võrdse ajavahemiku järel, ei paneks te neid varsti enam üldse tähele. Nii nagu te…
4 minutit
Kui tapmisest saab kaif
Mängufilm „Baaderi-Meinhofi kompleks” („Der Baader-Meinhof Komplex”, Saksamaa 2008, 143 minutit), režissöör Uli Edel. Osades Martina Gedeck, Moritz Bleibtreu, Johanna Wokalek, Bruno Ganz, Nadja Uhl jt.
„Me armastame teineteist, kas sa ei mäleta? Me oleme seltsimehed, revolutsiooni teenrid. Meie hing ja keha on lahutamatult seotud. Varsti tulistad sa esimese lasu meie…
„Me armastame teineteist, kas sa ei mäleta? Me oleme seltsimehed, revolutsiooni teenrid. Meie hing ja keha on lahutamatult seotud. Varsti tulistad sa esimese lasu meie…
3 minutit
Valencia-Madrid
Valencia keskosa oma roosa marmoriga tahveldatud kõnniteede ning taevasse kõrguva lumivalge streamline-arhitektuuriga (ladinamaitseline segu art déco’st, funktsionalismist ning XX sajandi alguspoole neostiilidest) kaunistatud palmialleedega teeb eriti nurgalahenduste arhitektuurses mitmekesisuses tükati silmad ette nii Rio de Janeirole kui São Paulole. Madridi Gran Via’t ääristavate imperiaalsete kreemikookide sarnaste kõrghoonete mahud on ehk…
4 minutit
Heitlused ja valikud hea ja kurja vahel
„Harry Potter” kinolinal on ilus, särav, kaasakiskuv, hoogne, emotsionaalne meelelahutus, mille põhiauditoorium ei peagi ilmtingimata ületama 16 eluaasta piiri.
Harry Potteri filmisaaga kohta ei ole filmikunstilises plaanis palju öelda. Tegemist on esmajoones ikkagi ilukirjandusliku teose põhjal vändatud filmiga, kus filmikeel on rakendatud ennekõike edasi andma algset teksti, selle sisu, süžeed,…
Harry Potteri filmisaaga kohta ei ole filmikunstilises plaanis palju öelda. Tegemist on esmajoones ikkagi ilukirjandusliku teose põhjal vändatud filmiga, kus filmikeel on rakendatud ennekõike edasi andma algset teksti, selle sisu, süžeed,…
3 minutit
Mida laps ihkab?
Imeline imik ei lähe lendu mitte roosadel pilvedel, vaid supermarketi riiulite vahel ja tema kinnipüüdmiseks kaubanduskeskuse lae alt saabub välgukiirusel kohale eriväljaõppega operatiivrühm.
Vendadest lavastajate Jean-Pierre ja Luc Dardenne’i lakoonilise pealkirjaga draama „Laps” võitis neli aastat tagasi Cannes’i filmifestivali grand prix. Lapsevanema vastutust vaataja südamesse rõhuv film püüdis ka teadvustada, et…
Vendadest lavastajate Jean-Pierre ja Luc Dardenne’i lakoonilise pealkirjaga draama „Laps” võitis neli aastat tagasi Cannes’i filmifestivali grand prix. Lapsevanema vastutust vaataja südamesse rõhuv film püüdis ka teadvustada, et…
5 minutit
Mulle meeldis!
Aram Hatšaturjani ballett „Spartacus” 14. VIII Birgitta festivalil, esitaja Moskva Riikliku Akadeemilise Balletiteatri trupp.
Olin päris poisike veel, kui minu tähelepanu tõmbas kodusel raamaturiiulil üks kõvakaaneline „telliskivi”, mille seljale kirjutatud „Raffaello Giovagnoli SPARTAKUS”. Küsimusele, mis see on, sain vastuse: sulle paras lugemine. Tõepoolest, 545 lehekülge sai peaaegu jutis neelatud ja…
Olin päris poisike veel, kui minu tähelepanu tõmbas kodusel raamaturiiulil üks kõvakaaneline „telliskivi”, mille seljale kirjutatud „Raffaello Giovagnoli SPARTAKUS”. Küsimusele, mis see on, sain vastuse: sulle paras lugemine. Tõepoolest, 545 lehekülge sai peaaegu jutis neelatud ja…
2 minutit
V Eesti tippmuusikute triumf!
