Toeta

Varia

  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbi vahel  Eesti Kultuurkapitali 2020. aasta IV jaotus.
    Kultuur algab heasoovlikkusest eksijate suhtes. Meelis Oidsalu intervjueeris näitleja Henessi Schmidti. HENESSI SCHMIDT: „Kui tahta maailma muuta, tuleb leida tasakaal idealismi, pragmatismi ja terve huumori vahel.“
    Peale osatäitmise filmis „Talve“ (režissöör Ergo Kuld) mängis noor vabakutseline näitleja Henessi Schmidt äsja lõppenud aastal VAT-teatri kahes uuslavastuses: septembris esietendunud „Romeos ja Julias“ (lavastaja Aare Toikka) oli tema kehastada Julia ning novembris lavale jõudnud „Tallinnville’is“ (lavastaja Helen Rekkor) viis erilaadset rolli.
    KAJA KANN: Uus teater 
    Teater on teater. Nii nagu inimene on inimene. Neil on ühised tunnused, aga seejuures ka palju erinevusi. Mees või…
    6 minutit
  • Sirbi 2020. aasta laureaadid

    Sirbi 2020. aasta laureaadid

    Looduse eestkõneleja Aveliina Helm
    Aastatega on selgeks saanud, kui valusalt on senine inimtegevus koduplaneeti ja selle elurikkust haavanud. Antropotseenis on hääletu looduse eestkõnelejateks kujunenud ökoloogid.
    Sirbi kolumnist Aveliina Helm ütlebki enda kohta, et ennekõike on ta ökoloog, loodusteadlane ja looduskaitse­teadlane. Ja seejärel tuleb kõik muu. Eestis täidavad ju kõik mitut ülesannet. Aveliina ongi ehe näide, kuidas see käib: kes teeb, see jõuab. Peale teadlaseameti Tartu ülikoolis peab ta tähtsaks oma tegevust kolme…
    7 minutit
  • Millest koosneb kunstivaldkonna süsinikujalajälg?
    Saara_Korpela
    ,

    Millest koosneb kunstivaldkonna süsinikujalajälg?

    Saara Korpela: „Koroonaviiruse tagajärjel on kunstivaldkonnas kasutusel nii virtuaalsed kui ka reaalsed süsteemid ning süsihappegaasi heiteid tekib rohkemgi.“

    Airi Triisberg
    8 minutit
  • Tark linn taskus ei päästa maailma
    Milline ühistu ei sooviks oma maja renoveerida? Eriti kui sellest veel osa kinni makstakse. Paremini soojustatud maja on elanikele kahtlemata suur hüve. Pildil Tiigi 21 „Kolm neidu“, autor Evelin Zolotko Elmar Kitse ainetel, teostaja Evelin Zolotko.
    Merle Karro-Kalberg
    ,

    Tark linn taskus ei päästa maailma

    Kas nutilinn on meetod kliimamuutuse leevendamiseks, sellega kohanemiseks, kellegi äriprojekt või midagi muud?

    Kaspar Kruup
    10 minutit
  • ,

    Kliima sai mullu mitmekülgselt kasu

    Viiruse pakutud ootamatused tõestasid kliimapoliitikas mõnegi võimatuse võimalikkust.

    Kui otsida Sirbi eelmise aasta rubriigist „Kliimale tuleb kasuks“ läbivat sõnumit, siis tuleb tõdeda, et kõik pole sugugi kadunud ning inimtekkelise kliimamuutuse pidurdamiseks saab kiiresti ja palju head teha nii globaalselt kui ka lokaalselt. Veerul moodustunud kliimamosaiik sai sedavõrd kirju, et mis tahes kokkuvõttev üldistus võib teha mõnele autorile liiga. Püüdsin siiski ühisnimetajaid leida (ja viitan ka autoritele), aga…
    Kaarel Tarand
    4 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    Sirbi 2020. aasta laureaadid on Aveliina Helm, Eneli Kindsiko, Siim Lill ja Tõnis Saarts.
    Millest koosneb kunstivaldkonna süsinikujalajälg? AIRI Triisbergi intervjuu Soome kunstiinstitutsioonide ökokoordinaatori Saara Korpelaga.
    Saara Korpela: „Koroonaviiruse tagajärjel on kunstivaldkonnas kasutusel nii virtuaalsed kui ka reaalsed süsteemid ning süsihappegaasi heiteid tekib rohkemgi.“
    Möödunud aastal lõid Soome kunstiinstitutsioonid täiesti uuelaadse töökoha ja palkasid ökokoordinaatori, kelle ülesanne on organisatsiooni süsinikujalajälje mõõtmine ning kasvuhoonegaasi heidete kahandamisplaani väljatöötamine. Lühikese ajaga on ökokoordinaatori tööle võtnud…
    6 minutit
  • ,

