Varia

  • Tiia Kõnnussaar

    Tiia Kõnnussaar,
    lastekirjanik ja toimetaja
    „Sa said täna tublisti vatti,“ tähendasin ühel pühapäeval tunnustavalt oma noorele tennisemängukaaslasele, kes oli pidanud olude sunnil – paariline puudus – trennis üksi kahe vastu mängima.
    Kulmud kerkisid kõrgele. „Vatti?“
    See polnud mul esimene kord öeldut seletada. Või, vastupidi, pead murda, mida mõni netist loetud pealkiri võiks tähendada, näiteks „Meestantsijad laskusid peo lõpuks ühele jalale“.
    Noore põlvkonna keelekeskkond on muutunud. Minu pojad ja nende sõbrad ammutavad oma info valdavalt…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Taktitundest eelviimases taktis 
    Laulupeoliste tee suurema vabaduse suunas ei alga mitte suurematest väljakutest, vaid suuremast isemajandamisest. 
    Pidu sai läbi. Hea pidu oli, nagu ikka. Lauljad, tantsijad ja mängijad neil suursündmustel kollektiivselt läbi kukkuda ei saagi. Individuaalset põrumist pole võimalik ses suures massis päris ära hoida, sest ikka mõni väänab jala, hangib nohu või minestab kõige olulisemal hetkel, kuid see on pisiasi üldises õnnetundes.
    Avaliku tähelepanu all mõned eriklassi esindajad siiski reelt pudenevad, nimelt ajakirjanikud ja riigivõimu esindajad, kes on peol kõrvaltegelased, kuid…
  • Kurmo Konsa

    Kurmo Konsa,
    kõrgema kunstikooli Pallas professor
    Mulle tundub, et ma olen keele kasutaja. Peamiselt mõtlen eesti keeles, järelikult olen monoglott. Vahel mõtlen ka mõnes teises keeles, aga hulga harvemini. Muidugi võib ka kõik olla teisiti ja meemiteooria pooldajate vaadete kohaselt kasutab keel hoopis mind, et ajada oma asju, mis peamiselt seotud levimisega.
    Kasutajana peaksin teadma, milleks keelt on vaja, milleks on keel hea ehk siis miks ma seda üldse kasutan. Keel on…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Mesipuu esimene lend. Anete Sammler intervjueerib Vaike Uibopuud. VAIKE UIBOPUU: „Öeldakse, et meie esimesed heliloojad ei olnud professionaalsed. Tõsi, aga see tugev tunne, mis nende laule lauldes haarab, tuleb ürgsest olemusest, seda ei saa sõnadesse panna.“
    Tänavune laulupidu on eriline mitmeti: 150 aastat möödub esimesest üldlaulupeost ning 75 aastat Gustav Ernesaksa laulu „Mu isamaa on minu arm“ loomisest. Vähem teadvustatakse aga seda, et 20 aastat tagasi, 1999. aastal, kõlas üldlaulupeol ühendkooride…
  • Laura Kuusk
    Laura Kuusk
    Mark Raidpere

    Laura Kuusk

    LAURA KUUSK,
    fotokunstnik, Eesti kunstiakadeemia fotoosakonna õppejõud
    Eesti Vabariigi põhiseaduse § 8 kohaselt ei tohi kelleltki võtta tema sünnijärgset kodakondsust, kuid kodakondsusseaduse § 1 kohaselt ei ole lubatud omada mitut kodakondsust.
    Eesti inimarengu 2017. aasta aruandes tuuakse välja, et jätkub nii välja- kui ka sisseränne. Oleme sisenemas/sisenenud rändeajastusse. Sellisel ajal on inimestel oluline omavahel hakkama saada, kokkuleppele jõuda ja koos elada. Seega, on vaja rääkida, sealhulgas ka nende inimestega, kes ei oska eesti keelt.
    Soovitan kõigil, kel…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    KAAREL TARAND: Ääremaad hülgame niikuinii!
    Uus rahvastikuprognoos sunnib alustama puhtalt lehelt ka regionaalpoliitikas.
    Eestlaste vältimatu väljasuremise asjatundjate ja muude pessimistide meelehärmiks avaldas statistikaamet enne jaani uue rahvastikuprognoosi aastani 2080. Põhistsenaariumi järgi elab Eestis 60 aasta pärast 1,2 miljonit inimest, aga mitte miljon või veel vähem. Muutused rahvastiku sündide-surmade ning sise- ja välisrände suundumustes olid ennustatavad.
    EKA fotoõpe 20
    Anneli Porri, „Õnnelik hübriid“
    Marge Monko, „Fototudengitest maailmakodanikeks“
    Intervjuu Eve Kiileri ja Marco Laimrega
    David Bate, „Stalkerlik kogemus“
    PILLE-RIIN LARM: Hangunud…
  • Helle Tiikmaa
    Helle Tiikmaa
    Raivo Tiikmaa