Pealkirjaks on järgmisel nädalal 26. – 30. augustini toimuva Tallinna kammermuusikafestivali reklaamlause. Viie päevaga antakse üheksa kontserti Tallinna raekojas, Rootsi-Mihkli kirikus ja Mustpeade Majas (kava vt www.plmf. ee). Viimases toimuval kontserdil „Viva jubilee!” antakse kätte Pille Lille Muusikute Toetusfondi (PLMF) tänavune aastapreemia noorele lauljale, muusikule ja dirigendile. Kõige selle taga…
6 minutit
Leigol jätkus üllatusi
„Leigo järvemuusikal” on meie muusikamaastikul ammu kindel koht. Olin sellest palju kuulnud, nüüd õnnestus seal, nimelt festivali teisel, nn klassikapäeval 15. augustil ka ära käia. Üllatusi jätkus, õnneks ikka plusspoolelt. Üllatas ka publiku heatujulisus, suhtlemisvalmidus ja soodne eelhäälestus. Publik tuli muusikapidustusele.
4 minutit
Avanevad uksed: eestlasest maailmakodanikuks
On’s meil nüüd mitu kirjandust, nii nagu mitu Eestitki – ikka esimene ja teine ja vist juba kolmaski?
„On ju terve elu üks järgnevate uste avamine – laps astub koduuksest välja ja avab lasteaia ukse, siis algkooli ning teiste koolide uksed. Suurde maailma astumist võiks võrrelda ühest ruumist teise, ühest…
„On ju terve elu üks järgnevate uste avamine – laps astub koduuksest välja ja avab lasteaia ukse, siis algkooli ning teiste koolide uksed. Suurde maailma astumist võiks võrrelda ühest ruumist teise, ühest…
13 minutit
Wimbergi süntees – lasteraamat pole lastele
Kellel soodumust tuukritööks, neile pakub Wimbergi „Pille-Riin” ühe omamoodi, kummalise, kuid nukra elamuse, mis võib üles äratada mõnegi lapsepõlvekoletise.
Wimberg, Pille-Riin. Kujundanud Tõnis Aaliste. Jutulind, 2009. 143 lk.
Wimbergi, kodanikunimega Jaak Urmeti loomingul on lastega tihe side. Ta on kirjutanud lastesaadetele originaalstsenaariume (vahendades Buratino seiklusi ning Tomi ja Annika juhtumisi),…
Wimberg, Pille-Riin. Kujundanud Tõnis Aaliste. Jutulind, 2009. 143 lk.
Wimbergi, kodanikunimega Jaak Urmeti loomingul on lastega tihe side. Ta on kirjutanud lastesaadetele originaalstsenaariume (vahendades Buratino seiklusi ning Tomi ja Annika juhtumisi),…
6 minutit
Kuni su küla veel elab …
Pärispeal suvitavad päris näitlejad tegid külarahvale sünnipäevakingituse.Martin Algus, „Päris pea ehk Kreutzwaldi sõber”. Lavastaja Ingomar Vihmar. Mängivad Mari-Liis Lill, Ivo Uukkivi, Tiit Sukk ja Emil Rutiku. Esietendus Pärispea seltsimaja hoovis 1. VIII .
Juminda ja Käsmu poolsaare vahel asub ütlemata armas Pärispea poolsaar. Peaaegu selle tipus on pisike Pärispea küla,…
Juminda ja Käsmu poolsaare vahel asub ütlemata armas Pärispea poolsaar. Peaaegu selle tipus on pisike Pärispea küla,…
6 minutit
Vene teatri rulett Eesti moodi
Kõik algab justkui otsast peale: uued juhid, aga vanad probleemid.
