2004-20 (3019)
Pildiriba
Kristjan Raua preemiad jagatud18. V anti Tallinna Raekoja saalis pidulikult üle kõige auväärsemad kunstipreemiad. Seekordsed laureaadid on Peeter Laurits, Naima Neidre, Helge Pihelga ja Heie Treier. Laurits pälvis preemia ökoloogilise kriisi teemat käsitleva fotolavastuse seeria ?Mullatoidurestoran? eest, mille rahvusvaheline edu aitab loodetavasti kaasa eesti kunsti tutvustamisele välismaal. Otsustamisel mängis kaasa…
1 minut
Õiguskantsler Allar Jõksile!
Teile kirjutab inimene, kes on võimeline surema ainuüksi kombelisusest ja hingeõilsusest. Seoses sellega peangi teatama järgmist.
Jälle on käes kevad ja postide otsas ripuvad esimesed poliitikute plakatid. Juba on seal kirjanikud Maimu Berg ja Kristin Ojuland. See on nende poolt suur eneseohverdus, nagu me kõik teame. Sest pole hullemat asja…
Jälle on käes kevad ja postide otsas ripuvad esimesed poliitikute plakatid. Juba on seal kirjanikud Maimu Berg ja Kristin Ojuland. See on nende poolt suur eneseohverdus, nagu me kõik teame. Sest pole hullemat asja…
2 minutit
Matt nelja käiguga
14. V Sirbis antud Daineko 1951. aasta probleem laheneb: 1. b7! Kf7 2. Va8! L:b7 3. Vf8+! K:f8 4. d7+ Kf7 5. d8R+ ja valged võidavad. Õigesti vastasid Arlentin Laisaar, Ants Siirus, Enn Tali.
1 minut
Vabadussammas ja haritus
80 aastat on möödas algatusest ja enam kui viis aastat riigikogu otsusest Vabaduse monumendi rajamise kohta. Aastail 1928, 1931, 1937 ja 2002 toimusid igati edukad konkursid. Kolm Eesti presidenti on ütelnud oma auväärse sõna nii monumendi vajaduse kui ka selle väljanägemise kohta. Viie-kuue viimase aasta jooksul on eestlased kogunud selle…
2 minutit
Gunnar Graps 27. XI 1951 ? 17. V 2004
Lahkunud on Eesti rocki raudmees Gunnar Graps. ?Raudmees? oli küll üks ta lugu, ent see nimetus sai nii tema enda muusika kui ka tema isiksuse sünonüümiks.
Pikk ja keeruline oli see tee, millel elas ning sai võitude (ja ka paratamatute kaotuste) osaliseks Gunnar. See pikk tee algas ju hoopis kuuekümnendatel,…
Pikk ja keeruline oli see tee, millel elas ning sai võitude (ja ka paratamatute kaotuste) osaliseks Gunnar. See pikk tee algas ju hoopis kuuekümnendatel,…
2 minutit
Täidetud lünk teatriajaloos, mõnede lünkadega
Järelmärkusi Rait Avestiku ülevaateteose ?Eesti lasteteatrid? kohta
Rait Avestik, ?Eesti lasteateatrid?. Härmametsa talu kirjastus, 2003. 204 lk.
Rait Avestik, ?Eesti lasteateatrid?. Härmametsa talu kirjastus, 2003. 204 lk.
8 minutit
Heledad küünikud ? tumedad irved
Jaan Rekkor vahendab teemat ?võib naeratada ja olla ise tõbras? rafineeritult
Ria Alster ? Piret Laurimaa ja August Dranberg ? Jaan Rekkor. ANTS LIIGUS
Ria Alster ? Piret Laurimaa ja August Dranberg ? Jaan Rekkor. ANTS LIIGUS
3 minutit
Poolsada aastat Peegli akadeemiat
Tänavu möödub 50 aastat akadeemilise ajakirjandusõpetuse algusest ja 35 aastat kommunikatsiooniõpetuse algusest Eestis ning 19. mail sai emeriitprofessor Juhan Peegel 85aastaseks. Nende tähtpäevade puhul on Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond korraldanud konverentsi ?Meie. Maailm. Meedia?, vilistlasklubi ja peo, mis saavad teoks täna ja homme. Fotojäädvustus on pärit 1979. aastast.…
1 minut
Lennart Meri Roosevelti medali puhul
8. mail andsid Hollandis Middelburgis Hans van den Broek ja suursaadik J. Van den Heuvel kuninganna Beatrixi juuresolekul Lennart Merele üle Franklin Delano Roosevelti medali. President Lennart Meri tänas kuningannat ning president Roosevelti tütretütart Anna Eleanor Roosevelti perekondliku traditsiooni säilitamise eest ja soovis õnne Roosevelti uurimisinstituudi rajamise puhul perekonna sünnilinnas…
2 minutit
Totalitaarse kommunismi hukkamõist?
