Varia
- Elurikkus – Kliima (158)
- Keelele tuleb kasuks (43)
- Kliimale tuleb kasuks (47)
- Kohanemise ilu (48)
- Meedia (645)
- Minu keha (45)
- Minu koht (47)
- Sirbi laureaadid (25)
- Vabaduse plats (46)
-
Esiküljel Ave Taavet.Piia RuberSel reedel Sirbis
„Tahtsin teha midagi, mis inimestele rõõmu valmistab“, Pille-Riin Larm vestleb Ave Taavetiga
Silvia Säinast vaeb Tallinna linna rohealgatusi
Merle Karro-Kalberg vestles Kalamaja muuseumi direktori Kristi Paatsi ja Tartu Linnaajaloo Muuseumide direktori Risto Lehistega
Karin Paulus arutelust „Monumendi uued raamid – Tehumardi“
Aija Sakova, „Võtta sõna ja rääkida teadusest – miks ja kuidas?“
Margus Maidla, „Käes on füüsika (erialavaliku) aeg“
Tuhat lehekülge eesti grammatikat
Eneken Laanes vestles holokausti ja genotsiidi uuriva ajaloolase Omer Bartoviga
Marju Himma, „Kas tehisaru asendab…3 minutit -
Joonis. Kahjurputukas sööb taime peale pritsitud preparaadi sisse, see jõuab putuka seedetrakti. Sealt liigub kaheahelaline RNA (dsRNA) raku tsütoplasmasse, kus see tuntakse ära ja lõigatakse väikesteks fragmentideks (siRNA). Need väikesed fragmendid harutatakse lahti üksikahelateks, mis integreeruvad geenivaigistuse kompleksi ja paaruvad sihtmärgiks oleva RNA ahelaga, millele tekitatakse lõige ja sellega takistatakse sihtmärgiks oleva valgu sünteesi. Modifitseeritud Mallikarjuna R. Joga et al., 2016.Roheline kaitse!
Samm lähemale põllumajanduse rohelistele eesmärkidele, kasutades uudset täppistaimekaitse strateegiat ja kahjuritõrjes elurikkuse rakendamist.
8 minutit -
Christopher Sebastian: „Finantseliidi ja rõhutute (inimesed ja teised) huvid kattuvad üliharva.“ErakoguKaaperdatud loomaõigusliikumine
Christopher Sebastian: „Minu nägemus oleks selline, et kogukond taandab end kapitalismist ja saab tagasi oma jõulise vaimsuse läbi rohujuuretasandi, mis hoidis elus eelmisi põlvkondi.“
5 minutit -
Leanne BarboKaroliina KreintaalMinu keha
Võimalus kirjutada midagi kehast just siis, kui olen paar kuud tagasi esimese lapse saanud, tundub kui ette määratud ja natuke hirmutav. Ma ei ole oma kehast kunagi varem nii palju mõelnud kui nüüd. Kuidas laps mu sees kasvab, kuidas ta süda lööb, millise jõuga ta vastu kõhuseina põksib, kuidas ta välja saab, kuidas ma paranen, kuidas ta imeb, kas ta saab ikka söönuks jne. Terve see kogemus on (eriti ühise…2 minutit -
Esiküljel Elo ViidingPiia RuberSel reedel Sirbis
„Mitte lihtsalt kirjanik, vaid Autor“, Pille-Riin Larm vestleb Elo Viidinguga
Juhan Raud vestleb videomängutööstuse veterani Josh Sawyeriga
Andrei Liimets vestleb filmiloojate Anna Hintsi ja Tushar Prakashifaga
Tarvi Sits, „Väärtustagem kultuuripärandit läbimõeldult“
Eve Veromann, „Roheline kaitse!“
Katrin Sak, „Mis on flavonoidid ja miks need on meile nii tähtsad?“
Kadri Taperson vestleb aktivist Christopher Sebastianiga
Ülo Mattheus, „Nii et Moskva Marjoried ka Euroopa Parlamenti?“
Mikko Lagerspetz, „Mis on Gazaga seonduvas keerulist?“
Martin Aidnik, „Tudengid protestivad lääne moraali taastamise nimel“
Aurora Ruus, „Muinaslugu…4 minutit -
Maria Rojko NisuErakoguKeha, nahk ja nende valitseja
Oma igapäevast leiba teenin aksessuaaride loomisega: kotid, vööd jms valmivad põhiliselt nahast. Intrigeeriv töö ja intrigeeriv materjal. See toob mu ellu huvitavaid inimesi ning ikka ja jälle vestlusi teemal, mis siis on eetiline ja mis mitte. Nõnda olen saanud mõtiskleda elusa ja eluta naha teemal.