Augustis kolm aastat tagasi (2006) avaldasin Sirbi esikaanel 138 miljonit krooni maksma läinud Vene Draamateatri renoveeritud maja avamisele pühendet kirjatöös lootust, et teatrit ootavad ees paremad ajad – integreerumaks eesti teatriellu, täitmaks saalid publikuga, pakkumaks kunstiliselt väärtuslikku teatrielamust. Eeldusi nende ülesannete…
Augustis kolm aastat tagasi (2006) avaldasin Sirbi esikaanel 138 miljonit krooni maksma läinud Vene Draamateatri renoveeritud maja avamisele pühendet kirjatöös lootust, et teatrit ootavad ees paremad ajad – integreerumaks eesti teatriellu, täitmaks saalid publikuga, pakkumaks kunstiliselt väärtuslikku teatrielamust. Eeldusi nende ülesannete…
7 minutit
Küüni täitmisest pateetiliselt ja poliitiliselt
Kasterpalu ei harrasta Kõivu kaudu mingit intellektuaali positsioonilt mõttemängu.
„„Küüni täitmise” lood ja laulud”, Madis Kõivu ja Hando Runneli järgi. Margus Kasterpalu (lavastaja) ja Kaie Mihkelson, Garmen Tabor, Pille Lukin ja Aleksander Eelmaa, Guido Kangur, Margus Prangel, Märt Avandi ja ansambel Paabel. Esietendus Saueaugu teatritalus 28. VII .
Kahe viimase…
„„Küüni täitmise” lood ja laulud”, Madis Kõivu ja Hando Runneli järgi. Margus Kasterpalu (lavastaja) ja Kaie Mihkelson, Garmen Tabor, Pille Lukin ja Aleksander Eelmaa, Guido Kangur, Margus Prangel, Märt Avandi ja ansambel Paabel. Esietendus Saueaugu teatritalus 28. VII .
Kahe viimase…
6 minutit
Klassik Kurrel
Näitus „Liblikapüüdja EDE KURREL ” Eesti Tarbekunstija Disainimuuseumis kuni 30. VIII . Kuraator Merike Alber. Ede Kurreli juhendatud tööde näitus „Ulatus” tarbekunstimuuseumi trepigaleriis kuni 30. VIII . Koostaja Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala.
EKABL on asendamatu lugemisvara nagu leksikonid ikka. Lisaks on see ka ütlemata huvitav pildiraamat. Photoshop’i ajastul vist sellist…
EKABL on asendamatu lugemisvara nagu leksikonid ikka. Lisaks on see ka ütlemata huvitav pildiraamat. Photoshop’i ajastul vist sellist…
6 minutit
Kunstiajaloolised allusioonid ja luuletustest inspireeritud lesbiline erootika
ADO LILLE näitus „Anonymus” Vaala galeriis 30. VII – 18. VIII .
Kahe aasta eest toimunud Ado Lille suur isikunäitus Tallinna Kunstihoones postuleeris murrangut kunstniku loomingus. Kuraator Harry Liivrand soovis näitlikustada figuuri ilmumist tema abstraktsetesse kompositsioonidesse, kus seni oli domineerinud värviesteetika. Naisfiguuri, lesbiliste stseenide ja erootiliste allusioonide kujutamist ekspressiivses värvigammas…
Kahe aasta eest toimunud Ado Lille suur isikunäitus Tallinna Kunstihoones postuleeris murrangut kunstniku loomingus. Kuraator Harry Liivrand soovis näitlikustada figuuri ilmumist tema abstraktsetesse kompositsioonidesse, kus seni oli domineerinud värviesteetika. Naisfiguuri, lesbiliste stseenide ja erootiliste allusioonide kujutamist ekspressiivses värvigammas…
2 minutit
Mõtteid geiskinnidest ja punkaritest
Tallinnas Linnagaleriis on maavalla kohta kummaline näitus: nimelt pole meil ju siin varem isegi ajakirjanduses juttu olnud geiskinhead’idest ja -punkaritest. Üldjuhul ju teame, millised on meil eesti punkarid ning midagi oletame ka natsilembeste skinnide kohta, ent n-ö vastandmärgistatud orientatsiooniga ei oska kumbagi liikumist seostada. Kohe ongi hea mainida / meelde…
3 minutit
Arutlustest tõuseb tõde
Mõned aastad tagasi võis Eesti televisiooni kommertskanalites õige sageli näha Nokia telefonide reklaami „Nokia connecting people” („Nokia ühendab inimesi”), mille puhul aina uutele mobiilidele müügiedu tagamise kõrval tuli välja üks vägagi inimlik ja praegusel ajal ununema kippuv tõdemus: üksteisega rääkimine, asjade läbiarutamine.
