Toeta

Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Kaitsemeetmel on elu hind
    Võimalus, et Iirimaal lõpeb 20 aastat kestnud rahu, on Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ületamatu takistus.
    Et see Briti impeeriumi lagunemise viimane faas ka just nii kurbkoomiline peab olema! Eesti suhe Ühendkuningriigiga näib iseenesest olevat teisejärguline teema. Pidupäevadel muidugi meenub, et saareriigi armee aitas meid hädast Vabadussõja päevil ning Eesti metsades võib Briti sõdurite saapajälgi kohata tänapäevalgi, aga majandussuhteid on meil vähe. Statistikaameti andmeil oli Ühendkuningriigi osa kaubavahetuses 2018. aastal tühine: Eesti eksportis kaupu Ühendkuningriiki 318 miljoni euro eest (2,21% kogu ekspordist ja riikide arvestuses 11. koht) ning…
    5 minutit
  • Margus Mikomägi
    Margus Mikomägi
    Sven Arbet / Ekspress Meedia / Scanpix

    Margus Mikomägi

    Margus Mikomägi,
    näitleja, ajakirjanik ja teatrikriitik
    Kõige enam rikub ja kahjustab eesti keelt bürokraatia. Kui vaadata ajalehtedest leitud pealkirju, töötas Eestis näiteks 2012. aastal 27 000 ametnikku, enne seda ka üle 30 000, alles hiljuti ikka kusagil 27 000 ringis. Mõeldes, et nende inimeste asi näib olevat sundida kõiki teisi kasutama kantseliiti, tahaksin ropendada.
    Usun, et sellest on juba enam kui kümmekond aastat möödas, kui arukat koolitust korraldavad emakeeleõpetajad, kellelt küsisin, kust nad koolituseks raha saavad, ütlesid mulle,…
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Riigist ja indiviidist, ajast ja ruumist. Sirbi vahel Diplomaatia.
    KAAREL TARAND: Kolm karjast ja patused lambad
    Valitsuse üldhoiak toitub veendumusest, et kogu ajakirjandus on valitsuskoalitsiooni-vastane.
    Valitsuse kolme erakonna keskmisest pidulikumal pressikonverentsil, millega tähistati saja päeva täitumist võimu võtmisest, kulges alguses kõik tavapäraselt ja uinutavalt. Põhiküsimuseni jõuti alles teise kolmandiku alguses, kui rahandusminister Martin Helme sõnastas Eesti avaliku elu peaprobleemi: „Need on peaaegu üksteisest lahus olevad maailmad: see, mismoodi valitsus töötab avalikkuse…
    5 minutit
  • ,

    Läbi taimede tähtede poole

    Ülo Niinemets: „Praegu võib täheldada tendentsi, et kohati on kliimamuutused niivõrd kiired, et taimed ei suuda selle tempoga kaasas käia.“

    Akadeemik Ülo Niinemets on üks enim tsiteeritud Eesti teadlasi. Nii on viimasel kümmekonnal aastal näidanud bibliomeetria. Praegu on ta Eesti maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli juht ja taimefüsioloogia professor.
    Ülo Niinemets on veel sellegipoolest tähelepanuväärne, et mõtestab protsesse ja aktuaalseid teemasid märksa laiemalt, kui seda on vaja…
    Margus Maidla
    10 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Ohtlik kaevikuflirt rivaaliga
    Kui ühistegevus ELi raames vähendab suveräänsust, siis kuidas seda saab suurendada kliendisuhe USAga?
    Kui hoiame pilgud kodumaisel retoorikal ja vabandustel, vaatame vales suunas. Ka kohalikul võimumängul on tagajärjed, kuid neil on pigem ajutine iseloom. Vead ja valikud rahvusvahelistes suhetes, mis viivad ummikteedele, panevad Eesti turjale püsiva pingete koorma, millest vabanemine pole niisama lihtne. Pealtnäha tühisest seigast alanud mõttevahetus Eesti välispoliitilise kursi muutuste üle sundis ka välisminister Reinsalu…
    4 minutit
  • Toomas Hiio
    Toomas Hiioi

    Toomas Hiio

    Toomas Hiio,
    ajaloolane
    Juba kaua olen pidanud ajaloo-alaseid tekste sisuliselt toimetama või retsenseerima. Kui väga silma riivab, olen teinud märkusi ka keelekasutuse kohta, aga ettevaatlikult, sest ei ole ma ei keeleteadlane ega -toimetaja. Väljaspool poliitikat kehtib lause kingsepast ja tema liistudest peaaegu alati. Poliitika on juba loomu poolest kõigi asi.
    Mida aasta edasi, seda rohkem silma riivab. Muidugi läheb inimene vananedes teatud ajani targemaks ja kogemusigi koguneb. Aga siiski ei ole ilu…
    2 minutit
  • Pärnade linn
    Peterburi arhiivis asuvale Tallinna plaanile 1728. aastast on märgitud puud. Pildil Skoone bastion.
    ,

    Pärnade linn

    Geneetiline analüüs tõendas 1600ndatest kuni tänapäevani Euroopa riikides laialdaselt istutatud pärnade piiratud algallikat.

    Heldur Sander
    9 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KADI TUUL: Süsinikjalajälg ja tiheda linna suur jalanumber
    Tihedal linnal on palju puudusi, millest ei räägita. Neist olulisim on, et tihe ja kivine elukeskkond ei ole tervislik.
    Puud ja metsad aitavad inimkonnal kohaneda muutuva kliimaga. See vana üldteada tõde on uues kuues nüüd ka teadlastelt kinnituse saanud: kliimamuutuste leevendamisel on puude istutamine osutunud kõige tõhusamaks meetmeks. Puude istutamine vabadele aladele, sh linnades, soovitatakse võtta eesmärgiks. Linnas puude istutamine ei ole sugugi lihtne,…
    5 minutit
  • Reet Varblane
    Reet Varblane

    Reet Varblane

    REET VARBLANE,
    kunstitoimetaja
    1996. aasta Vikerkaare viimases numbris ilmus Kristiina Rossi artikkel „Naine eesti keele grammatikas“,* kus keeleteadlane väga elegantsel ja veenval moel tõestas, et kuigi eesti keeles ei ole sugu, ei tähenda see veel, et sõnadel ja väljenditel puuduks sooline alatoon, s.t et eesti keeles ei esineks seksismi, sest oma tekkelt ei ole grammatiline sugu seotud bioloogilise soo mõistega. Ta jagas lugejaga kimbatust, mis teda tabas, kui ta mõned aastad…
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Pikk tee Visegrádi
    Peataolek ja juhuotsused ehk Varssavi ja Budapesti moe järgi viljeldav sisepoliitika viib Eesti välispoliitilisse üksindusse.
    Euroopa Liidu peadepoos käib vilgas töö. Uut värvi vajab ešeloni viimane vagun, mille välisküljele oli seni suurte tähtedega maalitud „Visegrád“. See kolmanda klassi vagun on kuulus sees vohava haige õigusriikluse poolest ning vagunisaatja on seal korraga nii peaminister kui ka kõrgeim kohtumõistja. Kupeesid seal ei ole, vaid rahvas pinkidel segamini nagu Daumier’…
    5 minutit
Sirp