Pildiriba
27. aprillil leidis Nõmmel Underi ja Tuglase majamuuseumis (Väikese Illimari 12) aset pidulik üritus: tähistati Loomingu 81. aastapäeva ning anti pidulikult kätte aastaauhinnad 2003. aastal Loomingus avaldatud tööde eest. Rahvast polnud küll nii palju kui mineval aastal tähtpäevapeol, ent atmosfäär oli seda hubasem. Oma esimese kõne pärast kirjanike liidu esimeheks saamist pidas Jan Kaus. Aastaauhinna laureaadid olid Jaan Kaplinski…
1 minut
Valged võidavad
23. IV Sirbis trükitud Speckmanni probleem laheneb 1. Vg8! V:g8 2. Oa7! Vg2 3. Lb1 matt. Õigesti vastasid: Ants Aaslav, Jürgen Järvpõld, Arlentin Laisaar, Ants Siirus, Enn Tali, Hindrek Tamvelius.
1 minut
Vaike Sarv 6. I 1946 – 27. IV 2004
Ootamatult lahkus meie hulgas muusikateadlane, tuntud rahvamuusikauurija ja setu kultuuri entusiast Vaike Sarv. Ehmatavalt palju ettevõtmisi katkes järsku. Vaike Sarv ühendas folkloristi omadused kultuurivahendaja ja -korraldaja ettevõtlikkusega, vahendades setu laulukoore nii Tallinna kui Soome ja viimasel aastakümnel Euroopasse. Ja muidugi kirjutas ise, kirjutas uurimuste kõrval tutvustusi, teateid ja arvustusi, mida ta selle kultuuri…
1 minut
Lya Laats 17. II 1926 ? 24. IV 2004
24. aprillil lahkus meie hulgast 78aastaselt temperamentne ja stoiline Lya Laats. Näitleja, keda tundis kogu Eestimaa tänu lahedatele rahvafilmidele ?Mehed ei nuta?, ?Noor pensionär? ja ?Siin me oleme?. Kuid ekraanilt sai see kunagi nii kaunis nägu tuttavaks juba 21aastasena filmis ?Elu tsitadellis?(1947).
Nende filmiperioodide vahele jäi aga Lya Laatsi põhitöö teatri- ja…
Nende filmiperioodide vahele jäi aga Lya Laatsi põhitöö teatri- ja…
1 minut
Valve Saretok 12. VI 1911 ? 16. IV 2004
16. aprillil läks manalateele (välis)eesti ajakirjanik ja kirjanik Valve Saretok.
12. juunil 1911 Valgas ärimehe tütrena sündinud Saretok (abielus Ristkok) on kirjutanud põhiliselt ajaviiteromaane. Pärast Valga tütarlaste gümnaasiumi õppis ta Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti kirjandust ja Põhjamaade ajalugu, hiljem jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis. Enne Teist maailmasõda töötas ta ajakirjanikuna, avaldades vesteid ja jutukesi…
12. juunil 1911 Valgas ärimehe tütrena sündinud Saretok (abielus Ristkok) on kirjutanud põhiliselt ajaviiteromaane. Pärast Valga tütarlaste gümnaasiumi õppis ta Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti kirjandust ja Põhjamaade ajalugu, hiljem jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis. Enne Teist maailmasõda töötas ta ajakirjanikuna, avaldades vesteid ja jutukesi…
1 minut
Kes keda?: üleloomulik Viljandi ?Macbethis?
Viljandi ?Macbeth? püüdis paljudes detailides tekstitruuduse abil avada seda, mis tekstis endas peidus, ja uurida tekstist tulenevaid võimalusi.
