Varia

  • Geda Paulsen

    Geda Paulsen

    Geda Paulsen, keeleteadlane ja leksikograaf
    Kui räägitakse eesti keele arengustrateegiast, on sageli kuulda sõna „keeletaristu“, mis hõlmab keelevaldkonna arengukava järgi keele arenguks ja heaoluks vajalikku süsteemi. See iseenesest mitte nii kergelt määratletav mõiste toob mulle meelde aia ja maaharimise ning ka hoolsa aedniku, kes rikastab-kobestab mulda ning kitkub välja umbrohu, et taimed saaksid vohada ja vilja kanda.
    Tänapäeva keel, millest peetakse lugu, on mitmekülgselt kaetud leksikograafiliste kirjeldustega. Eesti keele sõnaraamatupeenardel käib usin…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Lõimumise lõputu õud
    Eesti ühiskonna kultuuriline areng võiks olla sujuvam, kui seda ei püütaks ühtse integratsioonistrateegia abil jõuga suunata.
    On omamoodi sümboolne, et Eesti arengut lähikümnendil määravad rajajooned märgitakse maha ajal, mil riigi poliitiline võim on pikemal pausil. Parlament ja valitsus tegelevad veel mõnda aega iseendaga ehk protseduuride, mehitamise ja rakendamisega ning rahvas on üsna omapead. Riigimasin muidugi ei ole hetkekski seiskunud, aga nii mõnigi arengukava, mis peab hiljem valitsuse…
  • Kaarel Tarand
    Kaarel Tarand

    Kaarel Tarand

    Kaarel Tarand, peatoimetaja
    Terve möödunud aasta jooksul jagasid Sirbi autorid siin tagakülje veerul kasulikke nõuandeid ja ideid kultuuripoliitika uue alusdokumendi loomiseks ja loojatele. Nüüd on loomeprotsess aktiivselt käima läinud, kultuuriministeeriumi korraldatud arutelupäevadele pääsesid osalema aktivistid, kes endast õigeaegselt märku andsid. Neljast teemarühmast kolm on oma mõtted edastanud ning päevade saagikust saab hinnata tulemuste lehele https://www.kul.ee/et/kultuur2030 riputatud kokkuvõtteid lugedes.
    Võiks arvata, et kui üldse on võimalik mõnda riigi strateegiadokumenti selges eesti keeles kirjutada,…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Tavalisest paksem Sirp ja selle vahel Diplomaatia.
    KAAREL TARAND: Suur asi ootab otsust
    Külluseaastail veel ühe muuseumimaja ehitamine peaks igale valitsusele käkitegu olema.
    Üks enneaegne laps on meile sündinud, aga küllap ta ka ristitakse ja hinge jääb. Alalhoidlik ja vanadele tavadele vastav on ka lapse nimi: koalitsioonilepe ehk valitsusliidu aluspõhimõtted. Oodakem ära ja ehk saame pärast ametlikke protseduure riigikogus hiljem selgust ka pealispõhimõtete osas. Leppe kultuurivalda õrnalt puudutavas alapunktis sõnastatu annab irvhammastele ainet…
  • Ülo Mattheus

    ÜLO MATTHEUS, kirjanik ja esseist
    Keel on kommunikatsioonivahend, seetõttu on selle esmane kvaliteet mõistetavus. Kõnekeele ja kirjakeele kõrval on olemas kehakeel, silmade keel, puudutuste keel, viipekeel jne. Suhtluseks peavad need kõik olema arusaadavad. Mingil põhjusel luuakse tekste, nii suulisi kui ka kirjalikke, kus mõistetavus on teisejärguline. See torkab silma näiteks seaduste ja poliitika keeles, kui piirduda vaid nende kahega.
    Eesti seaduste keel on muutunud selliseks, et tavaline inimene sellest enam aru ei saa.…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Koalitsioonipäike noorsugu ei paita
    Eesti noored on nagu Vargamäe põllud: piibliga pekstes neilt armastust vastutasuks ei saa.
    Kõik algab arvutamisest. Eesti erakondade lemmikrehkendus on liitmine-lahutamine saja piires. Ehkki riigikogu valimised andsid algandmeteks viis liidetavat, millest saab 51st suurema summa kokku panna mitmes kombinatsioonis, paistab praegu sobilikke tehteid olevat ainult üks ja selle järgi moodustuvat ka valitsuskoalitsioon. Poliitikutest arvutajad on siiski könnid, võrreldes rahandusministeeriumiga, kus opereeritakse miljardite, mitte kümnetega. Kuigi riigi…
  • Liina Siib
    Liina Siib
    Mari Volens

    Liina Siib

    LIINA SIIB,
    kunstnik ja õppejõud
    Keeleharrastus võiks muutuda sama oluliseks, kui praegu on köögikultuur. Keel oleks (meeldiv) kohustus, mida keha nõuab. Keel oleks kui Vahemere dieet, ida maitsed, kiirtoit – lubame ju emakeeleski piiriületusi. Keel on nii vahend kui ka väljendusviis, keelde puutub ka maitsmismeel ehk keelt, mida räägitakse, on võimalik sellesama keelega, millega räägitakse, ka maitsta. Mõni sõnastus ei maitse hästi, kuid mõni tekst on tõeline gurmeeroog. Rääkides halba emakeelt, teeme…
Sirp