Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    TANEL VALLIMÄE: Black Lives Matter liikumine, ebaõiglus ja süü
    Kunagi aset leidnud kolonialism või orjapidamine on lõppenud, kuid ebavõrdsed sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, psühholoogilised, poliitilised jm suhted, mis sealt alguse on saanud, kestavad tänapäevani.
    Üks pika ajalooga küsimus on maailmas taas äärmiselt silmapaistev, aga Eestis ole see kunagi nii palju kõneainet pakkunud. 2013. aastal ühismeediast alguse saanud mustanahaliste vastase politseivägivallaga võitlev liikumine Black Lives Matter (BLM) on viimasel kuul kogunud tohutut tähelepanu seoses…
  • Tellijad saavad tervikliku Sirbi laupäeval

    Tellijad saavad tervikliku Sirbi laupäeval

    Trükikojas köideti eksikombel kokku vaid pool tänast, 19. juuni Sirpi, seega jõudis tellijateni ajaleht, millest 24 lehekülge (leheküljed 13-36) on täitsa puudu.
    Täna köidetakse kogu tiraaž uuesti, terviklik 48leheküljeline Sirp jõuab kõigi tellijateni laupäeval ja ilmselt jõuab veel ka täna müüki.
  • Kadri Steinbach, muusikateadlane ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud
    Kadri Steinbach
    Maritta Anton

    Kadri Steinbach, muusikateadlane ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppejõud

    Viimased kolm kuud on paljudele meist õpetanud, et tegelikult on vägagi võimalik olla kodus, liikuda peaasjalikult omal jalal, käia vähem poes ja üleüldse vähem tarbida. Need kuud on meile õpetanud, et tegelikult võiksime ka pärast eri- ja hädaolukordade lõppu olla oma elus palju tagasihoidlikumad ja alandlikumad.
    „Alandlikkus“ on sõna, millel on eesti keeles mitu tähendusvarjundit. Mina mõistan alandlikkuse all meeleseisundit ja enesetunnetust, kui inimene saab aru, et ta ei ole maailma…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sirbis Eesti inimarengu aruanne, Sirbi vahel on Diplomaatia.
    MART HIOB:  Vabatahtlikult linnadesse surutud Eesti
    Kui lugeda arengukavasid, tundub, et Eesti liigub hajutatud asustuse ja üksteisest hooliva ühiskonna poole, kui aga inimarengu aruannet, et tormame Tallinna linnriigi suunas.
    Seekordne Eesti inimarengu aruanne „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ on üks nutune lugemine. Tõsi, mitmes peatükis tuuakse välja helgemad näitajad, nagu põllu- ja metsamaa jätkuvalt suur osakaal maakasutuses, eestlase looduslähedus, avaliku ruumi areng ning elukeskkonna suur potentsiaal inimväärsema miljöö loomiseks. Aruanne koosneb neljast peatükist, igas peatükis on sissejuhatus ja neli, esimeses viis artiklit eri autoritelt. Aruande lõpus on neli…
  • PIHEL KUUSK, riigikohtu nõunik ja TUUL SEPP, Tartu ülikooli loomaökoloog

    Riigikohus tühistas Rail Balticu planeeringu Lõuna-Pärnumaal, kus raudtee oli kavandatud kulgema läbi
    hõreda inimasustusega metsalaama. Seal, kus inimesi on vähe, ei pea muretsema sundvõõrandamise ja kohalike vastuseisu pärast. See-eest vajavad selliste alade elukeskkonda aga paljud teised liigid. Rail Balticu puhul sattusid fookusesse metsised. Inimtegevuse üks ohtlik tagajärg, mida võimendavad ka kliimamuutused, on elupaikade kadu ning sellest tulenev populatsioonide väljasuremine ja elurikkuse vähenemine. Elupaikade hävitamine ja killustamine toob kaasa ettearvamatu häda –…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    REIN RAUD: Kahe maailma vahel ja lõpus
    Nobeli-laureaadi Kazuo Ishiguro diagnoos postkoloniaalsele pohmelusele
    Kazuo Ishiguro. Kui me olime orvud. Inglise keelest tõlkinud Aet Varik, toimetanud Krista Leppikson. Kujundanud Britt Urbla Keller. Varrak, 2019. 350 lk.
    Selle raamatu arvustust ei saa ma kuidagi jätta alustamata tõlkija kiitmisest. Juba esimestest lehekülgedest peale tekib tunne, et Aet Variku suurepärases eestinduses loeksin ma enam-vähem ükskõik mida ja ükskõik kui palju. Aga loomulikult on tõlkijal suurem võimalus…
  • Kalev Kallemets, Fermi Energia OÜ asutaja ja juhatuse liige
    Kalev Kallemets

    Kalev Kallemets, Fermi Energia OÜ asutaja ja juhatuse liige

    Kliimale on kasuks maksud
    Kliimaga on tõsised probleemid. Siberis puhkevad juba mais metsa­põlengud. Romantiline ja osaliselt õige vaade on, et määrav keskkonna­mõju on meie individuaalsetel tarbimis­otsustel – autosõit tuleb asendada ühissõidukitega, pudelivesi kraani­veega ja nii edasi. Sel on kahtlemata mõju ja see on vajalik.
    Kultuurilise muutusega on alko­holi­tarbiminegi Eestis tublisti vähenenud. Ja kindlasti on ka alkoholi puhul oma osa regulatsioonil ja maksustamisel. Kui tahame tõsist muutust, peab see hõlmama kõiki inimesi, kõiki…
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    MARJU UNT: Taskurahaga tulevikku ehitamas
    Tervis pole eralõbu, teadus pole eralõbu, loodus pole eralõbu – me kõik vajame neid, et ühiskond hästi toime tuleks.
    Mäng katkes väga järsku. Võitjat ei selgunud. Keegi ei tea täpselt, mis juhtus. Tsivilisatsiooni alustalad, vägevate valitsusinstitutsioonidega riigid ei osanud suures määramatuses otsustada, mida oleks nüüd tark teha. Hierarhiad ja käsuliinid olid segaduses. Kommunikatsioon ühiskonna pealikelt ei süstinud lootust, usku ega usaldust. Inimese ürgne reaktsioon ootamatule ohule…
  • Joonas Vatter, Tartu Üliõpilasteatri näitleja ja kirjandushuviline

    Joonas Vatter, Tartu Üliõpilasteatri näitleja ja kirjandushuviline

    Üks XIX sajandi suur ime oli fotograafia sünd. Esimest korda suutis inimene aja peatada, jäädvustada ühe hetke. Esimeste fotode tegemine võttis 1820. aastatel aega üle kaheksa tunni.
    Nüüd, paarsada aastat hiljem, on imest saanud argipäev. Elame pildikülluses. Portaali InfoTrends andmetel tehti 2017. aastal 1,2 triljonit digi­fotot. Pole midagi hõlpsamat kui võtta taskust nutitelefon ning teha sekunditega kümneid fotosid ja videoid. Harva teadvustame, et iga pildi ja video taga on meie ökoloogiline…
Sirp