Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (650)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (27)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
Sirbi 2020. aasta laureaadid on Aveliina Helm, Eneli Kindsiko, Siim Lill ja Tõnis Saarts.
Millest koosneb kunstivaldkonna süsinikujalajälg? AIRI Triisbergi intervjuu Soome kunstiinstitutsioonide ökokoordinaatori Saara Korpelaga.
Saara Korpela: „Koroonaviiruse tagajärjel on kunstivaldkonnas kasutusel nii virtuaalsed kui ka reaalsed süsteemid ning süsihappegaasi heiteid tekib rohkemgi.“
Möödunud aastal lõid Soome kunstiinstitutsioonid täiesti uuelaadse töökoha ja palkasid ökokoordinaatori, kelle ülesanne on organisatsiooni süsinikujalajälje mõõtmine ning kasvuhoonegaasi heidete kahandamisplaani väljatöötamine. Lühikese ajaga on ökokoordinaatori tööle võtnud…6 minutit -
Enimloetud artiklid Sirbi veebis 2020
1. Aveliina Helm, „Mõtlen oma peaga ja teadlasi ei usu“
2. Pärt Peterson, „Süsteemide kohtumine tundmatuga“
3. Mats-Laes Nuter, „Võimatu vaid Tallinnas“
4. Tõnu Õnnepalu, „Fredi evangeelium“
5. Asko Lõhmus, „Metsapoleemika neljas aasta: aeg rääkida riigist“
6. Andres Maimik, „Presidendi karakter“
7. Toomas Paul, „Rõõmu radu rännates“
8. Kaupo Vipp, „Häda hüüab tulles“
9. Tõnis Saarts, „Haritlasdemokraatia. Tänan, ei.“
10. Ain Raal, Kristel Vilbaste „Eesti ravimtaimedest“
11. Aveliina Helm, „Aus ülevaade“
12. Vanema põlvkonna metsameeste AVALIK PÖÖRDUMINE Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse…2 minutit -
Aet Ader, Mari Möldre, Helmi Marie Langsepp ja John Walsh (ekraanil) uurivad Eesti-Iiri koostööprojekti raames, miks lähevad puidu omadused standardiseerimisega kaduma.Päär KeedusKus metsa raiutakse, seal laastud lendavad
Iiri-Eesti koostöönäitus „Mu maja pole tehtud neist puudest, mis kasvavad kodu taga metsas“ toob uuel aastal esile puidu kui materjali töötlemisel kaduma kippuva unikaalsuse.
6 minutit -
Siim PauklinHoidu ühismeediast!
Kliimaga on häda igast vaatenurgast: inimtekkeline globaalne soojenemine, ülekuumenenud ühiskondlik kliima ja inimeste keev sisekliima. Ehk õnnestub lüüa kolm kärbest ühe hoobiga ja neid kõiki samaaegselt veidi jahutada?
Globaalse soojenemise peapõhjus on igakülgne liigne tarbimine, sh ülemäärane energiakulu. Isegi Twitterit, Instagrami ja Facebooki sirvides tarbime energiat. Loodus on ökosüsteem: kõik on kõigega seotud. Näiteks, Greta Thunbergi ökoloogilise jalajälje hulka võib tinglikult arvestada ka elektri, mida kulutavad miljonite arvutite ja nutiseadmete kaudu…1 minut -
Sel reedel Sirbis
SIIM PAUKLIN: A. D. 2020 mikroskoobi all
Kangesti tahaks anda välja aasta radikaali või aasta jooksul kõige rohkem radikaliseerunud inimese auhinna. Konkurents oleks tihe ja väärilisi kandidaate palju.
2020. aasta on olnud teaduslikust aspektist huvitav, inimlikust vaatenurgast seevastu morjendav. See aasta läheb nii Eestis kui ka teistes lääneriikides kirja jätkuva ideoloogilise polariseerumise, radikaliseerumise ja üksteisest möödarääkimise aastana. Ühiseid pidepunkte jääb vähemaks, sest läänemaailma inimesed elavad alternatiivsete faktidega paralleelreaalsustes.
Mitu kuud kodus istumine ajab…5 minutit -
Sel reedel Sirbis
PÄRT PETERSON: Musta luige aasta
On tõenäoline, et jaanuar-märts 2021 on COVID-19 ajastu kõige raskem periood. Ettevaatlikuks optimismiks on siiski põhjust ja seda on vaja meile kõigile.
Maailm astus 2020. aastasse uut algust sümboliseeriva Hiina rotiaasta valguses, kuid loodus pani inimkonna ette oma väljakutse. SARS-CoV-2 viiruse ja selle tagajärjel tekkinud COVID-19 pandeemia muudab meie ettekujutust viirustes peituvatest ohtudest.
Endise börsianalüütiku ja statistiku Nassim Talebi riskiteooria põhineb ütlusel, et musta luike pole olemas…4 minutit -
Lauri Vahtre, ajaloolane
Nagu kõike muud, nii saab kliimatki vaadata nii konna- kui kotkaperspektiivist. Konnana ütleksin, et kliimale tuleb kasuks, kui ennast vähem pestaks. Ennast ja oma riideid. Pole absoluutselt mingit tarvidust käia iga päev põhjalikult duši all ja panna selle järel selga puhas pesu. Sama särki võib vabalt kanda mitu päeva ja pidada teda oma garderoobis mitu aastat. Pole ka mingit tarvidust loopida ära hulgaliselt toitu, mis kõlbab veel süüa, ja võtta vastuvõtul iga salatilusikatäie jaoks uut taldrikut, mis ära visatakse,…1 minut -
Marko MägiErakoguMarko Mägi, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog
Neetud, jälle on puud otsas. Alles paari päeva eest tõin kuurist mitu sületäit. Lootsin nendega toa soojana hoida vähemalt nädala. Väike lootus oli, et laiselda saab veidi kauem, sest prognoos oli soodne – sooja lubati peaaegu kümme pügalat. Kuid soe tõi kaasa tuule, mis valjult vastu aknaid paiskudes tuba jahutas. Isegi majasoomukas, kes tavaliselt mind rõõmsalt hommikuti vannitoa põrandal sibades oli tervitanud, konutas lõdisedes ämblikuvõrgu all nurgas; ilmselt ootas, et…1 minut -
Sel reedel Sirbis
PILLE-RIIN LARM: Esimene vasikas
Iga Betti Alveri auhinna žürii on dilemma ees: kas tõsta esile konkreetse teose kvaliteeti just praegu või proovida lugeda autori veel kirjutamata teist ja kolmandat teost?
Osalesin Betti Alveri debüüdiauhinna väljaandmises. Auhinna tänavused kandidaadid olid luuletajad Taavi Eelmaa („Electraumur“), Kristiine Kikas („Sees“), Teele Lember („Süstemaatiline unistaja“), Piret Põldver („Alati nii järsku“) ja Joosep Vesselov („Linna laul“) ning prosaistid Ester Urbala („Jumalik märk“) ja Tauno Vahter („Pikaajaline kokkusaamine“). Nad ei olnud mõistagi ainsad kandidaadid – võrdsed väljavaated olid kõigil 67 kahe hingedepäeva vahelisel ajal oma esikteose avaldanud autoril.
Järgnev…5 minutit