Kuigi viljandlaste ?Macbethis? olid nõiad äratuntavalt naissoost, polnud nad külmad ja distantseeritud, vaid pigem animaalsed.ANNI JÕEAAS
Kuigi viljandlaste ?Macbethis? olid nõiad äratuntavalt naissoost, polnud nad külmad ja distantseeritud, vaid pigem animaalsed.ANNI JÕEAAS
5 minutit
Romantiline kurbmäng sodoomilises soustis
?Romeo ja Julia? Sadamateatris: Kiviräha hundid söönud, Undi lambad terved
Kitsepreili Julia (Kersti Heinloo) ja lambakarjus Romeo (Tambet Tuisk) ühtivad kirglikult salatilehti maiustades.RENA PUUSEPP
Kitsepreili Julia (Kersti Heinloo) ja lambakarjus Romeo (Tambet Tuisk) ühtivad kirglikult salatilehti maiustades.RENA PUUSEPP
3 minutit
Etenduskunstnike rahvusvaheline konverents Tallinnas
16. ? 18. aprillini toimus Tallinnas Euroopa Komisjoni egiidi all konverents ?Teel etenduskunstide valdkonnas peetava Euroopa laienenud sotsiaaldialoogi poole?.
Konverentsi põhitähelepanu all oli töösuhete regulatsioon kahe- ja kolmepoolsete läbirääkimiste edendamise kaudu Euroopa riikide kogemuse põhjal.
Konverentsi põhitähelepanu all oli töösuhete regulatsioon kahe- ja kolmepoolsete läbirääkimiste edendamise kaudu Euroopa riikide kogemuse põhjal.
2 minutit
Sirb arvab
Võimude lahususest välispoliitikas
Hiljuti hinnati meil uue valitsuse ja ka riigikogu esimese aasta tegevust. Välispoliitikat jälgides ei saa ilmselt kellelegi jääda märkamatuks mõned nihkunud jõujooned. Kui riigikogu väliskomisjoni varasemad koosseisud olid eeskätt muidu kultuursete härrade klubi, kes tegelesid kolleegide külastamisega, hoides avalikkuses madalat profiili, siis praegu annavad seal tooni noored profid, eeskätt respublicalased. See väljendub mitmeti, muu hulgas…
Hiljuti hinnati meil uue valitsuse ja ka riigikogu esimese aasta tegevust. Välispoliitikat jälgides ei saa ilmselt kellelegi jääda märkamatuks mõned nihkunud jõujooned. Kui riigikogu väliskomisjoni varasemad koosseisud olid eeskätt muidu kultuursete härrade klubi, kes tegelesid kolleegide külastamisega, hoides avalikkuses madalat profiili, siis praegu annavad seal tooni noored profid, eeskätt respublicalased. See väljendub mitmeti, muu hulgas…
1 minut
Meil seal Euroopas?
Kõne kunstnike liidu suurkogul 16. aprillil 2004
Küllap mäletate veel, et nõukogude ajal asus Viru tänaval restoran Euroopa. 90ndate alguses maja lammutati ja järele jäi fassaad. Kahjuks ei tulnud mul tookord pähe pildistada seda mällusööbinud vaatepilti: maja esikülg kirjaga EUROOPA ja suur tühjus selle taga. Nii et Viru tänava poolt oli Euroopa olemas. Aga fassaadi taga valitses…
Küllap mäletate veel, et nõukogude ajal asus Viru tänaval restoran Euroopa. 90ndate alguses maja lammutati ja järele jäi fassaad. Kahjuks ei tulnud mul tookord pähe pildistada seda mällusööbinud vaatepilti: maja esikülg kirjaga EUROOPA ja suur tühjus selle taga. Nii et Viru tänava poolt oli Euroopa olemas. Aga fassaadi taga valitses…
2 minutit
Põleva maja protsess
Iraagis praegu toimuva jälgijate seas on lisaks parastajaile kindlasti ka nördinuid, kes tahaksid südametäiega käega lüüa ja Ameerikale soovitada: mis te ikka jändate, kui teid nii väga ei taheta, laske Saddam puurist vabadusse tagasi, las vaatavad ise, kuidas hakkama saavad.
