Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Läti 100  ja Sirbi vahel Diplomaatia.
    ILZE TĀLBERGA: Minu elu eestilätlasena
    Lätlastelgi on laulupidu, maailma parim must leib ja õlu. Nad käivad seenel, teatris ja saunas. Kaks nii lähestikku elavat rahvast ei saa üksteisest radikaalselt erineda.
    Olen sündinud Lätis ja Eestisse tõi mu armastus eesti keele vastu. Neljateistkümne Eestis elatud aasta jooksul olen jõudnud järeldusele, et tunnen end eestlasena, kes sündis juhtumisi lätlasena. Eesti on mu kodu ja ma ei tunne ennast üldse…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MARKUS TOOMPERE: Põhjendatud pessimism
    Selle asemel et õhinal kokku saada ja hellitada lootust, et kõik läheb paremaks, võiks vaadata vastu karmile reaalsusele ja tunnistada, et positiivseteks visioonideks pole põhjust.
    Valdkondlike arengudokumentide koostamine tekitab ikka elevust, sest valdkonnas tegutsejatele jääb mulje, et neid kaasatakse ja nad saavad lõpuks isegi sõna sekka öelda. Loodetakse, et uue dokumendiga käivitatakse valdkond taas ning kuhjunud probleemide rägastikus leitakse kõiki rahuldav lahendus. Organiseeritakse paar koosolekut, kus lastakse aur…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    ÜLO PIKKOV: Juubelikõne tulevikust
    Eesti 200 aasta juubelit tähistades on mõistlik vaadata tagasi ja mõelda, kus olime saja aasta eest, milline oli elu Eestis siis, kui meie vabariik tähistas oma 100. aastapäeva.
    Tööusk oli saja aasta eest Eestis kindlasti kõige populaarsem religioon ja meeleseisund. Tollased algelised robotid töötasid tubastes tingimustes ja valmistasid põhiliselt kohvi, aga inimesed ise rügasid rasket füüsilist tööd teha. Nii võis näha hästi hoolitsetud koduümbruse muruplatsidel robotmuruniidukeid ja maa-alustes…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MARI-LIIS SEPPER: Vabadus olla vegan
    Veganlus võib veendumusena olla individuaalne toidueelistus, ilma et võetaks seisukohta keskkonnahoiu või loomaeluhoiu küsimuses. Paljudes elulistes olukordades saab aga taimse toidu eelistaja elustiilist poliitiline küsimus, kui enamik näeb teda normist hälbijana.
    1993. aastal tegi Euroopa inimõiguskohus otsuse kolmeaastast vanglakaristust kandva vegani asjas, kes keeldus töötamast vangla trükikojas, sest seal kasutati loomadel testitud trükivärve. Vangla oli teda trükitööst keeldumise tõttu mitmel korral distsiplinaarkorras karistanud. Tema kaebus jõudis…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    PEETER LAURITS: Sünapside ja emaplaadi mükoriisa
    Kuna taimedel on intellekt ja teadvus ning tehisnärvivõrgud suudavad ennast programmeerida, siis ei ole kaugel enam aeg, mil tehisintellekti hakatakse ühendama taimsete võrgustikega.
    1960. aastatel juhtus väga palju hämmastavaid asju, nii poliitiliselt kui ka kultuuriliselt oli kõrgepinge ajajärk. Teise maailmasõja järgsetele konservatiivsetele normidele, diktatuuripursetele ja neoliberaalsele turufundamentalismile hakkas teravalt vastanduma hipipõlvkonnast tõuke saanud kontrakultuuride laviin. Väga oluline murrang toimus ökoloogia üle mõtlemises. 1968. aastal tuli kokku…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel nädalal Sirbis ruum ja valgus ning iha allikate järele. Sirbi vahel on Diplomaatia.
    Marge Monko, „Hiline pärastlõuna“. Intervjuu Paul Kuimetiga
    Paul Kuimet on Eesti kunstiakadeemia taustaga fotokunstnik, kes oli selle aasta esimesel poolel residentuuris Brüsselis Wielsis, nüüd on aga New Yorgis ühe tuntuma mittetulundusliku kaasaegse kunsti institutsiooni ISCP juures. Narva kunstiresidentuuris on praegu väljas tema näitus „Five Volumes“ („ Viis köidet“).
    Kuna olen ise enamasti enne näituse avamist ajahädas, avaldab mulle muljet,…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MADIS JÄRVEKÜLG: Kuidas ometi karude eelarvamuslikest hoiakutest üle saada?
    Valdkondade eripära seab kultuuripoliitika alusdokumentide koostajad juba eos äärmiselt keerulise ülesande ette ning kui meenutada Ott Karulini ülevaadet „Kultuur 2020“ sünniloost,  siis ega lõppotsustajad nende tööst suurt hoolida ei ole tihanud. Kui palju kuulub teooria ja praktika lahusus poliitika instrumentaalsesse loogikasse või sisaldab konkreetsete isikutega kaasnevate tõmbetuulte mõju, on iseküsimus.
    Tänuväärselt on just Sirp viimastel aastatel kultuuripoliitika dokumente analüüsides ühena vähestest edasisi…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    TÕNIS SAARTS: „Kasutute“ sotsiaalteaduste kaitseks
    Britid on üritanud oma sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahetu ja kaudse kasu välja arvutada ja leidnud, et iga ülikoolidesse paigutatud nael teenib päris kenasti tagasi.
    Avalikes debattides kõlab aeg-ajalt väiteid, et sotsiaalteadused, nagu sotsioloogia, riigiteadused, antropoloogia, demograafia jne, on kasutud ning selliste pehmete poolteaduste rahastamist tuleks riigil senisega võrreldes kõvasti koomale tõmmata. Nii jätkuks rohkem ressursse meie majandust tegelikult turgutavatele täppis- ja loodusteadustele, millest sõltuvad innovatsioon ja…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MIKAEL RAIHHELGAUZ: Slaavi-eestlase valikud
    Eesmärk pole süvendada lõhesid või tekitada uut vastandumist, vaid laiendada eestluse mõistet, ajakohastada arusaama rahvuslikest huvidest.
    „On tiblad ja on venelased.“ See oli õpetaja vastus lennukaaslasele, kes avaldas kahtlust kohalike venelaste lojaalsuses. Edasine jutt oli samuti korrektne: venelastel on veel säilinud austus mundri vastu, mistõttu on nad ajateenistuses agarad; ka venelane võib olla Eesti patrioot – Igor Kopõtin on suurepärane näide; rahvus ei määra ideoloogiat jne. Jäin tollal…
Sirp