ANDREI HVOSTOV: Süvariiklik vihakõne talupojamõistusliku komberuumi aadressil
Eesti haritlaskond peaks järjekindlalt tegelema ebamääraseks jäävate sõnade sisustamise raske tööga, et vältida tulevikus ajaloolaste kimbatust.
XV sajandi kunstnik Cosimo Rosselli, Sixtuse kabeli kaunistajate hulgas üks vähem tuntuid, on kujutanud juutide Egiptusest põgenemise dramaatilist stseeni. Maali vasakul poolel on Punane meri kahte lehte löönud, lubades Iisraeli hõimudel kuiva jalaga sellest läbi minna, ning paremal pool näeme vaarao sõjaväge hukkumas mere voogudes. Kõik on…
Vilja Kiisler on ajakirjanik, töötanud Postimehes, Äripäevas ja Delfis.
Ma lasen su üle!
Kikitan alati kõrvu, kui mu teismelised lapsed kasutavad sõnu ja väljendeid teisiti, kui minu arusaamist mööda käima peaks. Kui läks suuremaks ülelaskmiseks, sattusin segadusse. Ilmnes, et üle lasta saab nii koolitunde ja muid sündmusi kui ka inimesi.
Minu ajus eksisteeris ühendverb „üle laskma“ seletava sõnaraamatu antud tähendustes: millestki mõne tööriistaga üle käima, tähtaega mööda laskma, millestki üle sõitma ja kedagi…
Sirbi vahel Diplomaatia.
KAAREL TARAND: Sisyphos tuhamäel
Kuidas ka maailm ei muutuks, Eesti karistuseks on igavene põlevkiviorjus.
Kõik Eesti peaministrid Tiit Vähist (1995) alates peavad kibedasti kahetsema, et nende juhtimise all on valitsus teinud Eesti elektrimajanduse arengu suunamisel arvukalt väärotsuseid ega ole tuhamäe nõlvast kaugemale maailma vaadanud. Praegust kurssi vaadates jääb patukahetsust järgmistelegi ning Eesti rahvas peab aina vähem veenvate põhjenduste saatel oma äriliselt ja poliitiliselt mõttetuks muutunud põlevkivienergeetikat veel aastaid…
Floris van den Berg: „Mul on unistus, et lapselapsed küsivad minult ühel päeval õudusega: „Vanaisa, kas on tõsi, et kui sa noor olid, siis inimesed sõid loomi!?““
AILI KÜNSTLER, Sirbi keeletoimetaja
Nii nagu ei tohiks eesti keele elujõu huvides kaotada inglise keelele ühtki teadusvaldkonda, ei maksaks inglise keele eelistamisega kirjandus-, muusika- ja kunstiteostele, lavastustele, üritustele jms pealkirja pannes iseenesele rahvana auku kaevata.
See ei tähenda loomulikult, nagu ei tohikski muus keeles (tänapäeval enamasti küll inglise keeles) pealkirja panna. Loomulikult võib, aga selleks peab olema mõjuv põhjus. Kui seda tehakse aga üksnes seetõttu, et eesti keeles pole nagu ikka see,…
MARJU LEPAJÕE: Sõnakunst ja müra
Sõnavõtt Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi „Hieronymus“ esimeste köidete esitlusel Tallinnas Kirjanike Majas 27. V 2019.
Kallid kirjandussõbrad!
Mul on au „Hieronymuse“ programmi esimese komisjonikoosseisu nimel paluda teie heatahtlikku tähelepanu kümmekonnaks minutiks, et sõnastada, millistest ideedest komisjon lähtub ja kuhupoole on soov suunduda.
Esmalt peab tunnistama, et me ei ole jõudnud veel vestelda esteetika põhiküsimuste üle, näiteks teemal, mis on ilu – ja ehk see ongi hea. Ometi oleme märkimisväärsel moel…
IVAR SAKK, kujundusgraafik ja disainiajaloolane, Eesti kunstiakadeemia professor
Maailm meie ümber muutub üha visuaalsemaks. Mitu korda lihtsam on millestki või kellestki telefoniga foto klõpsata ja sõbrale edasi saata või ühismeediasse üles riputada kui sama asja suuliselt selgitada. Kümme korda raskem on pildil toimunut kirjas väljendada. Kirjutamine on eriti komplitseeritud – otsi õigeid sõnu ja väljendeid, ja siis veel see õigekiri! Eesti keel on ju nagu neetud – küll on seal pikki ja…
KAAREL TARAND: Tõejärgne riik, tõejärgne juht
Valitsus püstitab endale kangelaslikuks ületamiseks aina kõrgemaid takistusi.
See lugu oleks pidanud käsitlema Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, sest üle mõne aasta muutus Euroopa poliitika jälle pisut ettearvatavamaks: muutunud jõujooned pole enam küsitlusudu, vaid valimistel fikseeritud fakt. Eraldi väärib rõhutamist juba rohelise laine tiitli saanud Lääne-Euroopa maade roheliste valimisedu. See aga tõi endise halastamatusega välja postkommunistliku minevikuga liitlaste vaimse mahajäämuse, mis pole ka 30 vabadusaastaga kuskile kadunud.…
Eestil on CO2 vähendamiseks lihtne tee: alustada põlevkivienergeetikast väljumise plaaniga ja üle minna kvoodi ostjast ülejäävaid kvoote enampakkumistel müüjaks.
Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal pärast rahvahääletust, kus Euroopa Liitu astumise poolt oli hääletanud umbes 2/3 kodanikest. Selle otsusega sai meie rahvas seninägematu vabaduse elada ja töötada peaaegu igal pool maailmas ning ennenägematud rahalised võimalused. Samuti seob leping meid kohustustega, mis tulenevad Euroopa Komisjoni direktiividest.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.