2004-46 (3045)

Matt kahe käiguga

22. X Sirbis antud Nemtsovi probleem laheneb: 1. Oh7! K:e3 2. Lg5+ Kd4 3. Lc5X; 1? Rd7 2. Rc4! K:c4 3. Ld3X; 1? Rd5 2. R:d5 K:d5 3. Le4X.

Mõningaid selgitusi ?halli raamatu? ja eesti etnomusikoloogide ahtakese teadustraditsiooni asju

Tarmo Kivisilla märgib oma 12. novembri Sirbis ilmunud kogumiku ?Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas?  arvustuses, et raamat sisaldavat konverentsi ?Pärimuskultuur muutuvas maailmas? teese, ning lõpus väidab, et järgmises kogumikus kavatsetakse taas avaldada sama konverentsi teese: ?? sel samal viimati mainitud konverentsil lubati paari aasta pärast sarja järge, mis saab sisaldama toimunud ettekannete…

Kaunitari argipäev

Mul ei ole autot. Mul ei ole Internetti. Mul ei ole mobiili. Mul ei ole kohvimasinat. Mul ei ole kirjutuslauda ega kummutit. Mul ei ole meest.
Mul on kolmekilone kaal, mille vanemad mulle kinkisid, siis, kui nad veel elasid. Mul on pliit Lõsva, mille ahi ei tööta. Mul on külmkapp…

Kalender

2. detsember
100 aastat tagasi (1904) sündis Põlva kihelkonnas Tilsis laulja Arno Niitov. Suri 17.X 1989 Montrealis.

Keskea kriisis mehed teatrilaval?

Mehed otsivad elus uut: olgu see võimalus kehastuda koeraks, armuda kitse või sukelduda deemonliku naise kutsel lõpmatusse
?Ehitusmeister Solness?. Ehitusmeister ? Hannes Kaljujärv, Hilde Wangel ? Kersti Heinloo.Alan Proosa

Teatri ja televisiooni ristteel

Meie paremad lavastused on üles võtmata ? kas see kellegi südant ei vaeva?
Teatri jäädvustamine televisioonis on kallis lõbu, kuid teatrisõbrale tähendaks see ?vähese raha eest palju valgust? ? teleteatriõhtu tooks teatri koju ka neile, kes teatripiletit osta ei jõua.

Teatritegemise võimalused lavastaja vaatepunktist

Mingi osa ühiskonnast ootab kunstniku dramaatilist hukkumist: et ta põleks heleda leegiga ja kaoks, teeks ruumi järgmisele meelelahutajale.
Ma räägin täna lihtsatest asjadest. Ei räägi süsteemist ja masinast teatritegemise puhul, vaid sellest, kuidas iseendaga hakkama saada. Kui ilmnevad läbipõlemise märgid. Arvasin, et see on peamiselt nende probleem, kes 90ndate alguses teatris…

Venemaast messianismita

Kogu Eesti välispoliitika Venemaa suunal on inspireeritud minevikukujutlustest ning seetõttu takerdunud.
Eesti (välis)poliitikas on alati olnud tendents tõmmata paralleele praeguse Venemaa ja omaaegse Nõukogude Liidu vahel. Tendents on järsult hoogustunud sel aastal, ajendiks Venemaa välispoliitiline aktiviseerumine ja riigi majanduselu ning sisepoliitika tsentraliseerimine. Muidugi lisavad õli tulle Ukraina valimised.

Kes võib ja kas tasub?

Streigiähvarduse tulemuslikkus sõltub sellest, kui vajalik keegi ühiskonnale on.
Muudkui streigitakse! Nüüd siis perearstid.  Alles olid teised medtöötajad. On olnud teisigi. Aga jätkem praegu täiesti kõrvale see, kui õigustatud on olnud kellegi nõudmised, ja vaadakem, kuidas kellegi hoiatusele reageeritakse.

Kas Eesti kordab vanu vigu?

Ühekülgsest orientatsioonist välispoliitikas
Magnus Ilmjärv ja Martti Turtola on hiljuti andnud valusaid vastuseid küsimusele, kas Eesti juhid president Pätsiga eesotsas tegid kõik võimaliku iseseisvuse säilitamiseks aastatel 1939-40. Nüüd on aeg liikuda ajaloo musta pesu pesemisel samm edasi ja teha järeldused tänapäeva Eesti välispoliitikat silmas pidades. Eesti iseseisvuse kaotuse põhjuseid tuleb kahtlemata…

Homosauna või inimeste juurde?