See soovitus polegi päris arulage. Ühelt poolt on ilmne, et Iraagis puhkeks pikk ja verine kodusõda.…
See soovitus polegi päris arulage. Ühelt poolt on ilmne, et Iraagis puhkeks pikk ja verine kodusõda.…
4 minutit
Kergitab kulmu
Uss meie õuna sees
Psühholoogiast on teada, kuidas taustinformatsioon mõjutab katsealuste hinnanguid mis tahes nähtustele ja isikutele. Vaiksed metatekstid on veel salakavalamad. Näiteks hale olukord, kus muusikakriitikul on kontserdikavas toimunud muudatus teadmata: ootab autorit A, aga kõlab B. Vähemasti alguses käivitubki ?vale? programm A, mis püüab objekti B harjunud viisil tuvastada ja liigitada. Ja muidugi ?jookseb kinni?. Niipalju…
Psühholoogiast on teada, kuidas taustinformatsioon mõjutab katsealuste hinnanguid mis tahes nähtustele ja isikutele. Vaiksed metatekstid on veel salakavalamad. Näiteks hale olukord, kus muusikakriitikul on kontserdikavas toimunud muudatus teadmata: ootab autorit A, aga kõlab B. Vähemasti alguses käivitubki ?vale? programm A, mis püüab objekti B harjunud viisil tuvastada ja liigitada. Ja muidugi ?jookseb kinni?. Niipalju…
2 minutit
Eesti maksuseadused ei soosi kultuuri toetamist
?Euroopa kultuur ei alga Brüsselis lennuvälja koridorides, vaid igaühe kodus,? ütles 23. aprilli Tartu kultuurikonverentsi ?Mis on atraktiivne kultuur?? peaesineja dr. Dragan Klaic. Vanemuise kontserdimajja kogunenud Eesti kultuurielu auväärse kuulajaskonna ees rääkis Euroopa kultuuripoliitika hinnatud ekspert Klaic oma sõnavõtus Euroopa riikide kultuuripoliitikast, kuidas kaasaegset kultuuri mõjutavad majandusreeglid ja heakorrastandardid. Ta kinnitas,…
1 minut
Dragan Klaic: teie põhiseadus vapustas mind
Intervjuu Euroopa Kunstipärandi Foorumi presidendi, kultuuripoliitiku, teatriloolase ja endise Amsterdami Teatriinstituudi direktori Dragan Klaiciga, kes oli peaesineja 23. aprillil Tartu kultuurikonverentsil ?Mis on atraktiivne kultuur??
6 minutit
Kultuur(ipoliitika) 2004: lähme selverisse inimesi vaatama!
Iga spektaakel on ühiskonna mudel või siis toob ühiskonnas ?plahvatades? ilmsiks mitmed selle seaduspärasused. Konverents ?Mis on atraktiivne kultuur?? ei plahvatanud, kuid avaldas Eesti ja Euroopa kultuuripoliitikast nii mõndagi. Ehk oleks pidanud üldse alustama sellest, mis on (atraktiivne) kultuuripoliitika? Urmas Paeti kuulates süvenes minus küll hämmeldus. Kus on…
3 minutit
Tulevikuvisioonid
Inimene on ikka püüdnud ajasilmapiiri taha kiigata. Mis meid ees ootab, mida on inimkonnale toomas tulevik? Järgnevas segunevad kahe lähiaastakümne võimalikud arengusuunad vallatute mõtetega, mida mõlgutada oli mõnus. Neid pikivad mõned kasinad soovid, kuidas asjad meie maailmas peaksid või võiksid käia.
Kiikamas tulevikku: anno 2024
Kiikamas tulevikku: anno 2024
26 minutit
Konstantin Pätsi Tallinn
Karin Hallas leiab, et näitus Konstantin Pätsi Tallinnast võiks ajendada mõtlema nii linnaehituse järjepidevusest kui linna ja riigi rollist selle tagamisel.
4 minutit
Albrecht Düreri näitusest väliskunsti muuseumis
Albrecht Düreri näitus väliskunsti muuseumis kuni 9. V.
?Neli apokalüptilist ratsanikku? sarjast ?Apokalüpsis?. Puulõige, umbes 1497/98, Bremeni Kunstihoone.
?Neli apokalüptilist ratsanikku? sarjast ?Apokalüpsis?. Puulõige, umbes 1497/98, Bremeni Kunstihoone.
4 minutit
Dürer ja Liivimaa naised
Möödunud sügise suurel Düreri näitusel Viini Albertinas kandus pearõhk maalidele, akvarellidele ja joonistustele. Ent kahjuks puudusid Viini näituselt kolm Düreri 1521. aasta akvarelli, joonistused Liivimaa naistest. Tänapäeval kuuluvad need Edmund von Rotschildi kollektsiooni koosseisus Louvre?i graafikakogusse (neist üht võib näha: www.louvre.fr
3 minutit
XVII sajandi graafika rahvusraamatukogus
Salvator Rosa. Glaukos ja Skylla. ofort. 1661.
