$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Varia

  • Sel reedel Sirbis
    Esiküljel Sulev Keedus
    Piia Ruber

    Sel reedel Sirbis

    „Vaba jälgija Sulev Keedus“, Johannes Lõhmus vestleb Sulev Keedusega
    Ekke Janisk, „Autentsus nüüdispärandis Anu Põdra näitel“
    Muusikast vestlevad Villu Talsi, Theodor Sink ja Peedu Kass
    Maarja Malmet, „Kontsertmuusikat ja elustiili“
    Ann Ideon, „Kuidas võiks Eestis aastal 2050 ruumi kasutada?“
    Pärtel-Peeter Pere, „Linnaehituslik visioon põhjamaisest Tallinnast“
    Kurmo Konsa, „Kas juturobot mõtleb?“
    Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Tehisarutusest aruka mulje jätmise peidetud inimhind“
    Jaanika Anderson, „Alati aktuaalne antiik“
    Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast. Kuraatorituur muusika(teoste) vabaõhumuuseumis“
    Intervjuu
    Euroopa luuleprõmmu meistri Joonas Veelmaaga
    Arktilise teatri juhi…
    4 minutit
  • , ,

    Kas digipööre tappis paberil ajakirjanduse?

    Koos tehnoloogia arenguga vahetab ajakirjandus aeg-ajalt oma sisu- ja leviku­platvorme. See on asjade loomulik käik ega tähenda ajakirjanduse väljasuremist.

    „Video tappis raadiostaari“ („Video Killed the Radio Star“) oli ansambli The Buggles hittlugu, millega avati 1. augustil 1981 muusikakanal MTV. MTV-l on ajapikku olnud küll palju sõsarkanaleid, aga sedasama enam alles pole. Kanalid tulevad ja lähevad, kuid muusikavideod pole välja surnud. Sisu elab edasi olenemata tehnilisest levikuviisist…
    Marju Himma
    4 minutit
  • Minibuss ja kondimootor 
    Reijo Roos 
    Anett Lee Melts / Varrak   

    Minibuss ja kondimootor 

    Keha on yks paeluv kaadervärk, mida annab terve elu tundma õppida ja ikka ei saa selgeks. Yhelt poolt võib kehasse suhtuda kui vanasse kolisevasse minibussi, see on kui lihane-luine-verine kapsel, mis vajab kogu aeg putitamist. Teisest kyljest võib keha näha looduse osana, suurema ökosysteemi loomuliku lylina, mis imelisel kombel on ka kõik see, mida ma minaks nimetan. 
    Mõnikord on hea suhtuda oma kehasse kui objekti, millel on hetkiti puudujääke. Väsinud keha…
    Reijo Roos, luuletaja 
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis

    Sel reedel Sirbis

    „Kas kadunud maastikud elavad edasi, kui neid kauem mäletame?“, Aet Ollisaar vestleb Maryliis Teinfeldt-Grinsiga
    Ülo Mattheus, „Hullus Kremlis ja Kapitooliumi mäel“
    Aet Annist, „Muutuse hirmutav muutus“
    Kaasaegse kunsti kontor
    Lauri Läänemets, „Varjumiskohad ja varjendid“
    Millisest Kaarli puiesteest unistavad noored?
    Tarmo Soomere, „Euroopa teaduste akadeemiate visioon veatust teaduse finantseerimise süsteemist“
    Maailma dokumentalistika-aasta 2023
    Marju Himma, „Kas digipööre tappis paberil ajakirjanduse?“
    Intervjuu
    professor Toomas Siitaniga
    arhitektide liidu võistluste töögrupi juht Pelle-Sten Viiburgiga
    Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2023. aasta IV jaotuse tabelid 
    Esiküljel Maryliis Teinfeldt-Grins.…
    Sirp
    4 minutit
  • Sirbi loetuimad lood 2023
    ,

