Simon Cummings, „Erkki-Sven Tüüri kümme sümfooniat“
Tõnis Saarts, „Sõda Ukrainas ning sotsiaalteadlaste neutraalsus ja vastutus“
Eesti filmi- ja teleauhindadest žürii esimehe German Golubi pilgu läbi
Joonas Hellerma Tõnu Õnnepalu loomingust
Pärt Peterson, „Pandeemia õppetunnid“
Valter Kiisk, „Energiapöördest ja „kliimakriisist“ füüsiku pilgu läbi“
Anna-Liisa Unt, „Kalaranna üheksa elu“
August Sanga luuletõlkeauhinna kandidaadid
Kärt Hellerma, „Millest mõtled, kirjanik? Asjadest, mis nõuavad ettevaatlikkust“
Intervjuu
tänavuse Kuldse Palmioksa võitja Ruben Östlundiga
museoloog Evie Evansiga
Vaatasin Eesti külastatuimast tervisenõustamise keskkonnast kliinik.ee järele, mis seal kohanemise kohta öeldakse. Lugupeetud Andres Soosaar on kohanemise ehk adaptatsiooni selgelt defineerinud. See on „bioloogiliste süsteemide, sh organismide teatud ulatusega paindlikkus, mis võimaldab leida ja rakendada võimalikku optimaalset talitusviisi ning eksisteerida seeläbi erinevates keskkondades. Kohanemine kitsamas tähenduses on meelesüsteemide talitluses oluline nähtus, mille korral meeleretseptorite vastus ärritaja kestval toimel väheneb ning tõuseb ka ärrituslävi.“ Ühiskond pole keerulisem süsteem. Kui paindlikkust igapäevaelus…
Taavi Hark, „Pärdi päevade põhijooni“
Andrei Liimets, „Emmy auhinnad turvatsoonis“
Joosep Susi, „Suitsu nurk XVII. Tõnu Õnnepalu „Peaaegu samasugune päev““
Krista Lepik, „Seitse ühe hoobiga ehk Raamatukogud säästva arengu toetajana“
Kalle Käsper, „Absoluutsest õigusest“
Sander Paling, Anni Müüripeal, „Tark park taskus“
Intervjuu TABi kuraatorite Lydia Kallipoliti ning Areti Markopoulouga
Tamur Tohver, „Nullpunkt Stanislavski meetodis“
Taavi Hallimäe, „Sotsiaalne disain vaatab tulevikku“
Vestlusring „Meie soomeugriline elurikkus uues geopoliitilises olukorras“
Art Leete, „Soome-ugri pimeda maa hääled“
Maksim Štšura, „Tuttava linna tuled. Aatomijanu ja lootustäratavad…
Ma ei ole poliitik, paar korda elus olen puhta entusiasmi ja lollaka maailmaparandamisetuhina tõttu poliitikaga seotud olnud, ja kiiresti ka pettunud. Kodanikuühiskonnas tuleb asju ikka ise ajada ja omapäi tegutseda – muidu ei juhtu midagi. Ja poliitikutelt siis välja kaubelda-nuiata-pressida seda, mis tegutsemiseks, millegi ärategemiseks, kas või lootusetuks maailmaparandamisekski vaja läheb . . . .
Üks asi, mis ma viimati poole varbaga poliitikas sulistades ütlesin, tõmbas kummaliselt tähelepanu: selleks et inimkonnana alles jääksime, seejärel…
Aastaid tagasi nägin internetis fotogaleriid 1914. aasta suvest Euroopas. Kui uskuda neid mustvalgeid jäädvustusi, võeti sellest viimast. Piltidel võis näha eranditult lõbusaid ja naervaid nägusid, suvitajaid kuurortides, randades, tänavakohvikutes. Kõik kihas, kõik elas, igal pool oli pidu.
Lõppev suvi meenutab neid pilte. Kaugusest kostev sõjakõmin suurendab tungi elada, olla õnnelik ja vaba – tantsida! Toimub hulgaliselt festivale, kontserte, teatrietendusi, pidusid. Kõikjale jätkub publikut ning soojadel suveöödel täidab tänavaid pidutsev rahvamass.
Pidu ei…
„Katse muukida lahti Mare Kelpmani värvikood“, Silvia Pärmann vestleb Mare Kelpmaniga
Anto Veldre, „Kust on pärit zuumeri eesti keel?“
Peeter Hõrak, „Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks?“
Renāte Ķeire, „Lahingušokk Esimese maailmasõja ajal“
Katrin Nielsen, „Kes haaraks draamaharidusel sarvist?“
Epi Tohvri, „Oma koha otsimise lugu“
Tiit Aleksejev laenutustasust
Intervjuu
dokfilmi „Kukerpillide rapsoodia“ lavastaja Raimo Jõerannaga
Kiievi plaadipoe Gram Records omaniku Hrõhorõi Õvantsõviga
tänavuse prõmmumeistri Mari-Liis Müürsepaga
Tallinna ülikooli isiksusepsühholoogia dotsendi Aleksander Pulveriga
Margus Ott, „Argidialektika X. Vägivald ja harmoonia“
Suvel abikaasa Liisaga maal varsti ilmuvat saunaraamatut kirjutades puutusime kokku hormesis’e mõistega. Hormesis’eks nimetatakse miljonite aastate jooksul välja kujunenud keerulist kaitsemehhanismi, mis võimaldab elusorganismidel taluda väheses koguses füsioloogilist stressi. Hormesis’e töömehhanism on keeruline, hõlmates kuumašokivalkude teket ja rakkude taastumist, kuid tööpõhimõte on lihtne: kui organismile tekitatud stress on piisavalt väike, on selle mõju soodne, aga kui organismile tekitatud stress on liiga suur, on sama stressitekitaja mõju organismile kahjulik või isegi…
Aurora Ruus Liis Kolle lavastatud Vanemuise nüüdisooperist „Kaubamaja“
Anna-Liisa Unt, „Väljamõtlemise kunst“
Ragne Soosalu, „Kuidas sõja ajal kureerida?“
Astrid Tuisk, „Poiste sõda mängult ja päriselt: kolm lapsepõlvepilti Teise maailmasõja ajast“
Anu Soojärv „Me peame rääkima punamonumentidest“
Urmas Hõbepappel, „Venemaa otsib Hiinalt tuge iseenda allakäigu hinnaga“
Martin Aidnik, „Ülikool kui reaalne utoopia“
Intervjuu psühhofüsioloogia professori Jaanus Harroga
Urmas Lüüs, „Hinge asjad ehk Jumala juuksekarv“
Luulesalv ja luuleprõmm
4 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.