Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Ohtlik kaevikuflirt rivaaliga
Kui ühistegevus ELi raames vähendab suveräänsust, siis kuidas seda saab suurendada kliendisuhe USAga?
Kui hoiame pilgud kodumaisel retoorikal ja vabandustel, vaatame vales suunas. Ka kohalikul võimumängul on tagajärjed, kuid neil on pigem ajutine iseloom. Vead ja valikud rahvusvahelistes suhetes, mis viivad ummikteedele, panevad Eesti turjale püsiva pingete koorma, millest vabanemine pole niisama lihtne. Pealtnäha tühisest seigast alanud mõttevahetus Eesti välispoliitilise kursi muutuste üle sundis ka välisminister Reinsalu…4 minutit -
Toomas HiioiToomas Hiio
Toomas Hiio,
ajaloolane
Juba kaua olen pidanud ajaloo-alaseid tekste sisuliselt toimetama või retsenseerima. Kui väga silma riivab, olen teinud märkusi ka keelekasutuse kohta, aga ettevaatlikult, sest ei ole ma ei keeleteadlane ega -toimetaja. Väljaspool poliitikat kehtib lause kingsepast ja tema liistudest peaaegu alati. Poliitika on juba loomu poolest kõigi asi.
Mida aasta edasi, seda rohkem silma riivab. Muidugi läheb inimene vananedes teatud ajani targemaks ja kogemusigi koguneb. Aga siiski ei ole ilu…2 minutit -
Peterburi arhiivis asuvale Tallinna plaanile 1728. aastast on märgitud puud. Pildil Skoone bastion.Pärnade linn
Geneetiline analüüs tõendas 1600ndatest kuni tänapäevani Euroopa riikides laialdaselt istutatud pärnade piiratud algallikat.
9 minutit -
Sel reedel Sirbis
KADI TUUL: Süsinikjalajälg ja tiheda linna suur jalanumber
Tihedal linnal on palju puudusi, millest ei räägita. Neist olulisim on, et tihe ja kivine elukeskkond ei ole tervislik.
Puud ja metsad aitavad inimkonnal kohaneda muutuva kliimaga. See vana üldteada tõde on uues kuues nüüd ka teadlastelt kinnituse saanud: kliimamuutuste leevendamisel on puude istutamine osutunud kõige tõhusamaks meetmeks. Puude istutamine vabadele aladele, sh linnades, soovitatakse võtta eesmärgiks. Linnas puude istutamine ei ole sugugi lihtne,…5 minutit -
Reet VarblaneReet Varblane
REET VARBLANE,
kunstitoimetaja
1996. aasta Vikerkaare viimases numbris ilmus Kristiina Rossi artikkel „Naine eesti keele grammatikas“,* kus keeleteadlane väga elegantsel ja veenval moel tõestas, et kuigi eesti keeles ei ole sugu, ei tähenda see veel, et sõnadel ja väljenditel puuduks sooline alatoon, s.t et eesti keeles ei esineks seksismi, sest oma tekkelt ei ole grammatiline sugu seotud bioloogilise soo mõistega. Ta jagas lugejaga kimbatust, mis teda tabas, kui ta mõned aastad…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Pikk tee Visegrádi
Peataolek ja juhuotsused ehk Varssavi ja Budapesti moe järgi viljeldav sisepoliitika viib Eesti välispoliitilisse üksindusse.
Euroopa Liidu peadepoos käib vilgas töö. Uut värvi vajab ešeloni viimane vagun, mille välisküljele oli seni suurte tähtedega maalitud „Visegrád“. See kolmanda klassi vagun on kuulus sees vohava haige õigusriikluse poolest ning vagunisaatja on seal korraga nii peaminister kui ka kõrgeim kohtumõistja. Kupeesid seal ei ole, vaid rahvas pinkidel segamini nagu Daumier’…5 minutit -
Janika LäänemetsErakoguJanika Läänemets
Janika Läänemets,
kirjanduskriitik
Eesti keel üha üllatab. Kuulasin möödunud kevadel mitu päeva kõikvõimalikke linnulaulu lindistusi, et välja selgitada, kes õhtuti mu kodutalu ümber võsas eriskummalist võbelevat häält teeb. Lõpuks avastasin, et see polnudki laul, mida olin kuulnud, vaid hoopis mängulennul saba- ja tiivasulgedega tekitatav heli ning käratsejaks tikutaja (Gallinago gallinago), välimuseltki iseäralik – jässaka keha, pisikese pea ja ebatavaliselt pika nokaga –, enamasti soodes pesitsev kurvitsaline. Veel suuremat imestust tekitas aga see, kui palju…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
KAAREL TARAND: Meer mõtleb, partei juhib
Tribüünisündroom ja demokraatia defitsiit põhjustavad pealinna planeerimises kulukaid juhuotsuseid.
Kui Karl Vaino 1980ndatel Moskvas partei keskkomitees aru andmas käis, oli ta alatihti teiste kolleegide-kommunistide pilkealune, sest tema valitsemisala ENSV pealinn Tallinn oli omataoliste seas ainus, kus parteijuhtidel ei olnud paraadide vastuvõtmiseks ning mööda marssivate pioneeride, soldatite, tööliste ja talupoegade tervitamiseks oma alalist tribüüni. Häda ja alandus, mida kommunistid tundsid toonase Võidu väljaku ajutisel ja kipakal kaadervärgil…3 minutit -
Teadaolevalt on Eestis säilinud 15 kõreasurkonda. Enamik säilinud kõreasurkondadest asustas varasemalt luite- ja liivikumaastikke. Tänu karjääridele suutsid need asurkonnad avatud liivaalade ulatusliku metsastamise üle elada. Kahjuks pole aga senini õnnestunud selliseid rannaniite, kus kõre on veel säilinud, ulatuslikumalt hooldusse saada. Sinna, kus kõresid enam pole, on liigi tagasi asustamine väga keeruline.Olev Mihkelmaa / Wikimedia CommonsKuidas päästa kõresid ehk Andke konnadele elupaigad tagasi
Riinu Rannap: „Kõre hoidmiseks ei pea loodusesse looma loomaaeda, vaid meil tuleb osata näha liigi ja tema elupaiga säilimise taga olevaid looduslikke protsesse.“
10 minutit