Euroopa Rahvapartei resolutsioon (4.-5. II 2004) kommunismi hukkamõistmise kohta on tervitatav samm ja peaks lõppema samasuguse resolutsiooniga Euroopa Parlamendilt endalt. President Lennart Mere ellu kutsutud Eesti rahvusvahelise inimsusevastaste kuritegude komisjoni kokkuvõtted esimese Nõukogude okupatsiooni kohta annavad Eesti esindajatele Euroopa Parlamendis hea aluse oma poliitika kujundamiseks. Ent selles artiklis tahan ma…
2 minutit
Millele on Iraagis loota?
Iraagi halduskogu juhi Ezzedine Salimi ja Tðetðeenia Moskva-meelse juhi Ahmad Kadõrovi käekäigus on formaalselt võttes absurdseid paralleele. Eks ole, kahes okupeeritud riigis tapsid patrioodid nukuvalitsuse juhi. Meie, eestlased, arvame ilmselt taipavat nende juhtumite suurt kontekstuaalset erinevust, aga marslasele on seda küllap raske selgeks teha. Ja mitte ainult neile marslastele, kes…
3 minutit
Meelelahutustööstus eesti kultuuris
Riiki meelelahutustööstuse sotsiaalne ja majanduslik roll ei huvita
Olen otsinud riigi kultuuripoliitilisi dokumente lugedes sõnu ?kultuuritööstus?, ?massikultuur?, ?popkultuur? või ?meelelahutus?, millega tähistatu meid igapäevases kultuurikeskkonnas kõige rohkem ümbritseb. Mida need märgivad ja milline on meie kultuurimaastiku struktuur, ma ühestki ametlikust kultuuripoliitilisest dokumendist selgelt aga ei leidnud. Massikultuur, kultuuritööstus, meelelahutus, kultuuritarbimine…
Olen otsinud riigi kultuuripoliitilisi dokumente lugedes sõnu ?kultuuritööstus?, ?massikultuur?, ?popkultuur? või ?meelelahutus?, millega tähistatu meid igapäevases kultuurikeskkonnas kõige rohkem ümbritseb. Mida need märgivad ja milline on meie kultuurimaastiku struktuur, ma ühestki ametlikust kultuuripoliitilisest dokumendist selgelt aga ei leidnud. Massikultuur, kultuuritööstus, meelelahutus, kultuuritarbimine…
5 minutit
Elementaarne, Watson!
Maarja Lõhmus on kirjeldanud avaliku teksti arengut Eestis: üheksakümnendate esimene pool ? vanade ideede ja tähendussüsteemide kriis, mida iseloomustab ?vastu-süsteemist? arendatud märgisüsteemi arendamise hajumine ja vana märgisüsteemi üldine lagundamine, nõukogude märkide ja tähenduste vältimine, otsingud ja esteetiline kaos; kümnendi teine pool ? tähendussüsteemi restruktureerimine ja uue kontseptuaalsuse teke, tunnusteks uute…
2 minutit
Kas riik on lämmatanud kultuuris eraalgatuse ja hakanud ise meelelahutust tootma?
Sirbi toimetajate vestlusring kultuuripoliitikast
Kultuurirahvas ?suve?tuuril Müüsleri pargis tulevases Kilplalas. Vasakult: Jürgen Rooste, Tarmo Teder, Reet Varblane, Aili Künstler.foto Piia Ruber
Kultuurirahvas ?suve?tuuril Müüsleri pargis tulevases Kilplalas. Vasakult: Jürgen Rooste, Tarmo Teder, Reet Varblane, Aili Künstler.foto Piia Ruber
10 minutit
Pealelend
Kultuuriminister Urmas Paet, tegite veebruaris Kultuurkapitali nõukogu koosolekul vastuseks Leonhard Lapini kurtmisele kujutavate kunstide vähese rahastamise üle ettepaneku muuta sihtkapitalide eelarvet kujutava kunsti kasuks. Kas see oli spontaanne reaktsioon Lapini mure peale või olete oma nõunikega sellesarnaseid ideid ka eelnevalt ja ettevalmistavalt arendanud?