2 minutit
Historiograafia kui ajaloopoliitika
Mõned arenguloolised märkused ajaloopoliitika kohta IIEetiliselt piiramatu võimupoliitika kritiseerimine on mineviku suure historiograafia üks neid tunnuseid, mis muudab teadusliku ajalookirjutuse enese mingil käsitluse astmel või etapil ajaloopoliitika spetsiifiliseks vormiks. Tõsi, esmapilgul võib lähtumine poliitilisuse primaadist ajaloo käsitlemisel äratada (poliitilise ajaloolase vastu) isegi umbusaldust. Kui pöördume aga sellise ajaloolase poole, nagu…
13 minutit
Keeleseaduse eelnõust. Konstruktiivselt
Ma ei tahtnud kirjutada keeleseadusest. See, mis mul ütelda, on mitu korda ära öeldud (Urmas Sutrop, Jaan Kaplinski, Tiiu Erelt jt). Aga eelmise nädala Sirbi lugemine sundis. Alustan algusest.
3 minutit
Märkmeid berliner’ite kohtumiselt
Juuni algul peeti Riias konverents, kus avaldati austust Isaiah Berlinile (1909–1997), Riias sündinud juudi päritolu Briti filosoofile, kes on saanud kuulsaks liberalismi kaitsja, populariseerija ning edasiarendajana.
„Ich bin ein Berliner” („Ma olen berliinlane”). President Kennedy välja öeldud lauses oli tabavalt ühendatud vabaduse ja Lääne-Berliini seotus, kuna viimane esindas killukest vaba…
„Ich bin ein Berliner” („Ma olen berliinlane”). President Kennedy välja öeldud lauses oli tabavalt ühendatud vabaduse ja Lääne-Berliini seotus, kuna viimane esindas killukest vaba…
5 minutit
TKO on surnud! Elagu TKO!?
Loen Tallinna Filharmoonia kodulehelt, et Tallinna Kammerorkester (TKO), kus mängivad Eesti parimad keelpillimängijad, esineb 2010. aasta oktoobris Viini Musikvereini Kuldses saalis, esitades Andres Mustoneni juhatusel viini klassikute igikestvat loomingut … Vaadates tänavust aastat – kaht karmi atesteerimiskatset (jaanuaris ja mais) ja nüüd kõigile (vabadele?) orkestrandikohtadele välja kuulutatud avalikku konkurssi –…
4 minutit
Pooliku jutu jätkuks
Eelmises lehes kirjutas kultuuriminister pika loo kultuuri rahastamisest, mille Sirp ka kärbeteta avaldas. Seekord esitasin lugu tellides ka suunavaid küsimusi, millest kirjutada ja millest mitte, kuid oodatult sain ikkagi teksti, mis on ainult kerge pinnavirvendus, mitte analüüsikatse või oma tegevuse põhjendus. Minister raiskas paraku talle antud leheruumi triviaalsuste ülekordamisele, eelistas…
2 minutit
Tõnu Kaljuste: „Aeg ja koht on selleks õiged”
„Vene reekviem” lõpetab pühapäeval Nargeni festivali
Ülehomme, 23. augustil paneb Tõnu Kaljuste juhitud laiahaardeline Nargeni festival oma suvehooajale võimsa punkti: Noblessneri valukojas tuleb ettekandele noore vene helilooja Lera Auerbachi „Vene reekviem”. Suurvormis lööb kaasa ligi 180 inimest: sümfooniaorkester, segakoor, poistekoor, solistid Tõnu Kaljuste juhatamisel, tegemist on teatraliseeritud ettekandega Jaanus Rohumaa…
Ülehomme, 23. augustil paneb Tõnu Kaljuste juhitud laiahaardeline Nargeni festival oma suvehooajale võimsa punkti: Noblessneri valukojas tuleb ettekandele noore vene helilooja Lera Auerbachi „Vene reekviem”. Suurvormis lööb kaasa ligi 180 inimest: sümfooniaorkester, segakoor, poistekoor, solistid Tõnu Kaljuste juhatamisel, tegemist on teatraliseeritud ettekandega Jaanus Rohumaa…
5 minutit
