Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Sel reedel Sirbis
„Tee ilu ja tõe juurde vabastab“, Kadri Asmer vestleb Juhan Maistega
Andra Teede, „Kas ja kui sotsiaalne siis on „Õnne 13“?“
Priit-Kalev Parts, „Linnasissi metsaviljelus. Huligaanne essee“
Barbi Pilvre, „Karjala saatus Soome ja Venemaa vahel“
Johanna Ross, „Tartus loeti Reed Morni ja muudki“
Johannes Saar, „Oleviste raamatukogu – kurioosum või kalliskivi?“
Ülle Madise, „Eesti keel on põhiseaduse kaitse all“
Andres Kuusk, „See hea, odav ja turvaline tuumaenergia“
Jüri Kolk, „Tuttava linna tuled. Minu Puka“
Intervjuu
disainer Hannah Segerkrantziga
akordionist Momir…5 minutit -
Art LeeteLiina RausÄrme räägime rõhumisest
Vahepeal kirjutasin ma palju põhjarahvaste ülestõusudest Nõukogude võimu vastu. Ilmnes, et kõige rohkem relvastatud vastuhakke korraldasid just arktilised uurali rahvad. Sellel on ka loogiline ajaloolis-ruumiline taust. Uurali põhjarahvad on kõige lähemal Euroopa-Venemaale, neil on pikaaegsem koloniaalse kontakti kogemus ning Nõukogude reformid jõudsid uurali rahvaste alale varem kui kaugemale Siberisse.
Osa ülestõuse, ühe saami ja kaks mansi mässu, julgeolekuametnikud lihtsalt joonistasid paberil valmis ja seejärel hakati põliselanikke sadade kaupa karistama, s.t tapma.…1 minut -
Sel reedel Sirbis
Mirjam Rennit, „Pagulaste abistamine kui teraapia ja kink“
Hannes Nagel, „Intermarium 2.0 kui Ukraina läänesuunalise integratsiooni tõhustusdoos“
Hannu Oittinen, „Kas Pirita kloostri lavalt maailmakuulsaks?“
Triinu Tamm, „Intiimse ja kollektiivse mälu põimija Annie Ernaux“
Kristiina Tambets, „Neandertallasest Nobelini“
Helen Sildna, „Eesti kultuuri- ja loomevaldkond Euroopa vahenditeni ei jõua. Miks?“
Teet Teinemaa, „Vanaduse vabadus ja võimalus uuemas eesti filmis“
Ragne Kõuts-Klemm, „Ajakirjaniku käsitööoskused ja kutsumus“
Intervjuu
näitleja Marika Vaarikuga
disainer Paula Nerlichiga
planeerijate ühingu rändnäituse kuraatori Pille Metspaluga5 minutit -
Kaur RiismaaJohanna-Mai RiismaaTrotsi hämardumisohtu!
Intelligentne inimene kohaneb kergesti uute oludega: areng tähendab iga päev uutesse kohtadesse sattumist, olgu või ainult enda mõtetes. Kohanemine pole aga ainult progress: intelligentne inimene kohaneb ka sumbuvate oludega. Ta ei pane tähelegi, kuidas aastate jooksul kuivavad honorarid kokku ja inflatsioon sööb laenutustasust viimasegi. Intelligentne inimene vajab seaduse ja loomeliitude kaitset, et jumala eest mitte kohaneda.
Kuskil pole elujõulise kultuuri olulisus praegu nii adutav kui käimasolevas sõjas. Ukrainlastel on, mida kaitsta.…1 minut -
Sel reedel Sirbis
„Modernist, kes eelistab jääda märkamatuks“, Margit Mutso vestleb Jaak Huimerinnaga
Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, Lembit-Kaur Stöör, „Toomkiriku sündmusruumi-restorani arhitektuurilised kaalutlused“
Äli-Ann Klooren, „Värskus ja uutmoodi vana“
Paul-Eerik Rummo, „Luule hoiab keelt roostetamast“
Anu Realo, „Kriiside keerises“
Anu Masso, Mai Beilmann, „Eetiline vaakum Eesti sotsiaalteadustes“
Mai Levin, „Tuult tiibadesse, graafikakoda!“
Margus Ott, „Argidialektika XI. Enesemäärang ja teisemäärang“4 minutit -
Ilu ei ole kunagi staatiline, eneseküllane, vaid alati taassuhestuv, uuestilõimiv, ja siin ollakse alati avatud ootamatustele, erinevustele; ja kui neid lõimida suudetakse, siis saab nalja.Piia RuberIlu ja nali kui elu fundamentaalsed aspektid
Kaht aspekti – lõimitu eristamist naljas ja eristatu lõimimist ilus – võib käsitleda avaralt ja laiendada kogu elavale.
5 minutit -
Sel reedel Sirbis
„Usk sõna jõusse“, Pille-Riin Larm vestleb Eesti Kirjanike Liidu esimehe Tiit Aleksejeviga
Heli Allik Hieronymuse tõlkesarja mullusest aastakäigust
Ülo Mattheus, „Venemaa mogilizatsija“
Janek Kraavi, „Post-sõnastik LXIX. Liitteos (mashup)“
Kuidas suhtuda Tartu toomkiriku varemetesse kavandatavasse restorani?
Mariann Raisma, „Kas muuseumid peaksid tegutsema kiiresti või aeglaselt?“
Laura Jamsja, „Kaasav muuseum Kalamajas“
Intervjuu kunstiajaloolase Tamara Luugiga
Lauri Laanisto, „Kuningapoeg, kes ei surnudki ära“
Heldur Sander, „Jaht jahukastelistele“
Margus Ott, „Ilu ja nali kui elu fundamentaalsed aspektid“
Keele-elu. Selge vikikeele suunas
2022. aasta Edvin ja Lembe…5 minutit -
Laura JamsjaErakoguÜhise aja leiutamine
Hiljuti oli mu vanaisa Kaarli surma-aastapäev. Jõhvis elanud endine kaevur oli kange ja kuraasikas mees, kelle ramm koondus kätesse. Ta oskas olematutest vahenditest leiutada pesumasina või küpsetada oma värisevate Parkinsoni-kätega paatsikuid. Mõni aasta tagasi elasime vanaisaga kahekesi Jõhvis. Ühine elu nõudis kohanemist mõlemalt. Kõige rohkem muutus aeg: sekundid-minutid-tunnid mõjusid igavikuna. Tasakaaluhäired ja kahe kepiga kõndimine muutis teleri eest tualetti mineku maratoniks. Kuna igale liigutusele kulus nii palju vaeva ja aega,…2 minutit -
Kai TaalErakoguParatamatusest iluni
Vajadus kohaneda tuletab pidevalt meelde elu kõige muutumatumat omadust – muutlikkust. Miski ei jää samaks, miski pole kindel. Lapsepõlves on kohanemine paratamatu: mida rohkem sõltud ümbritsevast, seda vähem on võimalust vastanduda. Noore täiskasvanuna võib-olla ei tahakski nii tihti enam kohanduda, aga nüüd tundub see arukas – et midagi saavutada, ennast kehtestada. Paindlikkus ja kohanemisvõime on edu saavutamiseks tihtipeale vajalikumad kui anne ja professionaalsus.
Kohanemise iluni jõudmine võib võtta aega ning tihtipeale…2 minutit
