Kuhu panna käed? Taskusse, muidugi. Taskuid pole. Käekott ajab ka asja ära, saab käed kasulikuks teha. Vahel saab haarata tooli seljatoest, tassi sangast või panna viimases hädas käed rinnale risti. Ristatud käed mõjuvad uljalt, võib-olla enesekindlalt, kui vaja, siis isegi ülbelt. Jahedas ruumis on käed ümber keha sõlmes, selg kühmus ja keha kõver nagu külmavaresel.
Jalgu pole vaja kuskile panna – seisavad kindlalt all. Istudes on muidugi hea üks jalg üle…
Kätlin Kaldmaa, „Subbi sidrun ja Võru raudtee ehk Tuglase novelliauhinna värsked laureaadid“
Karl Lembit Laane, „Eesti oma kodukootud türanni 150. sünniaastapäev“
Joonas Hellerma, „Päts ja mesilased“
Janar Mihkelsaar, „Vene-Ukraina sõda ja suveräänsus“
Jaanika Anderson, „Naised teaduses. Kas sookoll kimbutab teadust?“
Marek Tamm, „Eesti sai uued teaduse tippkeskused: kuidas, kellele ja milleks?“
Mart Niineste, „Eesti punk uue murrangu lävel“
Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast . Oma laulu ei leia ma üles“
Raija Katarina Heikkilä luulesalv
Juhan Raud vestles kunstnik Kaido Olega
Merle…
Selleks et mõista, mis on tsensuur – ja mis seda kindlasti ei ole – tuleks süveneda tsensuuri mõistesse.
Liiga sageli sildistatakse ajakirjanduses tsensuuriks mõnd nähtust või tegevust, mis selle mõiste alla ei kuulu. Tsensuur on küll olemas, kuid märksa paremini maskeeritud kui Nõukogude ajal.
Olen näinud ajalehetoimetusse saabunud kaebusi, kus inimene nimetab tsensuuriks seda, et toimetus on tema arvamusloo tagasi lükanud. Vahetult enne jõule otsustas ETV peatoimetaja mitte lasta eetrisse…
Sepana töötades kasutan materiaalset intelligentsust, seda muidugi eluterves koostöös näiteks sõnastava verbaalse ja emotsionaalse intelligentsusega. Elu on püsinud katkematus uute põlvede reprodutseerimise tsüklis oma 3,5 miljardit aastat. Kas pole mitte uhke sugupuu, mida esiemasid pidi tagasi lugeda? Sellest vaid pelgalt 70 000 aastat oleme osanud vajadusi verbaliseerida.
Kognitiivne revolutsioon pani inimsoo laastava viirusepideemiana lahvatama, Homod vallutasid maailma, kõik eelnenud miljardid ajasime läbi kehakeeles. Ma võrdleksin kehakeelt ja materiaalset intelligentsust alateadvusega. Toimib, aga kurat teab,…
„Animafilmi kaitseingel“, Andrei Liimets vestleb Aurelia Aasaga
Ülo Mattheus, „Ukraina sõja teine rinne“
Martin Aidnik, „Oleme tunnistajaks palestiinlaste kollektiivsele karistamisele“
Eesti teatri auhindade nominendid
Uno Liivaku, „Eetrikute keel ja kõne“
Arne Merilai, „„Eesti kirjanike leksikon“ – täiesti võimalik“
Eero Epner Lepo Mikko loomingust
Äli-Ann Klooren, „Väljas oli veebruar . . . .“
Intervjuu arhitekt Laurens Bekemansiga
Ükssarvikute lood ehk Vaade kiiresti arenevatele iduettevõtetele
Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Käsutöömeistrid ja nende „kuskilt mujalt“ laekunud mitteteosed
Millest me räägime, kui räägime tehisintellektist hariduses?
Marju Himma, „Tsensuuri ei…
Kui lai on jõgi? Kas saunatagune jõgi on alati selline olnud? Mida teha vette kukkunud puutüvedega? Kaldad on kitsaks jäänud. Milline on oja ja jõe nägu ja olemus?
Minu keha on minu sõber, kusjuures mitte lihtsalt hea, vaid parim. Või noh, ega teisi ju niimoodi ei tea ka. Muide, kas see jätab päris terve psüühika mulje, kui ma kirjutan siin oma kehast kolmandas isikus? Me nagu üks ei olegi või?
Igatahes on minu keha mulle isegi veel lähem kui oma särk, sest särgi saab ära võtta, keha jääb. Targad inimesed õpetavad, et keha tuleb kuulata, aga minu oma pole…
Kultuuri elutööpreemiate laureaadid
Krista Kodres, „Sirje Helme – hoidja ja uuendaja
Janika Kronberg, „Arvo Valton. Märkmeid ja märksõnu
Maria Mölder, „Läki lauldes sinna pillerkaarile!
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Tiit Hennoste, „Kellele kuulub keel? ehk Kuus kildu Hando Runneli Wiedemanni auhinna puhul“
Teaduse elutööpreemiate laureaadid
Organismi raudrüü tuunimise virtuoos Raivo Uibo
Kulumiskindluse meister Jakob Kübarsepp
Riiklikud kultuuri ja teaduse aastapreemiad 2023 ja Eesti Kultuurkapitali peapreemiad ja elutööpreemiad 2023
„Aus ja sõbralik filmimees madude orust“, Kaspar Viilup vestleb Priit Vaheriga
Pille Tekku, „Mees, kes…
Paar aastatuhandet armastas platonistlik ja kristlik Euroopa kanda hoolt surematu hinge eest. Keha mõisteti hinge vanglana, mistõttu tuli seda ka põlata ja suretada. Kuulus kirikuisa Origines olevat kuulu järgi enda kastreerinud. Kuid muutunud vaimses olukorras hakkas keha mässama ja teaduse arenedes oma saladusi avaldama. Me teame tast muide ikka veel võrdlemisi vähe, ta on endiselt tundmatu.
Sellegipoolest pole tõenäoliselt veel kunagi varem pööratud kehale nii suurt tähelepanu kui tänapäeval: see on…
„Geeniteadus meie tervise hüvanguks“, Margus Maidla vestleb Maris Laanega
Indrek Ibrus, „Ühiskondliku loovuse poliitikavõtmed“
Tõnis Arnover, „Soome pilk pöördub Moskvalt läände“
Art Leete, „Obi ugri vürstide viimased sõjad“
Ave Kongo, „Diivanist, telekast ja telefoni laadimise kohast ei piisa“
Marten Esko, „On teil hetk aega? Vaatame korra kaasaegsust“
Robert Treufeldt, „Kalaranna fort „Katkurongis““
Margus Ott, „ Argidialektika XXIV. Siin ja seal“
Intervjuu
filosoof Marko Pajevićiga
kliimamõju hindamise eksperdi Anni Oviiriga
filmi „Armastuse olemus“ lavastaja Monia Chokri ja näitleja Magalie Lépine-Blondeauga
Esiküljel Tartu…
4 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.