    Enimloetud artiklid Sirbi veebis 2020

    1. Aveliina Helm, „Mõtlen oma peaga ja teadlasi ei usu“
    2. Pärt Peterson, „Süsteemide kohtumine tundmatuga“
    3. Mats-Laes Nuter, „Võimatu vaid Tallinnas“ 
    4. Tõnu Õnnepalu, „Fredi evangeelium“
    5. Asko Lõhmus, „Metsapoleemika neljas aasta: aeg rääkida riigist“
    6. Andres Maimik, „Presidendi karakter“
    7. Toomas Paul, „Rõõmu radu rännates“
    8. Kaupo Vipp, „Häda hüüab tulles“
    9. Tõnis Saarts, „Haritlasdemokraatia. Tänan, ei.“
    10. Ain Raal, Kristel Vilbaste „Eesti ravimtaimedest“
    11. Aveliina Helm, „Aus ülevaade“
    12. Vanema põlvkonna metsameeste AVALIK PÖÖRDUMINE Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse…
    2 minutit
  • Kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad
    Aet Ader, Mari Möldre, Helmi Marie Langsepp ja John Walsh (ekraanil) uurivad Eesti-Iiri koostööprojekti raames, miks lähevad puidu omadused standardiseerimisega kaduma.
    Päär Keedus
    ,

    Kus metsa raiutakse, seal laastud lendavad

    Iiri-Eesti koostöönäitus „Mu maja pole tehtud neist puudest, mis kasvavad kodu taga metsas“ toob uuel aastal esile puidu kui materjali töötlemisel kaduma kippuva unikaalsuse.

    Anna Lindpere
    6 minutit
  • Hoidu ühismeediast!
    Siim Pauklin

    Hoidu ühismeediast!

    Kliimaga on häda igast vaatenurgast: inimtekkeline globaalne soojenemine, ülekuumenenud ühiskondlik kliima ja inimeste keev sisekliima. Ehk õnnestub lüüa kolm kärbest ühe hoobiga ja neid kõiki samaaegselt veidi jahutada?
    Globaalse soojenemise peapõhjus on igakülgne liigne tarbimine, sh ülemäärane energiakulu. Isegi Twitterit, Instagrami ja Facebooki sirvides tarbime energiat. Loodus on ökosüsteem: kõik on kõigega seotud. Näiteks, Greta Thunbergi ökoloogilise jalajälje hulka võib tinglikult arvestada ka elektri, mida kulutavad miljonite arvutite ja nutiseadmete kaudu…
    Siim Pauklin, molekulaarbioloog, Oxfordi ülikooli teaduslabori juhataja 
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    SIIM PAUKLIN: A. D. 2020 mikroskoobi all
    Kangesti tahaks anda välja aasta radikaali või aasta jooksul kõige rohkem radikaliseerunud inimese auhinna. Konkurents oleks tihe ja väärilisi kandidaate palju.
    2020. aasta on olnud teaduslikust aspektist huvitav, inimlikust vaatenurgast seevastu morjendav. See aasta läheb nii Eestis kui ka teistes lääneriikides kirja jätkuva ideoloogilise polariseerumise, radikaliseerumise ja üksteisest möödarääkimise aastana. Ühiseid pidepunkte jääb vähemaks, sest läänemaailma inimesed elavad alternatiivsete faktidega paralleelreaalsustes.
    Mitu kuud kodus istumine ajab…
    5 minutit
Sirp