Lapse ja teismelisena olin pikka aega oma kehaga rahulolematu – olin kuni 9. klassini oma klassis kõige väiksem ja teised kiusasid mind. Ilmselt seepärast hakkasin palju sporti tegema. Hiljem osalesin juba võistlustel ja lõpuks ka kasvasin. Hoolitsesin oma keha eest kuni ülikooli lõpetamiseni ja õppisin spordi kaudu midagi olulist: esikohal ei ole võimalikult palju või intensiivselt treenida, vaid võimalikult intelligentselt. Sõna „treenima“ võib asendada töötamise, kirjutamise, õpetamisega jne.
Pärast tööleminekut minu…
„Mart Kangro pühitseb suhtelisust“, Kaja Kann vestles Mart Kangroga
Teele Tõnismann, „Teadusrahastuse reformid Balti riikides“
Tanel Mällo, Jaanika Puusalu, Paloma Krõõt Tupay, „Personaalne riik – mõtleme veel“
Andrei Liimets, „Eesti kinode väike välimääraja“
Gustav Kalm, „Saksa mälupoliitika. Demokraatlikust eeskujust tsensuurini“
Olaf Mertelsmann, „Uut Baltikumi majandusajaloos“
Juhan Raud vestles kanada-briti ulmekirjaniku Cory Doctorow’ga
Jaak Tomberg, „Üks tont käib ringi mööda Utoopiat“
Tõnis Hallaste, „Utoopia nimega Kultuur“
Riho Paramonov, „Järgmine kord pisut pikemalt, palun!“
Esiküljel Mart Kangro. Foto Piia Ruber
Millise muusiku häält te kontserdil ei kuule? Tema liigutuste lihvimiseks kulub peegli ees harjutades aastaid ning tema eriala põhinebki tööl kehaga, kehatunnetuse arendamisel. Kindlasti peab ta oma kehaga hea sõber olema ja teda läbi ja lõhki tundma, kui on ühel eluperioodil iga päev oma käsi peeglist piielnud. Tema keha ja just suunatud liigutus mõjutab inimest. Muidugi mõista on jutt dirigendist.
Dirigeerimine on selle elukutse juures vaid väike osa. Käte liigutamine ja…
„Sõltumatu vaatleja“, Margit Mutso vestleb Triin Ojariga
Tõnu Viik, „Humanitaarteaduste kasulikkusest tulevikus: argumendi raamid“
Eerik Jõks Eesti humanitaarteaduste rahastamisest
Alari Purju, „Oppenheimeri maailmalõpp“
Mariliis Kõuts, „Jätkumuutu või põru“
Heli Reimann, „Kuidas džässi Nõukogude ajal ei keelustatud“
Vestlus EMTA õppejõudude Kerri Kotta ja Brigitta Davidjantsiga
Intervjuu itaalia filmilavastaja Alice Rohrwacheriga
Ilmar Vene, „Sekularisatsiooni legaliseerimine“
Veronika Valk-Siska, „Kodukontor algab naabruskonnast“
Esiküljel Triin Ojari. Foto Piia Ruber
Mükoloogia ei ole pelgalt metsas kasvavate seente uurimine, seeni leidub igasugustes keskkondades ja väga suurt osa seeneriigist ei ole võimalik palja silmaga nähagi.
Õhtulehe intervjuust Konstantin Vassiljeviga oli enamik kogemusintervjuu, kuid Vene-Ukraina küsimustes rollid muutusid.
Ajakirjanduse rollidest teatakse üldjuhul peamiselt valvekoera oma. Õigupoolest on neid rolle veelgi, näiteks lojaalse vahendaja oma, mida võib pidada ka võimu häälekandjaks. Või ka sekkuja oma, kus ajakirjanik teadlikult suunab uudise sisu.
Valvekoera rolli on sõnastanud ajakirjandusuurijad üsna sarnaselt. Näiteks Tšiili teadlase Claudia Mellado kirjelduse kohaselt täidab ajakirjanik valvekoera rolli, kui seirab võimu ja eliiti, olgu nendeks poliitikud,…
„Mida sa oma kehas tunned?“ Võpatan mõttes ja virgun vaimselt rännakult. Kuigi terapeut on sedasama ka mõne minuti eest küsinud, olen sügavas meditatsiooniseisundis ammu taas kuhugi pilvede poole oma kehast välja triivinud.
„Kus sa seda tunned?“ jätkab ta. Pole aimugi. Kuskil nagu midagi on. Aga mis? Paar kohtumist varem olen veendunult kinnitanud, et ma ei tea, kuskohast mu mustad mured ja mõrud mustrid pärinevad, lapsepõlvetraumasid mul all ei ole. Jajah. Ilmneb,…
„Hunditund on tulnud“, Juhan Raud vestleb Edith Karlsoniga
Tõnis Saarts, „Ei ole need demokraatiad nii nõrgad midagi“
Rein Heinsalu Jaan Toominga teatriuuendusest
Marko Raat Jaan Toominga filmiloomingust
Kelly Kittus, „Seente najal püsib elu“
Art Leete, „Obi ugri sõjakunsti kujunemine ja hiilgus“
Marju Himma, „Ajakirjandus kui võimu ja jalgpalli seiraja“
Intervjuu
filmilavastaja Lukas Moodyssoniga
arhitekt Antti Nousjokiga
Esiküljel Edith Karlson. Foto Piia Ruber
„Minu keha“ on ses mõttes hea teema, et saab ajada täpselt sama juttu, mida „Minu koha“ ja „Minu kodu“ all. Defineerisin kunagi inimese nii: inimene on koht, kus inimene näeb inimest (võib teda silmata, aga ka kuulda, kompida jne). Koht, kus inimest nähakse, on muidugi inimese keha, täpsemalt selle väliskuju (eidolon) – kui paranähtused ja metafoorid välja arvata, ei näe ju keegi inimese vaimu vms. Kusjuures oluline on ka see, kes…
„Füüsikalise maailmavaate eestkõneleja“, Margus Maidla vestleb Kalev Tarkpeaga
Ülo Mattheus, „Ukraina imet näitamas ja imet ootamas“
Raili Marling „Hieronymuse“ sarjast
Kadri Aavik, „Röövajakirjad ja libateadus“
Kaidi Tamm, „Kohanev ja paindlik ruum“
Intervjuu Muziekgebouw’ kontserdimaja peadirektori Boudewijn Berentseniga
Aurora Ruus, „Muinaslugu muusikast. Hoides aega avatuna“
Esiküljel Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikahariduse osakonna juhataja Kalev Tarkpea. Foto Piia Ruber
4 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.