Kultuuril, nagu me teame, on palju nimesid, määrajaid ja olekuid. Täna on kultuur see, mis uudiskünnisest üle saab: muusikalitootjate kasumid ja krahhid, unistus ?kultuuritööstusest?, tuntud kunstiinimese lõbumajakäigud, akadeemiliste institutsioonide konkurentsivõitlus, homosauna avamine valitsusliikmete osavõtul jms. Pikapeale tuleb tunne, et kultuur ongi homosaun, institutsioonide sõda ja rahanumbrid. Igal juhul on auru,…

Kas kunsti defineerimine on kahjulik?

Esteetika on kunstnikele nagu ornitoloogia lindudele
Joseph Kosuth. What does it mean?

Julia Kristeva sai rahvusvahelise Holbergi mälestusauhinna

3. XII 2004 anti Norras Bergenis välja esimene rahvusvaheline Holbergi mälestusauhind, mis määratakse silmapaistva teadustöö eest humanitaarteaduses, ühiskonnateaduses, õigusteaduses või teoloogias. Laureaat on prof Julia Kristeva, tuntud lingvist, kirjandusteadlane ja psühhoanalüütik, Teksti- ja Dokumenditeaduse Instituudi direktor Denis Diderot? Pariisi 7. ülikoolis. Kristeva esines Bergeni ülikooli väga populaarsel seminaril ettekandega ?Thinking…

Lauluisa p-pühkimise paber

Lõpp on lõpp. Lõpp on tavaliselt ka mingis mõttes lõplik. Ent kuidagimoodi seostub lõpuga ka algus, mida võib ju jällegi mingis mõttes märgistada ka kui ?ärkamist?. Seda küll juhul, kui sellele algusele eelnes ?uni?, ?magamine?, ?öö?, ?seitsme- või kuuesaja aasta pikkune orjaöö?. Ja nii edasi. See oleks Eesti/eesti juhtum. See…

Näedsa, ilmutas raamatu

Veini-Kalevi magnum opus

Bulgakovi India reisikirjad

Mihhail Bulgakov, Saatanlik lugu. Saatuslikud munad. Koera süda. Vene keelest tõlkinud E. Hiedel ja M. Varik. Tänapäev, 2004. 263 lk.

Mis see nüüd on? Nutvad mehed ja suured tunded

Caspar Trees, Sergo. Tallinn, 2004. 190 lk.
Eesti algupärane geiromaan. Paljutõotav küündimatu lugemismaterjal. Autor on kaheksateistkümneaastane Trees, kes põhjendab jutu järelsõnas oma ühe hingetõmbega kirjutatud raamatut kui enda vajadust midagi öelda, unistusi ja reaalsust lugejaga jagada, enda koormat (?) kergendada. Mis on see noore mehe koorem?  

Raamatututvustus

Mihkel Mutt

Kodu, kallis kodu

Infotankistide (Anu Vahtra, Reimo Võsa-Tangsoo, Katrin Tees, Maris Mändel, Taavi Suits ja Piret Räni) ?Soorollid segavad suhtlemist? (2004, fototöötlus, installatsioon linnupuuriga).
 

Kunsti uuristamine linoolist

Peeter Allik tungib vaataja hinge

Sõnumik

John Smith Narvas
Kaido Ole ja ?John Smith?.

Inimlähedane kultuur on seotud looduse ja argiste vajadustega

Intervjuu Kaljo Põlluga
Hiiumaa rahvapärase ehituskunsti uurimisrühm 13. VII 2003. aastal Kopa talu õuel. Vasakult Raul Erdel, Toomas Sarapuu, Kadi Kübarsepp, Kristjan Sisa, Liisi Junolainen, Sandra Jõgeva, Tõnis Kimmel, Liisa Kallam, Kaljo Põllu, Silja Saarepuu, Villu Plink; ees keskel naabritalu koer.

(Taas)avastusretk Pärdi varasesse muusikasse

Paavo Järvi. Estonian National Symphony Orchestra, Truls Mørk (cello), Ellerhein Girls? Choir. CD Arvo Pärt, ?Pro et contra?. © 2004 EMI Records Ltd / Virgin Classics.

EFK kristliku muusika kolmnurgas

Estonian Philharmonic Chamber Choir / Paul Hillier. CD ?Baltic Voices 2?: Urmas Sisask, Toivo Tulev, Per Nørgård, Galina Grigorjeva, Alfred Schnittke. © 2004 harmonia mundi usa.