    Helle Tiikmaa

    HELLE TIIKMAA,
    Eesti Ajakirjanike Liidu esimees
    Enne avaldamist, postitamist või väljasaatmist tuleks kirjutatu üle lugeda ja läbi mõelda. Ja mõelda tuleks nii keelele, väljendusviisile kui ka sisule ja seeläbi meie ühiskonnale. Kunagi ei tohi olla nii kiire, et ei saaks hetkeks peatuda ja mõelda, mida me kirjutame ja ütleme, kuidas me seda teeme ning milleks.
    Pealegi annab hetkeks peatumine ja järelemõtlemine, seejärel teksti ülelugemine võimaluse parandada kõik kirjavead, mis isegi väärtusliku mõtte naeruväärseks…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    ANDREI HVOSTOV: Süvariiklik vihakõne talupojamõistusliku komberuumi aadressil
    Eesti haritlaskond peaks järjekindlalt tegelema ebamääraseks jäävate sõnade sisustamise raske tööga, et vältida tulevikus ajaloolaste kimbatust.
    XV sajandi kunstnik Cosimo Rosselli, Sixtuse kabeli kaunistajate hulgas üks vähem tuntuid, on kujutanud juutide Egiptusest põgenemise dramaatilist stseeni. Maali vasakul poolel on Punane meri kahte lehte löönud, lubades Iisraeli hõimudel kuiva jalaga sellest läbi minna, ning paremal pool näeme vaarao sõjaväge hukkumas mere voogudes. Kõik on…
  • Vilja Kiisler
    Vilja Kiisler
    Tairo Lutter / Postimees

    Vilja Kiisler

    Vilja Kiisler on ajakirjanik, töötanud Postimehes, Äripäevas ja Delfis.
    Ma lasen su üle!
    Kikitan alati kõrvu, kui mu teismelised lapsed kasutavad sõnu ja väljendeid teisiti, kui minu arusaamist mööda käima peaks. Kui läks suuremaks ülelaskmiseks, sattusin segadusse. Ilmnes, et üle lasta saab nii koolitunde ja muid sündmusi kui ka inimesi.
    Minu ajus eksisteeris ühendverb „üle laskma“ seletava sõnaraamatu antud tähendustes: millestki mõne tööriistaga üle käima, tähtaega mööda laskma, millestki üle sõitma ja kedagi…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sirbi vahel Diplomaatia.
    KAAREL TARAND: Sisyphos tuhamäel
    Kuidas ka maailm ei muutuks, Eesti karistuseks on igavene põlevkiviorjus.
    Kõik Eesti peaministrid Tiit Vähist (1995) alates peavad kibedasti kahetsema, et nende juhtimise all on valitsus teinud Eesti elektrimajanduse arengu suunamisel arvukalt väärotsuseid ega ole tuhamäe nõlvast kaugemale maailma vaadanud. Praegust kurssi vaadates jääb patukahetsust järgmistelegi ning Eesti rahvas peab aina vähem veenvate põhjenduste saatel oma äriliselt ja poliitiliselt mõttetuks muutunud põlevkivienergeetikat veel aastaid…
Sirp