Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (650)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (27)
- Vabaduse plats (46)
-
Pidu
Aastaid tagasi nägin internetis fotogaleriid 1914. aasta suvest Euroopas. Kui uskuda neid mustvalgeid jäädvustusi, võeti sellest viimast. Piltidel võis näha eranditult lõbusaid ja naervaid nägusid, suvitajaid kuurortides, randades, tänavakohvikutes. Kõik kihas, kõik elas, igal pool oli pidu.
Lõppev suvi meenutab neid pilte. Kaugusest kostev sõjakõmin suurendab tungi elada, olla õnnelik ja vaba – tantsida! Toimub hulgaliselt festivale, kontserte, teatrietendusi, pidusid. Kõikjale jätkub publikut ning soojadel suveöödel täidab tänavaid pidutsev rahvamass.
Pidu ei…2 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Katse muukida lahti Mare Kelpmani värvikood“, Silvia Pärmann vestleb Mare Kelpmaniga
Anto Veldre, „Kust on pärit zuumeri eesti keel?“
Peeter Hõrak, „Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks?“
Renāte Ķeire, „Lahingušokk Esimese maailmasõja ajal“
Katrin Nielsen, „Kes haaraks draamaharidusel sarvist?“
Epi Tohvri, „Oma koha otsimise lugu“
Tiit Aleksejev laenutustasust
Intervjuu
dokfilmi „Kukerpillide rapsoodia“ lavastaja Raimo Jõerannaga
Kiievi plaadipoe Gram Records omaniku Hrõhorõi Õvantsõviga
tänavuse prõmmumeistri Mari-Liis Müürsepaga
Tallinna ülikooli isiksusepsühholoogia dotsendi Aleksander Pulveriga
Margus Ott, „Argidialektika X. Vägivald ja harmoonia“5 minutit -
Urmas HõbepappelErakoguKohanemistreening saunas ja kontserdisaalis
Suvel abikaasa Liisaga maal varsti ilmuvat saunaraamatut kirjutades puutusime kokku hormesis’e mõistega. Hormesis’eks nimetatakse miljonite aastate jooksul välja kujunenud keerulist kaitsemehhanismi, mis võimaldab elusorganismidel taluda väheses koguses füsioloogilist stressi. Hormesis’e töömehhanism on keeruline, hõlmates kuumašokivalkude teket ja rakkude taastumist, kuid tööpõhimõte on lihtne: kui organismile tekitatud stress on piisavalt väike, on selle mõju soodne, aga kui organismile tekitatud stress on liiga suur, on sama stressitekitaja mõju organismile kahjulik või isegi…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Aurora Ruus Liis Kolle lavastatud Vanemuise nüüdisooperist „Kaubamaja“
Anna-Liisa Unt, „Väljamõtlemise kunst“
Ragne Soosalu, „Kuidas sõja ajal kureerida?“
Astrid Tuisk, „Poiste sõda mängult ja päriselt: kolm lapsepõlvepilti Teise maailmasõja ajast“
Anu Soojärv „Me peame rääkima punamonumentidest“
Urmas Hõbepappel, „Venemaa otsib Hiinalt tuge iseenda allakäigu hinnaga“
Martin Aidnik, „Ülikool kui reaalne utoopia“
Intervjuu psühhofüsioloogia professori Jaanus Harroga
Urmas Lüüs, „Hinge asjad ehk Jumala juuksekarv“
Luulesalv ja luuleprõmm4 minutit -
Hannes AavaSohvi ViikGlobaalsed toiduaineahelad
Viimastel aastatel on õpingud viinud mind korduvalt Hollandisse, riiki, mida peetakse nii mõneski valdkonnas kohanemise suurmeistriks. Seda ka hiliskapitalistlikus toiduainepoliitikas: on ju Holland Euroopa suurim puu- ja köögiviljade eksportija. Sellegipoolest tekitas minus ikkagi hämmingut arvukate dekoratiivsetest marja- ja viljapuudest punetavate disainaedade juures asjaolu, et söödavad marjad on koduaias vaata et tabu. Sama palju valmistasid neile hämmingut jutud, et Eestis on ikka veel au sees aiasaaduste kasvatamine, hapendamine, talveks säilitamine.
Omamoodi võib…1 minut -
Viimsepäeva välikino. Inimesed Islandil sulavat jääd jäädvustamas.Piia RuberKliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell
Haridus, teadus ja ülikoolid ei saa minna võitlema kliimapoliitika eesliinile või hakata Greta Thunbergi kombel streikima. Nende ülesanne on teistsugune.
4 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Holmes ja Matsin“, Pille-Riin Larm vestleb Paavo Matsiniga
Mart Hiob, „Paremat tulevikku planeerides“
Hannes Aava, „Autokasutus kui õpitud (ha)abitus“
Tarmo Soomere, „Kliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell“
Jaan Pelt, „Uued augud plekist taevas ehk Kosmilised korduslinastused“
Mait Vaik, „Millest mõtled, kirjanik? Suur õnn on olla kellegagi koos“
Intervjuu
Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga
arhitekt Margit Mutsoga4 minutit -
Kalevi Kull, Timo Maran, Tiit Maran ja Peeter Laurits.Peeter Lauritsa kollaažÖkoesteetika ajastu
Ökoesteetika pöörab tähelepanu elu tervikule ja paljutahulisusele ning õpetab nägema, et inimkunst on suures osas olnud üksnes inimsilmne.
13 minutit -
Brigitta DavidjantsErakoguKohanedes üksteisega
Möödunud talvel kuulsin ühelt mehelt, et mul olevat feministlik obsessioon. Nii reageeris ta minu püüdlustele selgitada, milliste raskustega põrkasid mu tuttavad naised kokku koroona ajal, kui üritasid ühildada töö- ja eraelu. Vist sel hetkel mõistsingi, et ümbritsetuna feminismiteadlikest inimestest on mul olnud privileeg unustada, kui suurt segadust võib võrdse kohtlemise temaatika tekitada mõnes teises.
Umbes samal ajal kohtasin ka hoopis teist masti mehi. Nimelt pidasin loenguid soolisusest ja popmuusikast ja see…1 minut
