„Sõltumatu vaatleja“, Margit Mutso vestleb Triin Ojariga
Tõnu Viik, „Humanitaarteaduste kasulikkusest tulevikus: argumendi raamid“
Eerik Jõks Eesti humanitaarteaduste rahastamisest
Alari Purju, „Oppenheimeri maailmalõpp“
Mariliis Kõuts, „Jätkumuutu või põru“
Heli Reimann, „Kuidas džässi Nõukogude ajal ei keelustatud“
Vestlus EMTA õppejõudude Kerri Kotta ja Brigitta Davidjantsiga
Intervjuu itaalia filmilavastaja Alice Rohrwacheriga
Ilmar Vene, „Sekularisatsiooni legaliseerimine“
Veronika Valk-Siska, „Kodukontor algab naabruskonnast“
Esiküljel Triin Ojari. Foto Piia Ruber
Mükoloogia ei ole pelgalt metsas kasvavate seente uurimine, seeni leidub igasugustes keskkondades ja väga suurt osa seeneriigist ei ole võimalik palja silmaga nähagi.
Õhtulehe intervjuust Konstantin Vassiljeviga oli enamik kogemusintervjuu, kuid Vene-Ukraina küsimustes rollid muutusid.
Ajakirjanduse rollidest teatakse üldjuhul peamiselt valvekoera oma. Õigupoolest on neid rolle veelgi, näiteks lojaalse vahendaja oma, mida võib pidada ka võimu häälekandjaks. Või ka sekkuja oma, kus ajakirjanik teadlikult suunab uudise sisu.
Valvekoera rolli on sõnastanud ajakirjandusuurijad üsna sarnaselt. Näiteks Tšiili teadlase Claudia Mellado kirjelduse kohaselt täidab ajakirjanik valvekoera rolli, kui seirab võimu ja eliiti, olgu nendeks poliitikud,…
„Mida sa oma kehas tunned?“ Võpatan mõttes ja virgun vaimselt rännakult. Kuigi terapeut on sedasama ka mõne minuti eest küsinud, olen sügavas meditatsiooniseisundis ammu taas kuhugi pilvede poole oma kehast välja triivinud.
„Kus sa seda tunned?“ jätkab ta. Pole aimugi. Kuskil nagu midagi on. Aga mis? Paar kohtumist varem olen veendunult kinnitanud, et ma ei tea, kuskohast mu mustad mured ja mõrud mustrid pärinevad, lapsepõlvetraumasid mul all ei ole. Jajah. Ilmneb,…
„Hunditund on tulnud“, Juhan Raud vestleb Edith Karlsoniga
Tõnis Saarts, „Ei ole need demokraatiad nii nõrgad midagi“
Rein Heinsalu Jaan Toominga teatriuuendusest
Marko Raat Jaan Toominga filmiloomingust
Kelly Kittus, „Seente najal püsib elu“
Art Leete, „Obi ugri sõjakunsti kujunemine ja hiilgus“
Marju Himma, „Ajakirjandus kui võimu ja jalgpalli seiraja“
Intervjuu
filmilavastaja Lukas Moodyssoniga
arhitekt Antti Nousjokiga
Esiküljel Edith Karlson. Foto Piia Ruber
„Minu keha“ on ses mõttes hea teema, et saab ajada täpselt sama juttu, mida „Minu koha“ ja „Minu kodu“ all. Defineerisin kunagi inimese nii: inimene on koht, kus inimene näeb inimest (võib teda silmata, aga ka kuulda, kompida jne). Koht, kus inimest nähakse, on muidugi inimese keha, täpsemalt selle väliskuju (eidolon) – kui paranähtused ja metafoorid välja arvata, ei näe ju keegi inimese vaimu vms. Kusjuures oluline on ka see, kes…
„Füüsikalise maailmavaate eestkõneleja“, Margus Maidla vestleb Kalev Tarkpeaga
Ülo Mattheus, „Ukraina imet näitamas ja imet ootamas“
Raili Marling „Hieronymuse“ sarjast
Kadri Aavik, „Röövajakirjad ja libateadus“
Kaidi Tamm, „Kohanev ja paindlik ruum“
Intervjuu Muziekgebouw’ kontserdimaja peadirektori Boudewijn Berentseniga
Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast. Hoides aega avatuna“
Esiküljel Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikahariduse osakonna juhataja Kalev Tarkpea. Foto Piia Ruber
Nädalavahetusel käisin kuueaastase tütrega maal jalutamas. Lonkisime mööda teed, siis põikasime tihnikusse, sealt viisid jalad vanade talukohtade õuele ja edasi silmapiirini ulatuva põlluni. Isegi täiskasvanule on see põld otsatu, rääkimata siis lapsele. Põllu servas jäi tüdruk aga seisma ja keeldus edasi tulemast. Ütles, et kardab. Aga mida siis? No . . . . püsse, sõdureid, pauku . . . .
Kust see tuli? Seisin hämmeldunult ega saanud aru, mis võis ühes õndsas rahus ja armastuses kasvanud lapses sellise tõrke…
„Kirjandus, keha ja modernism“, Pille-Riin Larm vestleb Indrek Ojamiga
Martin Haamer, „15 minuti linna potentsiaal“
Eesti teatri auhindade žüriiliikmete kommentaarid
Marju Riisikamp, „Paastukuu muusika“
Jaanus Terasmaa, „Kas tehnoloogiline innovatsioon päästab meid ja maailma?“
Peeter Hõrak, Richard Meitern, „Sigimise hind“
Margus Ott, „Argidialektika XXV. Nüüd ja siis“
Intervjuu
kunstiteadlase Rebeka Põldsamiga
ukraina filmiteadlase Serhi Trõmbatšiga
Esiküljel kirjandusteadlane ja -kriitik Indrek Ojam. Foto Piia Ruber
Kõik sünnivad siia ilma puhta lõuendina, kuid paljud lahkuvad vähemal või rohkemal määral muudetud kehaga, olgu selleks siis lihtne kõrvarõngaauk, tätoveeritud käsi või midagi ekstreemsemat. Põhjuseid, miks läbi ajaloo on inimesed oma keha muutnud, on mitmeid, kuid tänapäeval võib ilmselt esile tuua nii esteetilise ilu kui ka oma keha üle transformatiivse protsessi kaudu kontrolli saavutamise. Muidugi ei saa väita, et oma keha omatakse täielikult, kuna see on suuresti mõjutatud seaduste…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.