?Euroopa XVII sajandi sügavtrükigraafika Eesti rahvusraamatukogus? VI korruse galeriis kuni 30. IV.
?Euroopa XVII sajandi sügavtrükigraafika Eesti rahvusraamatukogus? VI korruse galeriis kuni 30. IV.
2 minutit
Kunstiilm
Uffizi galerii laieneb
Maailma suurima ja kunstiajaloo seisukohalt tähtsaima renessansi maalikunsti kollektsiooni valdaja Uffizi galerii Firenzes planeerib kolme aasta jooksul kahekordistada oma eksponeerimispinda. Paljud usuvad ka, et ümberkorralduste tulemusena võib Uffizi lõpuks paisuda suuremakski kui Louvre. Hindamatu kollektsiooniga muuseum anti Firenze kogukonna käsutusse viimase Medicite dünastia ajal 200 aastat tagasi. Rohkem kui neli sajandit on Uffizi galerii rikkused meelitanud…
Maailma suurima ja kunstiajaloo seisukohalt tähtsaima renessansi maalikunsti kollektsiooni valdaja Uffizi galerii Firenzes planeerib kolme aasta jooksul kahekordistada oma eksponeerimispinda. Paljud usuvad ka, et ümberkorralduste tulemusena võib Uffizi lõpuks paisuda suuremakski kui Louvre. Hindamatu kollektsiooniga muuseum anti Firenze kogukonna käsutusse viimase Medicite dünastia ajal 200 aastat tagasi. Rohkem kui neli sajandit on Uffizi galerii rikkused meelitanud…
2 minutit
Talulaps ja ojasüda, need ei vaata tagasi
Otsisin üles oma esimese Bob Dylani laulu sõnad, milledest tiinerieas aru püüdsin saada. Tõlkidagi püüdsin, Mulgimaal, aastal 1968. Lauluks oli ?Don?t Think Twice, It?s All Right?. Tõlkimisega ma hakkama ei saanud, miskit siiski adusin. Küllap on sedapsi, et kui oled noor, soojendavad su südant just sellised sõnad: ?I?m walkin? down that long,…
3 minutit
Rahvusvaheline muusikapidu kevadises Tallinnas
Tubli annuse kevadrõõmu said need, kes viibisid 18. IV Estonia kontserdisaalis rahvusvahelise konkursi ?Noor muusik ? Tallinn 2004? lõppkontserdil. Esinesid viiuli-, t?ello- ja klaverieriala kahe vanuseastme (noorem, A grupp 6 ? 10aastased ja vanem, B grupp 11 ? 13aastased) võitjad.
Lastekonkursside eesmärk on innustada noori muusikaõppijaid, valmistada ette tõusurada andekatele (keda…
Lastekonkursside eesmärk on innustada noori muusikaõppijaid, valmistada ette tõusurada andekatele (keda…
3 minutit
Muusika kui maagia
?Akadeemiline kammermuusika Kadrioru lossis? 25. IV, Vardo Rumessen (klaver), kavas Skrjabini, Chopini ja Elleri miniatuurid.
?. . . .need on poeetilised esseed,? arvas Peter M. Knapp (The Patriot Ledger 13. VI 1999) Heino Elleri ?Prelüüdidest? Vardo Rumesseni CD-d arvustades. Öelduga tuleb nõustuda täies mahus, aga lisada tuleks ka Skrjabini 24 prelüüdi ja lõpuks samuti 6 Chopini, kokku täpselt 60 minutit.…
?. . . .need on poeetilised esseed,? arvas Peter M. Knapp (The Patriot Ledger 13. VI 1999) Heino Elleri ?Prelüüdidest? Vardo Rumesseni CD-d arvustades. Öelduga tuleb nõustuda täies mahus, aga lisada tuleks ka Skrjabini 24 prelüüdi ja lõpuks samuti 6 Chopini, kokku täpselt 60 minutit.…
2 minutit
Bruno Oja Leninit madaldamas
Möödunud nädalal oli Lenini sünnipäev. Vladimir Iljit?i ei saa olematuks muuta. Lenin oli ja jääb mitte üksnes maailma poliitilisse ajalukku, vaid ka näiteks ? filmikunsti. Eisensteinist Sokurovini on see väike vilgas vanake, kes haaras Venemaa oma pehmesse, kuid kägistavasse intelligendipihku, köitnud kunstimeistreid ja köidab edaspidigi. Leniniaana ei lõpe eal.
