Meie seast on lahkunud Heie Marie Treier, kunstiteadlane ja -kriitik ning kunstiajaloo õppejõud. Eesti kunstikultuur on kaotanud erudeeritud ja laia silmaringiga inimese, kes suhtus oma töösse sügava missioonitundega ning inspireeris aastakümneid mitmeid põlvkondi. Tema tähelepanu fookuses oli XX ja XXI sajandi kunst ning ühiskondlike paradigmamuutuste refleksioon kunstis ja kunstiteaduses.
Heie Marie Treier sündis 1963. aasta 15. jaanuaril Tartus. Pärast keskhariduse saamist Tallinna XXI keskkoolis õppis ta aastatel 1981–1986 Tartu ülikooli ajalooteaduskonnas, spetsialiseerudes kunstiajaloole. Ülikooli lõpetamise järel töötas ta kirjastuses Kunst toimetajana ja andis kunstiajaloo tunde toonases Kopli kunstikeskkoolis. 1993. aastal täiendas ta oma haridust Praha Kesk-Euroopa Ülikoolis ja 2000. aastal Budapesti Kesk-Euroopa Ülikoolis. Kunstikriitikuna mõtestas ta peaasjalikult 1990. aastate uuenduslikku kunsti, analüüsides muu hulgas postmodernismi jõudmist siinsesse kunstiellu, riiklike monumentide muutuvat rolli ning fotograafia kerkimist üheks tähtsamaks kaasaaegse kunsti vormiks.
Aastatel 1998–2000 töötas ta nädalalehes Eesti Ekspress kunstitoimetajana ja kaitses 2000. aastal Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduste instituudis magistrikraadi ning 2004. aastal juba ka doktorikraadi, analüüsides Karl Pärsimäe loomingut. Tema doktorantuur päädis Ervin Pütsepa nimelise preemiaga auhinnatud Pärsimäe monograafia ilmumisega. Samal ajal oli ta aastatel 2000–2004 ka Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis kunstiajaloo lektor.
Võimalik, et Heie Marie Treieri suurim panus Eesti kultuuri ja kunstiharidusse oli aga kvartaliajakirjale kunst.ee eluvaimu sissepuhumine, mis sai võimalikuks ainult tänu visale ja järjekindlale organisatoorsele tööle. Almanahhi Kunst vahepeal katkenud ilmumine taastus 2000. aastal uues kvartaliajakirja formaadis peatoimetaja Heie Treieri ja kujundaja Tõnu Kaalepi taktikepi all. 2004. aastal tunnustati teda selle töövõidu eest Kristjan Raua nimelise aastapreemiaga, Eesti vanima kunstiauhinnaga. Üheks Treieri põhimõtteks oli, et ajakirjas peavad koha leidma nii „uus“ kui ka „vana“. Praegu ei kujutaks keegi Eesti kunstielu ilma selle väljaandeta enam ettegi. Kunst.ee peatoimetaja oli ta aastail 2000–2007, 2009–2011 poole koormusega kaastoimetaja ja edaspidi toimetuskolleegiumi liige ning ajakirja aktiivne kaasautor.
Põhikoormusega oli särava lektorina tuntud Heie Marie Treier alates 2006. aastast Tallinna Ülikooli kunstide instituudi kunstiajaloo õppetooli dotsent, aastatel 2015–2017 Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) dotsent ning 2017. aastast kunstiajaloo õppejõud. Heie Treier oli ka mitmetes koosseisudes Eesti Kunstnike Liidu volikogu liige. Aastatel 2006–2012 oli ta Tallinna Ülikooli teadusnõukogu liige.
Üliõpilased mäletavad hästi tema põnevaid ja põhjalikke loenguid, kusjuures kõige suurema sisseelamise poolest on jäänud meelde siiski need, mis puudutasid 1990. aastaid, pöördelisi aegu Eesti kunstielus. Treier jõudis oma põhitöö kõrvalt olla ka mitme näituse kuraator ning jaksas hea sulega kunstikriitikuna jooksvalt kirjutada väga paljudel päevakajalistel teemadel, pidades alati kinni ühest põhimõttest: kriitikul tuleb jääda konkreetseks ja näitusekeskseks, mitte kasutada tellitud artiklit ettekäändena mõne isikliku mõttelennu edasiarendamiseks.
Viimastel aastatel puudutas tema suurim uurimisprojekt Eestis sündinud maailmakuulsat Ameerika arhitekti Louis Kahni, kelle arhiivimaterjalidega käis ta tutvumas arhitekti kodulinnas Philadelphias ja avaldas hiljem sel teemal mitmeid käsitlusi. 2019. aastal pälvis ta taas Kristjan Raua nimelise aastapreemia, seekord oma Kahni uuringute eest. Veidi rohkem kui aasta tagasi esitleti Niguliste muuseumi tornigaleriis tema koostatud raamatut Urve Küttneri loomingust. Ta mõtles ja kirjutas kunstist kuni lõpuni, kuni tervis töötamist võimaldas. Heie sõbralik ja soe hing ning sügav erialane pühendumine puudutas kõiki tema kolleege, endisi ja praegusi tudengeid, sõpru ja lähedasi.
Ärasaatmine reedel, 30. I kell 15.30 Tallinna Krematooriumi kabelis. Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing
Tallinna Ülikool
Kunst.ee, SA Kultuurileht
Eesti Kunstimuuseum
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus
Eesti Kunstiakadeemia
Kultuuriministeerium