2 minutit
Kõne, peetud 13. V 2004 musta laega saalis fs-i raamatu ?2004? esitlusel
fs-i raamatu moto on pärit George Orwelli raamatust ?1984? ja tsitaat kõlab nii:
?Me oleme teid löönud, Winston. Me oleme teid murdnud. Te nägite, missugune on teie keha. Teie vaim on samas seisukorras. Ma ei usu, et teis oleks enam kübetki eneseuhkust. Teid on pekstud, piitsutatud ja solvatud, te olete…
?Me oleme teid löönud, Winston. Me oleme teid murdnud. Te nägite, missugune on teie keha. Teie vaim on samas seisukorras. Ma ei usu, et teis oleks enam kübetki eneseuhkust. Teid on pekstud, piitsutatud ja solvatud, te olete…
2 minutit
Tegelikkus ja inimene pressivad fs-i
Luuletaja Francois Serpent ehk prantsuse madu, kodanikunimega Indrek Mesikepp on oma kolmanda luulekogu ?2004? avaldanud nüüd autorinime fs all. Miks selline muundumine?
5 minutit
Uhke, ilus ja lihtne
Briti Nõukogu tõi Eestisse ühe kuulsama briti poeedi, isegi skandaalse sotsiaalse võitleja, inimväärikuse ja looduse eest seisja Benjamin Zephaniah. Zephaniah on tuntud ka lauljana, tema dub-, reggae- ja rap-lood räägivad kõige rohkem mustanahaliste võitlusest, sellest, kuidas valged neisse suhtuvad, räägib nende juurtest, sisemisest reggae?st.
1 minut
Kaks stiilset härrasmeest
Ervin Õunapuu, Enn Põldroos, Toomas Vint Sirbikülas.
Enn Põldroos, Prügi seadus. Eesti Keele Sihtasutus, 2004.Toomas Vint, Õnneliku lõpuga lood. Eesti Keele Sihtasutus, 2004.
Enn Põldroos, Prügi seadus. Eesti Keele Sihtasutus, 2004.Toomas Vint, Õnneliku lõpuga lood. Eesti Keele Sihtasutus, 2004.
4 minutit
Meie oma gootika
Ervin Õunapuu, Eesti gootika II. Umara, 2004.
On karta, et Ervin Õunapuust teatakse kõige enam tema leivanumbriks kujunenud ateistlikku ühemehe-ristisõda. Nagu suurem osa inimesi, olen minagi näinud vaid selle võitluse pinnavirvendust, tähendab lugenud filmi- ja raamatuarvustusi. Agnostikus tekitab võitlev ateist samasugust hämmeldust ja ettevaatust nagu võitlev kristlane või moslem ?…
On karta, et Ervin Õunapuust teatakse kõige enam tema leivanumbriks kujunenud ateistlikku ühemehe-ristisõda. Nagu suurem osa inimesi, olen minagi näinud vaid selle võitluse pinnavirvendust, tähendab lugenud filmi- ja raamatuarvustusi. Agnostikus tekitab võitlev ateist samasugust hämmeldust ja ettevaatust nagu võitlev kristlane või moslem ?…
2 minutit
Raamatututvustus
Mihkel KaevatsILLUSIONIST
Noore luuletaja teine, tundlik ja väga hea raamat, mida esitleti sel kolmapäeval Kirjanike Majas. Kogu algusosa on rohkem esoteeriline-filosoofiline mõtteluule, edasi läheb Kaevats tundlikumaks, ilusamaks; ütleks, et kuidagi soojaks ja melanhoolseks. Kujundanud Peeter Laurits. Eesti Keele Sihtasutus, 2004. 64 lk.
Noore luuletaja teine, tundlik ja väga hea raamat, mida esitleti sel kolmapäeval Kirjanike Majas. Kogu algusosa on rohkem esoteeriline-filosoofiline mõtteluule, edasi läheb Kaevats tundlikumaks, ilusamaks; ütleks, et kuidagi soojaks ja melanhoolseks. Kujundanud Peeter Laurits. Eesti Keele Sihtasutus, 2004. 64 lk.
