Isolatsioon kui strateegia

Isolatsioon kui strateegia

Vlado Franjevic. Fragment maakunstiteosest ?Sissekäik isolatsiooni?. 2004.

Isolatsioon on eelkõige eraldiolemise seisund, rohkem paratamatu kui vabatahtlikult valitud, metafoorselt seotud geograafilise kohaga. Eraldi ollakse üksikul saarel või paksus metsas, oma kodus ja oma mõtete seltsis. Eraldi ollakse, kui pole kellegagi kahekõnet pidada. Eraldi ollakse, kui ei olda dialoogis, kui telefon ei tööta, kui tee on lumme tuisanud või kui kõik sõbrad on linnast läinud.

Eraldi ja omaette olemine ei pruugi alati olla traagiline paratamatus või õnnis isekesksus. Isolatsiooniseisund toimib kindlasti ka poliitilise strateegia, nauditava elustiili või viljaka töömeetodina. Mooste külalisstuudios lähipäevil toimuv järjekordne, numbrilt juba neljas ?PostsovkhoZ? kasvab välja iseendast, oma geograafilisest asukohast ja MOKSi kui institutsiooni tegevuspõhimõtetest. Võib-olla ületatakse isolatsiooni eri tahke lahkava mõttetalgu käigus nii selle koha kui ka mujal üksi jäetud kogukondade eraldiolemine. Või vähemalt liigutatakse ideid isolatsioonipõhiste elamisviiside ja strateegiate mõtestamise ja rakendamise suunas.

Sirp