Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (650)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (27)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
AARE TOOL: Kindel linn ja varjupaik mittekohtade keskel
Sissejuhatus klassikalise muusika eshatoloogiasse
On juba kord nii, et mõned mõisted tunduvad seda hägusemad, mida rohkem nendega kokku puutud. Üks selliseid on „klassikaline muusika“. Võiks väita, et klassikalise alla liigitub see osa muusikast, mis oli, on ja jääb. See definitsioon kõlab hästi (kui laenata muusika-aasta hüüdlauset), kuid on siiski veidi plakatlik ja liigpidulik. Pealegi ollakse üha vähem ühel meelel selles, milliseks kujuneb nn…3 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbis valikutest ja vabadusest, keelamisest ja pooldamisest.
TRISTAN PRIIMÄGI: Ilves, karu ja kolm naaritsat
Iga tõelise kunstiakti taga – ja ma ei räägi riiklikul algatusel ja finantseerimisel sündinud n-ö kunstist, millest meil on säilinud igasuguseid näiteid Nõukogude Liidu ajast -, vaid päris kunstist. Iga tõeline kunstiakt on väljakutse status quo‘le. See ohustab seda. Muidu oleks ju tegemist selle tavalise igava värgiga. Kunst on kunst, kui see teeb midagi teistmoodi, loob…4 minutit -
Sel reedel Sirbis
Sel reedel Sirbis intervjuu Veiko Õunpuuga, Villem Tomiste jt Admiraliteedi basseinist, Janek Kraavi post-sõnastik, Ott Karulin OÜ-dest ja loojatest, Andra Siibak Facebooki kõlakambriefektist ning Merike Kaunissaare soolisest stereotüpiseerimisest. Sirbi vahel „KULKA tabelid“ – Eesti Kultuurkapitali 2015 III jaotus.
Viljastava teadmatuse poole. Greta Vartsi intervjuu VEIKO ÕUNPUUGA. Veiko Õunpuu: „Kopeerimine pole kellelegi kunagi mingit eelist andnud.“
VILLEM TOMISTE: Kas ja kus kohtub Tallinn merega? Admiraliteedi basseini äärse kvartali arhitektuurivõistlus
Tallinna sadamaala Admiraliteedi basseini äärse…3 minutit -
Kultuuriväljaannete lugejaküsitlus
Tartu Ülikooli ajakirjanduse uurijad on juba palju aastaid tegelnud Eesti inimeste meediakasutuse, huvide ja arvamuste analüüsimisega. Praegu oleme tegelemas kultuurikanalite sisu ja kasutajaskonna uuringuga, mille tulemusi saavad kasutada kõik toimetused oma väljaannete arendamiseks ja lugejate ootuste paremaks arvestamiseks. Seoses sellega pöördume Teie poole palvega täita küsimustik kultuuriväljaannete lugemise kohta, mida saab teha järgmise lingi kaudu: https://www.surveymonkey.com/r/kultuur.
Oleme selle küsimustiku saatnud paljude väljaannete tellijatele, kuid ootame ka nende lugejate vastuseid, kes tellijad…1 minut -
Tiit Hennoste tahaks liiga tihti kirjutajalt küsida, kas tal oma mõtteid ka on.Piia RuberInstitutsionaalne kultuurimeedia uusavangardses maailmas
Alustame ajaloost. On taas samasugune aeg nagu XX sajandi alguses. Pole isegi vaja uusi sõnu tema iseloomustamiseks. Ma laenasin järgnevad laused veidi lühendatud kujul omaenda raamatust, mis kõneleb XX sajandi alguse kirjandusest.
• Sõjad ja revolutsioonid hävitasid miljoneid elusid, lammutasid vanu riike ja tõid kaasa miljoniteni ulatuvad põgenike lained.
• Poliitikas oli uute autoritaarsete ideoloogiate levimiskatsete aeg.
• Tehnoloogia arengus toimus meeletu hüpe. Tehnoloogia lubas ületada aja ja ruumi piire.
• Suurlinnad üha kasvasid…7 minutit -
Marju Lauristin uurib, kas tänapäeva Eesti ühiskond, milles on tajutav stagnatsiooni ja suletuse paine, vajab taas kultuuriajakirjandust kui ühiskonna kriitilise vaimsuse areeni.Piia RuberSirp kultuuriväljal ja ühiskonnas
Kui alustasime ülikoolis 1970ndate teises pooles Sirbi ja Vasara lugejate uurimist, oli Sirbi trükiarv 56 000 ja seda luges pidevalt 23% kõigist eestlastest.1 Peale Sirbi ilmus tollal kultuuriväljaannetest Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Kultuur ja Elu. Teater. Muusika. Kino tuli mõni aasta hiljem, Vikerkaar ja Akadeemia sündisid 1980ndate lõpus koos poliitilise tõusulainega. Kultuuriajakirjandus oli nähtav ja suutis tollal asendada ideoloogiliselt valvatud ühiskonnas puuduvat poliitilist avalikkust. Fosforiidisõja sümboliks muutunud Priit Pärna…5 minutit -
Rebekka Lotmani hinnangul on Sirp muutunud sisepoliitiliselt poleemilisemaks ja ajakirjanduslikult professionaalsemaks, ent kaotanud mängulisust.Piia RuberTähed ja märgid
Pilguheit Muti, Tarandi ja Karulini Sirpi
10 minutit -
Sel reedel Sirbis
Reedel Sirbis Tiit Hennoste, Marju Lauristini, Rebekka Lotmani, Rebeka Põldsami ja Mart Niineste pilguheit kultuurimeediale ning intervjuu kultuuriministriga. Sirbi vahel Diplomaatia.
Püsivad ajutised lahendused. OTT KARULINI intervjuu kultuuriminister INDREK SAAREGA. Indrek Saar: „Iga järgmise ukse juures, mis me lahti teeme, eriti iga järgmise eelarve või riigireformi juures jääb küsimus, kas ma suudan oma valdkonna positsioone kaitsta.“
URMAS NÕMMIK: Eesti tee võiks olla tõlketeadustele ja mitmekesisusele hea kasvulava loomine
Humanitaarteadused ja kunstid on seoses…4 minutit
