Pole veel selge, kas Sirbi toimetuse kollektiivpuhkuse suvel 2009 on põhjustanud uue töölepinguseaduse arutelu valitsuses ja riigikogus, maailma kõigi majandussubjektide instinktiivne püüdlus finantstasakaalu poole, poliitiline olukord Lätis, Iraanis ja Põhja-Koreas, globaalne kliimamuutus, mis Eestis avaldub merevee soojenemise ja tõusuna, või mõni muu toimetuseväline tõukejõud. Kuid kollektiivpuhkus tuleb vääramatu jõuga ning järgmist Sirbi numbrit peab armas lugeja ootama 24. juulini. Muu kultuurielu tuksub selle vahe sees katkematult. Ilusat suve!
Eesti olulisematest ajakirjanduspreemiatest
Ajakirjanduses toimuvad seoses kommertsialiseerumise, netistumise ja majanduslangusega suured muutused. Lugejad on segaduses, saamata täpselt aru, miks on ajakirjandus selline, kuidas ja miks ta on muutunud. Edasi tegutsemiseks otsivad lahendusi ajakirjanduse väljaandjad, kes taipavad kindlasti hästi, milles küsimus, ent kelle käed on turust seotud. Aktiveerunud on ka ajakirjanikud ise, kellele üha enam tundub, et sellega, mida nõuab turg või tahavad väljaandjad, alahinnatakse nende võimeid ja solvatakse kohati nende professionaalset…
Aastakümneid Washington Postile kirjutanud ja veel hiljaaegu allikakaitse kohtuasjadega kuulsust kogunud Walter Pincus kurvastas hiljutises essees „Ajalehtede nartsissism”: „Me oleme vedanud lugejaid alt sellega, kuidas me kajastame oma valitsuse tegevust. Põhiseaduse esimene parandus kindlustas mitte ainult ajakirjandusvabaduse, vaid andis Ameerika ajakirjanikele ka võimaluse – ja usun, et kohustuse – leida ja esitada fakte avalikku tähelepanu nõudvatel teemadel. Meie ajakirjandus pole kaitstud pelgalt selleks, et ta kordaks kajana valitsusametnike, opositsioonipoliitikute ja…
Kas ka televisioonis sõimlev kodanik jääb nüüd edaspidi ise vastutusest vabaks?
Pea pooleteise aasta eest, 2007. aasta novembris, leidis aset esimene juhtum, mille kaudne tähendus Interneti suhtlusvõrkude ja sellesarnaste sisuteenuste arengule ning neid mõjutavate võimusuhete, regulatiivsete raamistike jms kujunemisele võib osutuda küllalt suureks. Nimelt käivitas Facebook, praegu üks suuremaid üleilmseid suhtlusplatvorme, oma tollal uuendusliku reklaamimudeli Beacon. Lahendus oli firmale oluline, sest enamasti puuduvad üleilmsel sotsiaalvõrgundusel siiani toimivad ärimudelid ning sestap oodatakse…
Tsunftide, tänapäevaselt alaliitude või eluvaldkondade eetikakoodeks pannakse kirja mõttega tugevdada korda ja tasakaalu süsteemides, mis muidu kaldu kipuvad kiskuma. Heas usus ja suurte lootustega kehtestati Eestis 1990ndate keskel ka ajakirjanduse eetikakoodeks, mis pidi reguleerima eeskätt trükiajakirjanduse käitumist. Importusk eneseregulatsiooni kõikvõimsusse oli toona vankumatu, lisaks kannustas oma „seadust” tegema pidevalt õhus rippuv kirves, riigivõimu oletatav himu ajakirjandust kas või vähesel määral seadusega kontrollida, piirata, tsenseerida.
Meie riigis tuleb korralikult läbi mõelda, kuidas kasutada peavoolu võrguplatvorme nii enda tutvustamiseks maailmas kui ka omaenda kodanike paremaks informeerimiseks.
Interneti „suletud aiad” on nähtus, mille üle võrgumeedia majandajad, korraldajad, regulaatorid jms on piike murdnud juba üle kümnendi. Kui suletud aedadest on räägitud juba ka kaabeltelevisiooniga seoses, tõusis see ühiskonnas fookusse koos esimeste Interneti massirakendustega, kui mitmetel lääne suurturgudel tegid massitarbijad veebiga esmatutvust Interneti sideteenusepakkujate (ISPd) karmilt kontrollitud portaalide kaudu. America …
Kunagi arvasin, et Eesti Vabariigi suurim võltsing oli president Arnold Rüütel, kuid mida rohkem ma järele mõtlen, seda enam tundub mulle, et sellele tiitlile kandideerib hoopis Eesti ajakirjandus ning müügiosakond on seal nagu Villu Reiljan parteis. Mida lähemalt meediat uurida, seda rohkem langeb eesriideid, mille taga on üha uued ja uued eesriided, kuni lõpuks – tühjus. Või siiski, seal istub mingi mees, kes nimetab ennast „mänedžeriks” ja juhatab teid viisakalt…
Võiks arvata, et Eestis pole Euroopa riikide keskmisegagi võrreldes (ja see on ju maailma keskmisest väga palju kõrgemal) midagi katastroofilist lahti. Kuigivõrd on veel raha, vett ja toitugi. Vabast maast rääkimata. Tegelikult on seda põhivajaduste katteks rohkem kui küll, aga seda pole praegu lihtsalt sünnis tunnistada. Põhiline ühiskonna infrastruktuur seisab üsna kenasti püsti. On siiski ilmnenud, et kommunikatsiooniahelad, kui üldse miski, on väga nõrgad. Üksteisele ennast arusaadavaks teha, näe, ei…
Korruptsiooni hävitavast mõjust ühiskonnale on palju räägitud ja kirjutatud. Sellele võiks veelgi pühendada tunde ja see kõik on ka üksjagu põnev. Kõigepealt tuleb silme ette poliitiline korruptsioon, sealhulgas korruptsioon omavalitsustes. See on riigi toimimise seisukohalt kõige kahjulikumate, mõnikord lausa hävitavate tagajärgedega. Poliitilise korruptsiooni juhtumid on enamasti laialt teada ja suure avalikkuse tähelepanu all. Aga poliitiline korruptsioon pole ühiskonnas üksi: kui keegi võtab altkäemaksu, siis keegi ju ka annab seda.
Sihtasutus Kultuurileht teatas kolmapäeval kirjaga Eesti Ajalehtede Liidule (EALL), et lõpetab oma kuuluvuse trükimeedia väljaandjaid ühendavas organisatsioonis. EALLi kuulub kokku 42 liiget, aga loomulikult kontrollivad mängu kogu ilu suured lehekontsernid, kes on ju esindatud mitme väljaandega. Liidus on ainult paar mittetulunduslikku väljaannet, liit esindab aga enamuse huve, mida äriühingutel on teatavasti ainult üks – teenida kasumit ehk omanikule tulu.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