Iljit?i on ekraanil etendanud lugematu…
Iljit?i on ekraanil etendanud lugematu…
2 minutit
Kinoliit kui kujutlus
22. aprillil peeti Kinomajas Eesti Kinoliidu üldkogu. Foorumil kõlas mitut puhku küll koomilisi noote, kuid üldiselt jäi kurvastav ja muret tekitav mulje. Kõigi aegade madalaimasse seisu ehk väljasuremise piirile mandunud kinoliit paistab veel vaid kitsa muregrupi missioon. Revisjonikomisjoni esimehena asjaliku aruande esitanud Arko Okk sedastas ausalt liialdamata, et ?kinoliidu tegevus on jätnud paigaljooksja mulje?, lisaks moraalsele…
2 minutit
Filmid veerevad laste õuele
Maikuus asub Kinobuss koos Eesti Filmi Sihtasutusega eesti laste kooliaasta lõpu stressi leevendama. Lühidalt käib asi nii: mai algul lööb aastaid ringi tiirelnud Kinobuss hääled sisse ning alustab üle-eestilist turneed lastefilmiga ?Veepomm paksule kõutsile? ja liikuva töötoaga, kus huvilised saavad teha esimesi katsetusi multikate ja lühifilmide valmistamises. Tegu on juba mitmendat aastat eri kujul elustuva…
1 minut
Ma olin ?Nordostis?
Dokumentaalfilmiprogramm ?T?et?eenia? Tallinna Kinomajas 21. aprillil. ?T?et?eenia hällilaul?, re?. Nino Kirtadze, Prantsusmaa 2001. ?Mitte laste lood?, re?. Zara Imajeva, Venemaa 2000. ?Pagulaslaagri lapsed?, re?. Andrus Prikk ja Toomas Kümmel, Eesti 2001. ?Terror Moskvas?, re?. Dan Reed, Inglismaa 2003. ?Atentaat Venemaale?, re?. Jean-Charles Deneau, Prantsusmaa 2002. ?Mõrv rahvusvahelisel nõusolekul?, re?. Krysina Kurczab-Redlich, Poola 2002.
6 minutit
Mihkel Kaevats
POEEM STALINILE
ma astun te ettekõigi oma saja köite parteiliste värssidegaet aru anda oma poliitilis-esteetilistest kaalutlustest meie kodumaalemeie rahvale
ma astun te ettekõigi oma saja köite parteiliste värssidegaet aru anda oma poliitilis-esteetilistest kaalutlustest meie kodumaalemeie rahvale
2 minutit
Sven Kuntu
Kaaren
Kaaren tõusis maailma ääre tagantsilmad suured kui isa mantli mustad nööbidmis peegeldasid esikulambi mille kuju ma enam ei mäletakuuekümne vatist valgust aastal tuhat üheksasada seitsekümmend kuus ja pool aastat veel ning juba olengi neliteistsiis unistangi poisipeaks pöetud pruunisilmsest naisestkellele kinkida kolm võluväega silmatorkamatut ubapolegi selles et ma ei armastaks tragöödiaid ?vaid mõttes minna maailma äärelekus seadused lõpevad…
Kaaren tõusis maailma ääre tagantsilmad suured kui isa mantli mustad nööbidmis peegeldasid esikulambi mille kuju ma enam ei mäletakuuekümne vatist valgust aastal tuhat üheksasada seitsekümmend kuus ja pool aastat veel ning juba olengi neliteistsiis unistangi poisipeaks pöetud pruunisilmsest naisestkellele kinkida kolm võluväega silmatorkamatut ubapolegi selles et ma ei armastaks tragöödiaid ?vaid mõttes minna maailma äärelekus seadused lõpevad…
2 minutit