Nahk on keha suurim organ ja ühtlasi vastupidav materjal, millest valmivad pikka eaga kasutatavad funktsionaalsed tarbeesemed. Muidugi on nahal ja nahal suur vahe. Taimparknahk valmib pika,…1 minut -
Esiküljel režissöör Sander MaranPiia RuberSel reedel Sirbis
„Südameverega maalitud muusikal“, Tristan Priimägi vestleb Sander Maraniga
Henri Otsing, „Nursipalu ja „mitmesugused fanatismist haaratud huvirühmad““
Lauri Laanisto, „Ekseldes võõrastes teadusmetsades“
Kristel Vilbaste, „Ohverdamine, kahjamine, anni andmine – rõõm või omakasu?“
Soe Joosep, „Suitsu nurk XXV. Kruusa Kalju „Ära hommikul päri““
Raivo Kelomees, „Sürrealismi 100 aastat“
Aprill muusikas
Maria Rojko Nisu, „Elasid kord pusa, käekott ja toss, kes ei surnudki ära“
Margus Ott, „Argidialektika XXVI. Andekus ja töökus“
Intervjuu
Keiu Virro vestleb Liia Hänniga
Mattias Malk vestleb Henriette Steineriga
Esiküljel režissöör Sander…4 minutit -
Olaf MertelsmannSillerkiil / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsMuutlikud suhted kehaga
Lapse ja teismelisena olin pikka aega oma kehaga rahulolematu – olin kuni 9. klassini oma klassis kõige väiksem ja teised kiusasid mind. Ilmselt seepärast hakkasin palju sporti tegema. Hiljem osalesin juba võistlustel ja lõpuks ka kasvasin. Hoolitsesin oma keha eest kuni ülikooli lõpetamiseni ja õppisin spordi kaudu midagi olulist: esikohal ei ole võimalikult palju või intensiivselt treenida, vaid võimalikult intelligentselt. Sõna „treenima“ võib asendada töötamise, kirjutamise, õpetamisega jne.
Pärast tööleminekut minu…1 minut -
Esiküljel Mart Kangro.Piia RuberSel reedel Sirbis
„Mart Kangro pühitseb suhtelisust“, Kaja Kann vestles Mart Kangroga
Teele Tõnismann, „Teadusrahastuse reformid Balti riikides“
Tanel Mällo, Jaanika Puusalu, Paloma Krõõt Tupay, „Personaalne riik – mõtleme veel“
Andrei Liimets, „Eesti kinode väike välimääraja“
Gustav Kalm, „Saksa mälupoliitika. Demokraatlikust eeskujust tsensuurini“
Olaf Mertelsmann, „Uut Baltikumi majandusajaloos“
Juhan Raud vestles kanada-briti ulmekirjaniku Cory Doctorow’ga
Jaak Tomberg, „Üks tont käib ringi mööda Utoopiat“
Tõnis Hallaste, „Utoopia nimega Kultuur“
Riho Paramonov, „Järgmine kord pisut pikemalt, palun!“
Esiküljel Mart Kangro. Foto Piia Ruber4 minutit -
Lisanna Laansalu,ErakoguMaailma muutev sõrmeviibe
Millise muusiku häält te kontserdil ei kuule? Tema liigutuste lihvimiseks kulub peegli ees harjutades aastaid ning tema eriala põhinebki tööl kehaga, kehatunnetuse arendamisel. Kindlasti peab ta oma kehaga hea sõber olema ja teda läbi ja lõhki tundma, kui on ühel eluperioodil iga päev oma käsi peeglist piielnud. Tema keha ja just suunatud liigutus mõjutab inimest. Muidugi mõista on jutt dirigendist.
Dirigeerimine on selle elukutse juures vaid väike osa. Käte liigutamine ja…2 minutit
