$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Varia

  • Ole vait!
    Esimese eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani Ants Antson (pildil), kes võitis kuldmedali 1964. aastal Innsbrucki IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises. Pärast võitu tegi Gunnar Hololei Antsoniga intervjuu, mida tuuakse seniajani spordireporteritele eeskujuks.
    Gunnar Vaidla / Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA
    ,

    Ole vait!

    Spordireportaaži kui ainulaadsesse kunstilisse vormi suhtutakse kergekäeliselt. Olümpiamängude teleõiguste üleminek erameediale tõi kaasa reportaažižanri professionaalse käsitööoskuse languse.

    Joosep Susi
    6 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    AMAR ANNUS: Usk nõidusesse ja sotsiaalne aju
    Ohjeldamatult teleoloogiline mõtlemine pole looduse ja asjade suhtes adekvaatne, sest neil ei ole eesmärki.
    Möödunud aasta lõpus avaldas Tallinna ülikooli kirjastus sarjas „Bibliotheca Antiqua“ tõlketeose, mis tutvustab muistse Mesopotaamia loitse nõiduse vastu. Tõlgitud on esimesel aastatuhandel e.m.a käibel olnud kõige pikem seeria „Põletamine“ („Maqlû“) ja sellest tunduvalt lühem loitsukogumik „Needus, needus“. Olgu mainitud, et nõiduse ja maagiaga tegelevaid muistse Mesopotaamia tekste on säilinud väga palju,…
    4 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KADI-ELL TÄHISTE: Kunstilise eneseväljenduse kaitse ja piirid
    Ehkki sageli kiputakse loomevabadust pidama üksnes üldise väljendusvabaduse osaks, on loomevabaduse esiletõstmine põhiseaduses olnud teadlik samm.
    Kunsti- ehk loomevabaduse piiride küsimus tõuseb ikka ja jälle avaliku diskussiooni keskmesse. Olgu siis teemaks lastepornograafia kirjaniku tekstis või holokausti-teemalised teosed näitusel, arutatakse alatihti, kas ja mis hetkel on loojad läinud oma tegemistes üle piiri. Uurisin 2017. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud magistritöös loomevabaduse piire põhiseaduslikust vaatenurgast. Järgnevas…
    5 minutit
  • Sel reedel Sirp 100

    Sel reedel Sirp 100

    MARGUS LAIDRE: Eesti etüüdid
    Eesti sai minu jaoks alguse kahekorruselise puumaja teise korruse kahetoalisest ahiküttega korterist Kooli tänavas. See asus kohas, mida minu hilisemad ülikoolikaaslased, kes siit nädalavahetuseks „linna“ Soome televisioonist „Dallast“ ja „Falcon Cresti“ vaatama sõitsid, varjamatu irooniaga „väikeseks puust linnakeseks“ pilkasid. Aga seda kõike ma siis veel ei teadnud. Nagu ei teadnud ma sedagi, et mitme aastakümne pärast liigub Eesti koos minuga Kooli tänavalt sellistesse võõrapärase kõlaga kohtadesse nagu…
    8 minutit

  • Sel reedel

    Sirbis Leedu. Sirbi vahel Diplomaatia.
     PEEP EHASALU: Väikest raha mainida on ebaeetiline
    Kui toetajanimed uudisest välja jäävad, pole see kultuuri toetamist soosiv sõnum
    Istusin kaks aastat tagasi muusikafestivali TMW avamisel. Festivali toetajate esindajad ütlesid tervituseks mõne sõna ja jätsid lava päevakangelase päralt. Peakorraldaja oli õnnelik toetajate üle, kes võimaldavad maailma ja inimesi paremaks muuta. Kaamerad surisesid, tehti pilti. Kindlasti õnnestub meedial toetajaid näidates ka rohkem uute toetajate raha kultuuri juurde meelitada, arvasin…
    4 minutit
  • Miks ministeerium keeldub diskussioonist ja ründab praeguse metsapoliitika kriitikuid?
    Praeguste raiemahtude jätkudes hakkavad liigirikaste metsade asemel domineerima väga noorte puudega liigivaesed kooslused, mis ökosüsteemina ei toimi ja mis vastavad puuistandike tunnustele sõltumata sellest, kas ametnikud nimetavad seda metsamaaks või mitte. Pildil Nigula looduskaitseala suurimal soosaarel Salupeaksil kasvav salu-põlismets.
    Anneli Palo
    ,

