-
Viimastel kuudel esile kerkinud arutelu Eesti Rahvusringhäälingu teemal nii avalikkuses kui „kardina taga” osutab vajadusele kaasata selle organisatsiooniga kaasnevate probleemide arutamisse ka laiem avalikkus. Väga tabavad on siinkohal Tartu ülikooli dotsendi Maarja Lõhmuse mõtted 5. veebruari Sirbis, kus ta osutab süsteemselt ja üksikasjaliselt arutlemist vajavatele aspektidele. Hea tausta annab ka 19. veebruari Sirbis ilmunud Andres Jõesaare ülevaade ERR-i rahastamisest. Jätkusuutlik on selline kommunikatsioon, mis on seostumisvõimeline, suudab enda külge haakida…
-
ETV kui 360 kraadi raadiuses tulistava, alati alarahastatud, stagneerunud haldussüsteemi ja ruumiprogrammiga riikliku telekanali arvustamine tundub õel ja kurb – sama kurb tundub ent selline jõudude raiskamine ja pidev pidurdus, mis on saanud ETV programmimõtlemise pärisosaks. Iseenesest tundub ka ETV programmi kritiseerimine nõme, nagu ka toimetaja üleskutse ETV programmist kirjutada. Samas on selline reaktsioon ebaadekvaatne. On loomulik, kui kommenteerimata või seisukoha võtmata jätmisega välditakse jama sisse sattumist või enese kellegi/millegi…
-
Meedia tasakaalust. Valimisreklaam ERR-i. Vähem eraraadioid
Euroopas domineerib kaksikjaotusega meediasüsteem: kõrvuti eksisteerivad era- ja avalik-õiguslik meedia. Põhimõtteline kahe süsteemi vahel on selles, et esimene on loodud raha teenima, teine aga peab talle eraldatud raha eest seadusest tulenevaid ülesandeid täitma, avalikku huvi teenima. Tegevuse eesmärgist tulenevalt on nende meediasüsteemide tegevuse tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ja hindajad erinevad. Erameedia on aruandekohuslane eelkõige majandustulemustest huvitatud omanike ees, avalik-õiguslik meedia avalikkuse ees – oma hinnangu…
-
Venemaal pead lendavad.
Vaevalt oli president Medvedev, nähtavasti lugenud mees, tituleerinud riigi spordijuhid „rasvasteks kõutsideks” (Basilio? Peemot? Irvik Kiisu?), kui kohe viskaski varvast saba jalge vahele tõmmates olümpiakomitee juht ja kinnitas samaks valmisolekut spordiminister. Vihjekeelt sel maal juba lugeda osatakse.
-
Nomenklatuursete mälestuste asemel pidanuks kindlasti olema rohkem teraseid, ilmekaid ja lugema kutsuvaid sõnavõtte.
Mälestusteraamatus Toomas Ubast meenutab legendaarset telemeest 64 inimest eri elualadelt. Meenutab ka Voldemar Lindström üks koostajaist. Teine koostaja Gunnar Press on vahendanud Toomas Uba abikaasa ja poegade meenutused. See viimane ongi raamatu kõige väärtuslikum ja haaravam osa, kus avaldub Toomas Uba soe ja inimlik pool, tema lihtsus ja jäägitu pühendumine spordile. Väärtuslikud on ka Uba lähemate kolleegide meenutused.
-
Avalik-õigusliku ringhäälingu meedia tähelepanu alla sattumise põhjusteks on üldjuhul kas majanduslikud huvid või parteipoliitilised ambitsioonid. Majandusteemad on kaudselt või otseselt seotud erakanalite agendaga. 1990ndate keskpaiga „telesõja“ põhjus oli saatjate võrkude ümberjagamine, mis oluliselt puudutas erakanalite auditooriumi suurust, s.t potentsiaalset reklaamiraha. Aastatel 1998-1999 oli meedias teemaks eratelekanalite ja ETV reklaamitulude jaotamise kokkulepe ning selle nurjumisele järgnenud ETV kriis, mis päädis ETVs ja Eesti Raadios reklaami piiramise seadustamisega 2001. aastal. Siis järgnes…
-
Rahvusliku kultuurikoodi säilitamine on rahvusringhäälingu olulisim missioon.
Millised on Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu põhiülesanded?
Maarja Lõhmus , ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi õppejõud: On kümme põhiprintsiipi, mis peaksid ühe riigi avalik-õiguslikule rahvusringhäälingule juhiseks olema. Esiteks stabiilsus: märk stabiilsest programmist, s.o traditsioonilise programmiga liidetakse uusi ideid ja vorme.
-
Aastavahetuse eel tõusis meedias esile avalik-õigusliku rahvusringhäälingu teema. ETV identiteediprobleeme lahkavale artiklile Sirbis („Meelelahutusluulud murendavad Eesti Televisiooni identiteeti”, 18. XII 2009) vastas rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg Postimehes („Rahvusringhäälingu väljakutsed”, 28. XII 2009). Tomberg rõhutas, et meelelahutusliku sisu suurenemine ETVs on uue põlvkonna teleri ette toomiseks paratamatu. Samal ajal jõudis meediasse ka teade RR i juhatuse otsusest lõpetada Vikerraadio saade „Keelekõrv” ja koondada selle toimetaja Maris Johannes. Eesti kultuuriüldsus reageeris…
-
Kes küll suudaks keelduda, kui tuleb pakkumine saada kätte oma 15 minutit kuulsust ehk võimalus esineda Eesti Televisiooni otsesaates? Vähesed. Neil, kes suudaksid, puudub keeldumiseks õigus: oled kord avaliku elu tegelane, siis on sul ka ajakirjanduse meelest vastuvaidlematu kohustus avalikkusega suhelda ja ühtki pakkumist ei tohi vastu võtmata jätta.
-
ETV käitub kui kommertskanal, kes loendab reklaamiklikke.
Eesti Televisiooni sügisel alanud uus hooaeg andis vaatajale sõnumi: oleme pigem meelelahutaja kui meelte kokku panija. Miks nii, on pehmelt öeldes arusaamatu. Kuigi, ETV tänavuse hooaja kavas on väga palju häid saateid auditooriumile lastest kuni eakateni. ETV programmist leiab saateid, mida ei võta (enam) teha ükski kommertskanal. Avalik-õigusliku meediaväljaande puhul on see ka loomulik, et erinevate sihtgruppide huvid saaks kavas kaetud: lapsed („Saame kokku…
