Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (650)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (27)
- Vabaduse plats (46)
-
Peterburi arhiivis asuvale Tallinna plaanile 1728. aastast on märgitud puud. Pildil Skoone bastion.Pärnade linn
Geneetiline analüüs tõendas 1600ndatest kuni tänapäevani Euroopa riikides laialdaselt istutatud pärnade piiratud algallikat.
9 minutit -
Sel reedel Sirbis
KADI TUUL: Süsinikjalajälg ja tiheda linna suur jalanumber
Tihedal linnal on palju puudusi, millest ei räägita. Neist olulisim on, et tihe ja kivine elukeskkond ei ole tervislik.
Puud ja metsad aitavad inimkonnal kohaneda muutuva kliimaga. See vana üldteada tõde on uues kuues nüüd ka teadlastelt kinnituse saanud: kliimamuutuste leevendamisel on puude istutamine osutunud kõige tõhusamaks meetmeks. Puude istutamine vabadele aladele, sh linnades, soovitatakse võtta eesmärgiks. Linnas puude istutamine ei ole sugugi lihtne,…5 minutit -
Reet VarblaneReet Varblane
REET VARBLANE,
kunstitoimetaja
1996. aasta Vikerkaare viimases numbris ilmus Kristiina Rossi artikkel „Naine eesti keele grammatikas“,* kus keeleteadlane väga elegantsel ja veenval moel tõestas, et kuigi eesti keeles ei ole sugu, ei tähenda see veel, et sõnadel ja väljenditel puuduks sooline alatoon, s.t et eesti keeles ei esineks seksismi, sest oma tekkelt ei ole grammatiline sugu seotud bioloogilise soo mõistega. Ta jagas lugejaga kimbatust, mis teda tabas, kui ta mõned aastad…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Pikk tee Visegrádi
Peataolek ja juhuotsused ehk Varssavi ja Budapesti moe järgi viljeldav sisepoliitika viib Eesti välispoliitilisse üksindusse.
Euroopa Liidu peadepoos käib vilgas töö. Uut värvi vajab ešeloni viimane vagun, mille välisküljele oli seni suurte tähtedega maalitud „Visegrád“. See kolmanda klassi vagun on kuulus sees vohava haige õigusriikluse poolest ning vagunisaatja on seal korraga nii peaminister kui ka kõrgeim kohtumõistja. Kupeesid seal ei ole, vaid rahvas pinkidel segamini nagu Daumier’…5 minutit -
Janika LäänemetsErakoguJanika Läänemets
Janika Läänemets,
kirjanduskriitik
Eesti keel üha üllatab. Kuulasin möödunud kevadel mitu päeva kõikvõimalikke linnulaulu lindistusi, et välja selgitada, kes õhtuti mu kodutalu ümber võsas eriskummalist võbelevat häält teeb. Lõpuks avastasin, et see polnudki laul, mida olin kuulnud, vaid hoopis mängulennul saba- ja tiivasulgedega tekitatav heli ning käratsejaks tikutaja (Gallinago gallinago), välimuseltki iseäralik – jässaka keha, pisikese pea ja ebatavaliselt pika nokaga –, enamasti soodes pesitsev kurvitsaline. Veel suuremat imestust tekitas aga see, kui palju…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Meer mõtleb, partei juhib
Tribüünisündroom ja demokraatia defitsiit põhjustavad pealinna planeerimises kulukaid juhuotsuseid.
Kui Karl Vaino 1980ndatel Moskvas partei keskkomitees aru andmas käis, oli ta alatihti teiste kolleegide-kommunistide pilkealune, sest tema valitsemisala ENSV pealinn Tallinn oli omataoliste seas ainus, kus parteijuhtidel ei olnud paraadide vastuvõtmiseks ning mööda marssivate pioneeride, soldatite, tööliste ja talupoegade tervitamiseks oma alalist tribüüni. Häda ja alandus, mida kommunistid tundsid toonase Võidu väljaku ajutisel ja kipakal kaadervärgil…3 minutit -
Teadaolevalt on Eestis säilinud 15 kõreasurkonda. Enamik säilinud kõreasurkondadest asustas varasemalt luite- ja liivikumaastikke. Tänu karjääridele suutsid need asurkonnad avatud liivaalade ulatusliku metsastamise üle elada. Kahjuks pole aga senini õnnestunud selliseid rannaniite, kus kõre on veel säilinud, ulatuslikumalt hooldusse saada. Sinna, kus kõresid enam pole, on liigi tagasi asustamine väga keeruline.Olev Mihkelmaa / Wikimedia CommonsKuidas päästa kõresid ehk Andke konnadele elupaigad tagasi
Riinu Rannap: „Kõre hoidmiseks ei pea loodusesse looma loomaaeda, vaid meil tuleb osata näha liigi ja tema elupaiga säilimise taga olevaid looduslikke protsesse.“
10 minutit -
Tiia Kõnnussaar
Tiia Kõnnussaar,
lastekirjanik ja toimetaja
„Sa said täna tublisti vatti,“ tähendasin ühel pühapäeval tunnustavalt oma noorele tennisemängukaaslasele, kes oli pidanud olude sunnil – paariline puudus – trennis üksi kahe vastu mängima.
Kulmud kerkisid kõrgele. „Vatti?“
See polnud mul esimene kord öeldut seletada. Või, vastupidi, pead murda, mida mõni netist loetud pealkiri võiks tähendada, näiteks „Meestantsijad laskusid peo lõpuks ühele jalale“.
Noore põlvkonna keelekeskkond on muutunud. Minu pojad ja nende sõbrad ammutavad oma info valdavalt…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Taktitundest eelviimases taktis
Laulupeoliste tee suurema vabaduse suunas ei alga mitte suurematest väljakutest, vaid suuremast isemajandamisest.
Pidu sai läbi. Hea pidu oli, nagu ikka. Lauljad, tantsijad ja mängijad neil suursündmustel kollektiivselt läbi kukkuda ei saagi. Individuaalset põrumist pole võimalik ses suures massis päris ära hoida, sest ikka mõni väänab jala, hangib nohu või minestab kõige olulisemal hetkel, kuid see on pisiasi üldises õnnetundes.
Avaliku tähelepanu all mõned eriklassi esindajad siiski reelt pudenevad, nimelt ajakirjanikud ja riigivõimu esindajad, kes on peol kõrvaltegelased, kuid…4 minutit -
Kurmo Konsa
Kurmo Konsa,
kõrgema kunstikooli Pallas professor
Mulle tundub, et ma olen keele kasutaja. Peamiselt mõtlen eesti keeles, järelikult olen monoglott. Vahel mõtlen ka mõnes teises keeles, aga hulga harvemini. Muidugi võib ka kõik olla teisiti ja meemiteooria pooldajate vaadete kohaselt kasutab keel hoopis mind, et ajada oma asju, mis peamiselt seotud levimisega.
Kasutajana peaksin teadma, milleks keelt on vaja, milleks on keel hea ehk siis miks ma seda üldse kasutan. Keel on…2 minutit
