Toeta

Varia

  • Sel reedel Sirbis
    Esiküljel Janika Läänemets
    Piia Ruber

    Sel reedel Sirbis

    Lauri Sommer Janika Läänemetsa luulest
    Roosmarii Kukk, „Väike, mis on suur. Kiosk kui ruumiline žest“
    Meelis Pärtel, „Ökoloogiline kirjaoskus“
    Eesti töötajate hoiakud vihjeandmise suhtes
    Eva Toulouze, „Arvo Valtoni eesti asi“
    Aurora Ruus, „Sellesama kaanoni igavene taastulek“
    Esiküljel Janika Läänemets. Foto Piia Ruber
    3 minutit
  • Uued loodusega kooskõlas tehnoloogiad
    Rootsi kuninga visiidiks tehti maaülikoolis näitus sellest, milliseid kliimamuutusi leevendavaid biomajanduslikke lahendusi teadlased ettevõtjatele ja ühiskonnale pakuvad. Pildil Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Timo Kikas ja president Alar Karis.       
    Eesti Maaülikool
    ,

    Uued loodusega kooskõlas tehnoloogiad

    Timo Kikas: „Biomajanduse põhiline mõte on, et me suudaksime eksisteerida siin planeedil niimoodi, et me planeeti ära ei tapa.“

    Margus Maidla
    13 minutit
  • Kehaks olemise paratamatus 
    Maria Muuk
    Erakogu

    Kehaks olemise paratamatus 

    Olen sel suvel olnud metsas. Mul on selleks ka igasuguseid praktilisi õigustusi, aga ennekõike kustutan janu loodusele lähemal olemise järele. Tunnetan end ühena looduse kehadest, samastun nendega. 
    Jõe kohal üksteise ümber spiraalitavad ja lahkarvamust lahendavad kajakad. Päikesesse sirutuv kanada kuldvits, kellel oma uuel kodumaal vaba voli mesiselt võimutseda. Väike tigu kuldvitsal, kelle teelehele poetan. (Mida tunnevad selliselt päästetud mutukad? On nad pahased? Üle noatera kergendust saanud? Segaduses?) Kuklane, kes puutüvel minu…
    Maria Muuk, disainer 
    1 minut

  • Hagi Šein 13. IX 1945 – 19. VI 2024

    19. juunil suri 78 aasta vanuselt teleajakirjanik, endine ETV peadirektor ja teleteadlane Hagi Šein.
    Hagi Šein lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. keskkooli ning 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja sotsioloogia erialal. Seejärel oli ta teleaja­kirjanduse ja telesotsioloogia alal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonnas aspirantuuris. 2001. aastal sai ta Tartu Ülikoolis teadusmagistrikraadi ajakirjanduse alal. Aastatel 2001–2007 oli ta samas doktorantuuris teleajaloo ja meediapoliitika alal. Tema telemeediaalane kvalifikatsioon on võrdsustatud doktorikraadiga 2002. aastal,…
    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis
    Esiküljel Eesti maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas
    Eesti maaülikool

    Sel reedel Sirbis

    „Uued loodusega kooskõlas tehnoloogiad“, Margus Maidla vestles Timo Kikasega
    Ülo Mattheus, „Kuidas Trump Putini paika paneb“
    Marina Richter vestles Ukraina filmilavastaja Oleh Sentsoviga
    Maria Muuk, „Mudast, materjalidest ja (oma) maailma muutmisest
    Kristjan Kikerpill, Andra Siibak, „Küberturvalisuse küberneetiline karussell“
    Katrin Koov, „Kvaliteetne kooliarhitektuur on pinnuks silmas“
    Mattias Malk vestles urbanist Nina Stener Jørgenseniga
    Keiu Virro teatrimuljeid Kuubast
    Viimane intervjuu Jaak Lõhmusega
    Margus Ott, „Argidialektika XXVII. Kosmopoliit ja kolklane“
    Esiküljel Eesti maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas. Foto: Eesti maaülikool
    4 minutit
  • , ,

    Kas ja millal peab ajakirjanikke premeerima?

    Valel ajal saadud preemia võib mitmel moel mõjuda ajakirjandusprofessionaalsusele kehvasti.

    Mis tahes valdkonnas teevad preemiad head, kuid neil on mõju kogu valdkonnale ning peale tunnustuse võib preemia määramisel olla ka miinuspool. Ajakirjanduses on preemiate mõju uuritud üksjagu ning tulemuste varal võib tõmmata paralleele muude valdkondadega.
    Ajakirjanduspreemiad on omal kombel vorminud ajakirjanduse olemust. See kehtib Eesti puhul nii nagu mujalgi anglo­ameerikalikus ajakirjandusruumis, kuhu meiegi kuulume.
    Indiana ülikooli kaasprofessor Gerry Lanosga tõi…
    Marju Himma
    4 minutit
  • Aktiivne puhkus 
    Tristan Priimägi
    IDA raadio

    Aktiivne puhkus 

    TRISTAN PRIIMÄGI, Sirbi filmitoimetaja

    2 minutit
  • Sel reedel Sirbis
    Esiküljel muusikateatri lavastuse „Vankumatu“ lavastaja-helilooja Astra Irene Susi
    Piia Ruber

    Sel reedel Sirbis

    Sirbis nr 4000/4001:
    „Mis on vabadus?“, Gregor Kulla muusikateatri lavastusest „Vankumatu“
    Märt Väljataga, „Ei ole lõppu raamatute riiul“
    Pille-Riin Larm, „Laenutustasu – nii ja naa“
    Tarmo Soomere, „Tarkuse kurnamisest ja kasutamisest“
    Priit Vahter, Maaja Vadi, „Tehisaru majandustegevuses“
    Merle Karro-Kalberg, “Tartu kõige romantilisem park“
    Pritzkeri arhitektuuripreemia
    Maroš Krivý, „Arhitektuuri viib edasi teadlik unustamine“
    Vestlusring Eesti XX sajandi esimese poole kunstiajaloost
    Dārta Ceriņa vestles Luksemburgi näitlejanna Vicky Kriepsiga
    Intervjuu „Valga Hot Shorts“ korraldajate Gert Põrgi ja Johannes Lõhmusega
    Triin Kröönström, „Kuidas me saime Jakob…
    4 minutit
  • Kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?
    Uus elektritaristu võib olla vastuolus harjumusliku ja tähtsa keskkonnakasutusega (nt kalastamine, pärandmaastikele keskenduv turism, metsade majandamine) ja seega ka kohaliku identiteedi ja mälumaastikega. Pildil päikesepark Räpina vallas Ruusal.         
     Arvo Meeks / Lõuna-Eesti PM / Scanpix Baltics
    ,

    Kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?

    Praegusel kujul kipub rohepööre kui ühtlustav ja ülalt alla protsess ignoreerima seni toiminud ja ka hiljuti hüljatud keskkonnasäästliku elamise viise.

    Lona Päll, Aet Annist
    9 minutit
  • Uued energiaallikad. Midagi uut päikese all?
    Tallinna elektrijaam. Vaade mere poole. Ligikaudu 1890–1920. J. & P. Parikas.          
    AM N 5631:190, Eesti Ajaloomuuseum SA
    ,

    Uued energiaallikad. Midagi uut päikese all?

    Pilguheit minevikku, et tutvuda, mis oli seoses tehnoloogiatega päevakorral sadakond aastat ehk mitu inimpõlve tagasi.

    Andrus Tins
    4 minutit
Sirp