    Sirbi loetuimad lood 2023

    I osa. Kohad 1–25

    1 minut
  • Hõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab
    Keskmine Tiktoki kasutaja toodab ühes aastas 185 km autosõidu jagu CO2. Kui aga lisaks Tiktokile on harjumus ette võtta ka Youtube, Instagram, Facebook jne, võib aastane kilometraaž juba 1000 kilomeetrini küündida.     
      Piia Ruber
    , ,

    Hõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab

    Ühismeedia kasutajatele võib postitamine paista küll ohutu tegevus, kuid kahjuks ei salvestata postitusi süsinik­neutraalselt. Ükski Instagrami- või Facebooki-hõige ei tundu suure asjana, kuigi alates veebi laadimise hetkest see kusagil serverites talletatakse. Levides teiste kasutajate uudisvoogudesse nõuab see märkimisväärselt ka energiat. Üle maailma lisandub muuhulgas just sääraste hõigete säilitamiseks aina uusi andmekeskusi, mis omakorda tarbivad suures koguses energiat. Süsinikujalajälje võrdluses on kümme selfit samaväärsed ühe kilomeetri autosõiduga.1 Kui Instagramis laetakse üles…
    Eneli Kindsiko
    8 minutit
  • Keha on kõigepealt ikkagi masin 
    Maia Tammjärv    
    Kadri Hütt 

    Keha on kõigepealt ikkagi masin 

    Keha on moodne teema ja väga vajalik ja tore, et on! Vaatan ikka imetlusega, kuidas kunstnikud teevad kunsti ja kirjanikud kirjutavad ja filosoofid ja lavastajad, aktivistid, kes kõik . . . . Keha peale mõeldakse, teda mõeldakse ümber, kontseptualiseeritakse, kontekstualiseeritakse, peetakse lahinguid. Keha on poliitiline. Ma ei vaidlusta seda kuidagi, lihtsalt mulle endale on mu keha rohkem masin või tööriist. See ei tee teda vähem tähtsaks (selge see, et masin peab olema töökorras, muidu…
    Maia Tammjärv, kultuuriajakirjanik 
    1 minut
  • Sel reedel Sirbis
    Foto Piia Ruber

    Sel reedel Sirbis

    „Muuseum kui ajaloo kirjutaja“, Merle Karro-Kalberg vestleb Mariann Raismaga
    Jaan Õispuu, „Keeleuuendus pole vaid tehissõnade loomine“
    Arutelu noorte väljarände teemal
    ERRi aasta muusik Pärt Uusberg
    Ülevaade audiovisuaalsisu eelistustest ja vaatamisharjumustest Eestis võrreldes Euroopaga
    Intervjuu filmilavastaja Jessica Hausneriga
    Eneli Kindsiko, „Hõikereostus ehk Kuidas kasvav tähelepanujanu loodust hävitab“
    Egert Juuse ja Ringa Raudla regulatiivsetest liivakastidest
    Paavo Matsini reisikiri „Lenini valss“ Soomes
    Esiküljel Mariann Raisma. Foto Piia Ruber
    3 minutit
  • Sirbi laureaadid 2023
    ,

    Sirbi laureaadid 2023

    Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile autoritele, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada.
    Sadade 2023. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja kolm laureaati, kelleks on:
    Sveta Grigorjeva – hammastega ja hell
    „Kes kardab Sveta Grigorjevat?“ Kuidagi ei tahaks pidukõnet alustada laureaadi juba üsna ammuse luulekogu pealkirjaga, aga miks ei peaks, kui kriitikud selle…
    5 minutit
  • „Kujuta ette“
    2024. aasta loomaks valitud saarmas ületamas metsajõge mööda ümberkukkunud puutüve.       
      Jürgen Karvak
    ,

    „Kujuta ette“

    Teekond vooluveekogude inimtekkeliste probleemide ja looduspõhiste lahenduste mõistmiseni

    Jürgen Karvak, Tuul Sepp
    12 minutit
Sirp