2 minutit
Elektrooniline heli
Mõte panna kokku elektroonilist heli käsitlevad materjalid on liikunud juba pikemat aega. ?Elektrooniline heli? on siinkohal üldnimetaja, et võtta kokku omavahel põimunud nähtused: helieksperimentalism, audioperformance, sound art, heliinstallatsioon, elektrooniline muusika ja esteetika, klubikultuur, helikultuur, intervõrgukogukond.Kui algselt oli plaanis keskenduda rohkem sound art?ile ja helispetsiifilisele installatsioonipraktikale, mida järjest rohkem kohtab kaasaegse…
6 minutit
Elektrooniline ärkab ellu
Nagu muudel elualadel toimuvad ka muusikamaailmas muudatused eksponentsiaalselt kiirenevas tempos. Samas ei kulge need protsessid mitte üleöö, vaid sujuvalt ja hiilivalt, sulandudes ajapikku kõige traditsioonilisega. Puutumata ei jää ka meie harjumused ? esialgu võõras ja kauge saab peagi koduseks. Süntesaatori tuleku valulisust (oldi hirmul tavaliste instrumentide tähtsuse vähenemise ees) või…
3 minutit
Kaks sõna kahest heliüritusest
Tulevikusuunal kulgevad heliilmingud tõstavad üha intensiivsemalt pead meil ja meie naabruses. Loomulikult on põhjusi palju ja erinevaid: techno ja rave?id on ammu rutiin, üha kättesaadavamad on helitöötlusprogrammid, laialt levinud üliodavad eksperimenteerimis- ja distributsioonivõimalused. Tekkinud on rahvusvaheline kogukond, kes jagab meetodeid, vahendeid ja electro-esteetikat. Igal pool on keegi, kes on mängu…
3 minutit
Katkeid Hanno Soansi, Anders Härmi ja Marco Laimre vestlusest
Hanno Soans: Kui nüüd Kraftwerkist rääkida ja üritada seda tuua mitte nii konkreetselt popmuusika innovatiivsuse või mingi popfenomeni tasandile, sillates Kraftwerki kaasaegse kunstiga, siis tasub mõelda masinteadvuse teemale. Huvitaval kombel juba eespool mainitud ?I am a Robot? sai Eestis kohe väga populaarseks. Ja ühtlasi meenub ka selle koduses versioonis cover.…
3 minutit
Mis on looming.org?
Me ei ole esimene põlvkond eesti kultuuris, kelle jaoks toimub audio-visuaalsus ehk, heli, pilt ja tekst koos. See on pigem 1970ndate progepositsiooni aktsepteerimine. Publik on praeguseks juba harjunud audiovisuaalse mikstuuriga. Esimene värskus on ammendatud ja otsitakse, kuhu omandatud kogemus kanaliseerida. Sellises olukorras näib õige sünergiamootor lahti võtta, et seda üksikute…
2 minutit
Mis? Kuidas? Miks?
Küsimus eesti electro-alternatiiv-eksperimentaal-mitte-mainstream-eksklusiiv label?itele:
RAUL KELLER, MKDK Records:
RAUL KELLER, MKDK Records:
3 minutit
Eesti-Soome sonaadiduo
Kontserdisari ?Akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis? 16. V, Mari Tampere-Bezrodny (viiul) ja Risto Lauriala (klaver, Soome).
Loodus ei salli tühja kohta ei tões ega vaimsuses. Tõde on see, et umbes 40 aastat tagasi avastas professor Endel Lippus Kadrioru lossis kammersaali ning käivitas paiga, mis teenib tänaseni. Vaimsus seisneb selles, et ükskõik…
Loodus ei salli tühja kohta ei tões ega vaimsuses. Tõde on see, et umbes 40 aastat tagasi avastas professor Endel Lippus Kadrioru lossis kammersaali ning käivitas paiga, mis teenib tänaseni. Vaimsus seisneb selles, et ükskõik…
2 minutit
?Tubiniaana?
Sigrid Kuulmann-Martin
?Eduard Tubin 99?. Neeme Järvi nimelise (Volvo) noore interpreedi preemia sai viiulikunstnik Sigrid Kuulmann-Martin, galakontsert ?Tubiniaana?.
?Eduard Tubin 99?. Neeme Järvi nimelise (Volvo) noore interpreedi preemia sai viiulikunstnik Sigrid Kuulmann-Martin, galakontsert ?Tubiniaana?.