    Miks ministeerium keeldub diskussioonist ja ründab praeguse metsapoliitika kriitikuid?

    Keskkonnaministeeriumi poliitika: 30 aastaga metsadele lageraietega ring peale

    Rainer Kuuba
    10 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Meie väike saladus. Rebeka Põldsam intervjueerib presidenti. KERSTI KALJULAID: „Ei pea olema teab mis rikas koht, et arvestada ühiskonna nõrgematega.“
    Saja-aastase Eesti Vabariigi president on Kersti Kaljulaid, kes on pälvinud oma esimese pooleteise ametiaastaga poolehoiu oma sisukate kõnede, ühiskonnas oluliste teemapüstituste ja isikupäraga. President Kaljulaid on oma tegevuse ja sõnadega juhtinud tähelepanu perevägivalla ennetamisele, tervisespordile, konservatiivsete väärtuste sisule, noorte kaasamisele riigiasjadesse ning e-riigi võimalustele. Võib julgelt öelda, et president Kaljulaid kehastab…
    4 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    RAIVO SOOSAAR: Eesti maksusüsteemi suurimad küsitavused
    Meil kehtima hakanud varjatud astmelist tulumaksu võib senise ühetaolise tulumaksuga kõrvutades ju pidada veidi õiglasemaks, aga selle hinnaks on tõsine tagasiminek lihtsuses ja mõistetavuses.
    Eesti sissetulekute maksustamise kaks kõige häirivamat probleemi on uuest aastast rakendunud nn varjatud astmeline tulumaks ning jätkuvalt suur sotsiaalmaksu tähtsus, ehkki nimetatud pole muidugi meie maksusüsteemi ainukesed küsitavused. Aga enne nende lahkama asumist vaatleme hea maksusüsteemi üldpõhimõtteid. Hea maksusüsteemi kõige olulisemad…
    4 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    HELI MEISTERSON: Euroopa kultuuripealinna fantoomid
    Tallinna puhul oli suur roll aprillirahutustel, mistõttu keskaegsele vanalinnale ja muinasjutumotiivile tuginev visioon hindajaid ei veennud.
    Kultuuriministeerium kuulutas eelmise aasta lõpus koostöös linnade liiduga välja konkursi Euroopa kultuuripealinna tiitlikandja leidmiseks Eestist 2024. aastaks. Huvilistel on taotluse esitamiseks aega oktoobri alguseni ning teise vooru pääsenud linnade seast tehakse lõplik valik 2019. aasta lõpuks. Tartu ja Narva tunduvad olevat vähemalt kaks põneva potentsiaaliga kandidaati ning ilmselt pole kummalgi midagi…
    3 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MIHHAIL TRUNIN: Pilk nurga taha
    Presidendivalimistest kõrvale jäetud Aleksei Navalnõi selja taga on sadu tuhandeid pooldajaid üle kogu riigi. See on Venemaa nüüdisajaloos ülitähtis tõsiasi.
    Käesoleva kirjutise teema ei ole kuigi lõbus. On ju selge, et Venemaa presidendivalimistel 18. märtsil ei ole midagi lõbusat oodata. Alustagem kas või nende valimiste ettevalmistamisega seotud kurioossetest uudistest: näiteks keeldus Venemaa keskvalimiskomisjon 10. jaanuaril registreerimast viit üksikkandidaati riigi presidendi ametikohale. Nende hulgas, kellele ära öeldi, on mees nimega…
    5 minutit
Sirp