Müür läbi ooperi

Berliini ooperimajade ühendamine meenutab kriminaalromaani
9. XI sai 15 aastat Berliini müüri kuulsusrikkast ja halenaljakast lõpust. Müür ise näib olevat astunud materiaalsest olekust virtuaalsesse, räägitakse ?mõttemüürist?. Mis siis imestada, et ?teispoolsete? suhtes ringleb nii peas kui suus ikka veel lopsakaid eelarvamusi.

RAM op. 60

JEAN SIBELIUSE sümfooniline poeem ?KULLERVO?: ERSO, RAM ja solistid JÜRI ALPERTENI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 4. XII.
Eesti Rahvusmeeskoor on kuue möödunud aastakümnendi jooksul olnud osaline meie kõigi saatuses. Ka meie, kuulajad, oleme osa tema saatusest ? publikuna, aga ka eestlastena. RAM on paljudele ?alati olemas olnud?, ta on ise ausammas Vanale…

Kõrgetasemeline muusikaõpe on Eesti visiitkaart

19. ja 20. XI toimus Tartus järjekordne keskastme pianistide konkurss. Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Georg Otsa nim Muusikakooli ja Tartu Heino Elleri nim Muusikakooli noored mängijad esinesid Elleri-kooli hiljuti renoveeritud saalis. Tänavune konkurss oli osavõtjate arvult rekordiliselt rohkearvuline, ettevõtmist toetasid haridus- ja teadusministeerium ning Tartu Kultuurkapital.
?ürii esimees, Espoo muusikakooli ja Sibeliuse…

Iga rahvas väärib oma ooperit

Bonniuse (Roland Liiv) ja Barbara (Heli Veskus) suhe on määratud hukule. harri rospu

Kontserdipeegel

Kahtlused ja kõhklused
MARJU RIISIKAMP (positiivorel, klavessiin) ja DARIUS STABINSKAS (Leedu, viola da gamba) Kadrioru lossis 28. XI.

Lihakaupmehest litsini

Tänase vene kirjanduse jõletis Vladimir Sorokin kinnitas hiljuti oma kobav-tasase häälega, et kirjutab elu suurimat romaani pealkirjaga ?Romaan? ja see erineb tema senisest loomest pöördeliselt. Selles polevat ühtki roppust, elementaarsematki suguakti, kõnelemata oraalorgiaist või laibakeppimisest. Ometi tulevat raamat armastusest. Kas ta püsib ka edaspidi platoonilisuses, sõltuvat ta personaalsest  kirjanduslikust protsessist.
Sorokin…

Stahhanovliku kombaineri lugu ja kultusre?issööri kehateooria

Hiroshi (Tadanobu Asano) vabaneb anatoomikumis amneesiast. kaader filmist
Marina Razbe?kina (1956) oli enne esimest mängufilmi teinud tosin dokumentaali. Tema ?Lõikusaega?(2004), mis linastus menukalt Moskva, Toronto, Karlovy Vary ja Londoni filmifestivalil, on nimetatud ?maagiliseks realismiks?, mis maalib tõetruu pildi N Liidu lähiminevikust ja toonasest totalitaristlikust re?iimist. Mõni ime siis, et seda 67minutist…

Kujutiste kokkupõrge

Kaunid kujundid, mõjus pilt ja lihtsakoelised positiivsed tegelased.
Seekordse PÖFFi avapauguks kujunes mulle poola re?issööri Jan Jakub Kolski ?Pornograafia?, film, mille sisul pole pealkirjaga vähimatki pistmist. ?Pornograafia? eksleb poola dramaturgi ja literaadi Witold Gombrowiczi kolmanda romaani radadel, kusjuures Gombrowicz ise näib filmi ühe selle peategelasena (literaat Witoldina) sisse kirjutatud olevat. Lugu…

Elukunst kontra kunstielu

Rui

Lugupeetud Eesti Unesco esinaine Doris Kareva, sanitaartehnikaga tegelevad poed, kogu demokraatlik üldsus!
Teile kirjutab inimene, kes tunneb huvi kõige õilsa ning kõrge vastu, aga kelle süda tõmbub praegu murekurdudest kokku nagu käsn.

UUED LUULETUSED

Indrek Ryytle
Sikk sikk

SEITSE VARATALVIST HAIKUT

Ellen Niit
Kraevahel sulab
Sirp