2 minutit
Muusikamaailm
Festivalid ülemineku-Euroopas
?Musiktriennale Köln?, millest kujunenud Kesk-Euroopa mainekamaid uue muusika pidustusi (17. IV ? 9. V, alles 4. korda), läks tänavu moto all ?Euroopat avastamas?. Kuigi Luigi Nono (1924 ? 1990) mälestusaastat märgiti viiel kontserdil, oli autorite-esitajate ring väga lai, Laurie Andersonist Simon Rattle?ini ja Pierre Boulezist Al Jarreauni. Nono…
?Musiktriennale Köln?, millest kujunenud Kesk-Euroopa mainekamaid uue muusika pidustusi (17. IV ? 9. V, alles 4. korda), läks tänavu moto all ?Euroopat avastamas?. Kuigi Luigi Nono (1924 ? 1990) mälestusaastat märgiti viiel kontserdil, oli autorite-esitajate ring väga lai, Laurie Andersonist Simon Rattle?ini ja Pierre Boulezist Al Jarreauni. Nono…
3 minutit
Aardeid maailma katuselt
Himaalaja on kahtlemata samavõrd maailma katus oma kõrguselt merepinnast kui tiibeti kultuur ja religioon on seda oma kõrguselt meie asisest argipinnast. Just Himaalajast, täpsemalt Samten Lingi kloostrist tulnud Drikung Kagyu nunnade rituaalmuusikat ja
-tantsu kuulsime Estonia kontserdisaalis. Selgituseks kohe niipalju, et Drikung Kagyu on üks tiibeti Kagyu-budismi alakoolkondadest ning…
-tantsu kuulsime Estonia kontserdisaalis. Selgituseks kohe niipalju, et Drikung Kagyu on üks tiibeti Kagyu-budismi alakoolkondadest ning…
2 minutit
Kontserdipeegel
Sumera ? sisemiselt hõõguv energia
Lepo Sumera sünniaastapäeva kontsert ?Pianissimo? 13. V Eesti Muusikaakadeemias. Kadri-Ann Sumera (klaver), Mikk Murdvee (viiul), Toomas Vavilov (klarnet), Ardo Västrik (tðello). Kavas Sumera, Grigorjeva, Gilbert, Demirel, Ratniece.
Lepo Sumera sünniaastapäeva kontsert ?Pianissimo? 13. V Eesti Muusikaakadeemias. Kadri-Ann Sumera (klaver), Mikk Murdvee (viiul), Toomas Vavilov (klarnet), Ardo Västrik (tðello). Kavas Sumera, Grigorjeva, Gilbert, Demirel, Ratniece.
5 minutit
Kõrgeim auaste ? porutðik
Kes ikka enam mäletab, et kunagi mängis nooruke Oleg Striþenov hasartselt Tallinna vene teatris ja temast sai siin kohalik täht. Muidugi venekeelse publiku tarvis, kes siis evis teatud militaarset spetsiifikat. Striþenov kirjeldab mälestusteraamatus ?Pihtimus? oma toonaseid austajaid: ?Tallinnas paiknes tollal Balti laevastiku baas, seepärast koosnes meie vaatajaskond mereväeohvitseridest, nende naistest…
2 minutit
Filmimaailm
Homerose igihaljas lugulaul
Alberto Moravia romaani ainetel vändatud stiilses draamas ?Põlgus? (1963) rääkis Jean-Luc Godard tragöödia vormis abielu kokkuvarisemisest. Film mõjub mitmel tasandil, ilmselt huvitavaim on kino ja tegelikkuse suhete esitus. Ajaloolise seiklusfilmi ?Odüsseia? võtteplatsi pingeline atmosfäär seostub pidevalt Brigitte Bardot?ga, kohmaka ja justnagu oskamatu näitlejannaga, kes näib märksa kahvatum…
Alberto Moravia romaani ainetel vändatud stiilses draamas ?Põlgus? (1963) rääkis Jean-Luc Godard tragöödia vormis abielu kokkuvarisemisest. Film mõjub mitmel tasandil, ilmselt huvitavaim on kino ja tegelikkuse suhete esitus. Ajaloolise seiklusfilmi ?Odüsseia? võtteplatsi pingeline atmosfäär seostub pidevalt Brigitte Bardot?ga, kohmaka ja justnagu oskamatu näitlejannaga, kes näib märksa kahvatum…
2 minutit
Mida otsib ja leiab Eesti antropoloog Siberist
Tartu visuaalse kultuuri päevad 12. ? 15. maini
Kalurite ja põdrameeste kohtumine. Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna Sale-mali tundras on siiakala ja põdraliha vahetuskurss kilo kilo vastu.
Kalurite ja põdrameeste kohtumine. Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna Sale-mali tundras on siiakala ja põdraliha vahetuskurss kilo kilo vastu.
6 minutit
