-
Riigikogu liikmed meie ajakirjanduses.
Pärast paljusid proteste, millest kujunes omaette protsess, õnnestus 4. aprillil 2011 riigikogu XII koosseisul kokku tulla. Seega möödub peagi aasta päevast, mil neli noorenduskuuri läbi teinud erakonda Toompeal kohad sisse võtsid. Vastavalt väljakujunenud tavale.
Visalt liigub ringi legend, et viimases ülemnõukogus oli üks saadik – nime keegi ei mäleta! –, kes kahe ja poole aasta jooksul kaks korda sõna võttis. Korra oli ta palunud juhatajalt luba istungite saali…
-
„Aktuaalne kaamera”, „Reporter”, „Seitsmesed uudised” ja „Täna. Pealinna uudised”.
22. veebruaril esitas Keskerakonna noorema põlvkonna üks säravamaid poliitikuid Priit Toobal riigikogu infotunnis peaminister Andrus Ansipile rahvusringhäälingu tulevikku puudutava arupärimise. Kui ma rahvusringhäälingu nõukogu liikme küsimusest ikka õigesti aru sain, valutas Toobal südant rahvusringhäälingu uue hoone ehitamise, aga ka töötajate madalate palkade pärast. Talle sekundeerisid kohapealt esitatud küsimustega Keskerakonna raudvara Heimar Lenk ja Marika Tuus-Laul, kes väitsid, et Eesti Televisiooni vaadatavus pidevalt…
-
Välireklaamid „100 põhjust, miks on Eestis hea elada”, presidendi kõne 24. veebruari vastuvõtul.
Kuni Eestis elamise paremuse jaburad ja naiivsed põhjused täitsid vaid Facebooki, polnud põhjust neist rääkida. Nüüd on Toomas Hendrik Ilvese inspireeritud haiged ja eesti rahvast solvavad tekstid reostanud ka Tallinna kesklinna avaliku ruumi. Seega on põhjust hädakella lüüa.
Võtame kõige hirmsama: „Moes on isetegemine – käsitöö, kingituste, remondi, mööbli, riiete, kunsti, ehete, leiva tegemine. Eestlane on nutikas ja osav.”
Sama…
-
Riigikontrolli audit „Riigi tegevus tippspordi toetamisel”, Jaan Martinson, „Riigikontroll kulutas asjatult raha” (Õhtuleht 8. II ), Peep Pahv, „Põhjakihti kuuluv amet” (Postimees 10. II ), „Reporteritund” (Vikerraadio, 10. II ), „Sport. Sport” (ETV , 8. ja 12. II ) ja „Ringvaade” (ETV , 20. II ).
Pealkirjaga, õigemini Orwelli „Loomade farmist” laenatu parafraseeringuga ei taha ma kuidagi naeruvääristada vastukajasid, mis järgnesid riigikontrolli auditile. Võib-olla ainult natuke tögada Rein Kilki, kes spordiauditit…
-
ERRi veebiprojekt „Loetud Read”, read.err.ee
Lühidalt öeldes on „Loetud Read” praegusel kujul katse anda tänapäeva eesti kirjandusele surmahoop.
8. veebruari Postimees kirjutas seoses mulluse parima raamatu valimisega: „. . . . ühe ühisnimetajana kõigis valdkondades luulest näitekirjanduseni võiks nimetada ängi.” Samas lehes on sõnum uue kirjanduskeskkonna „Loetud Read” avamisest veebis.
Need kaks uudist võib vabalt ühte liita. Kaks raamatut viiest on aasta raamatu proosanominentide ning netis üles pandud kirjanduse loetelus samad (Tiit Aleksejevi „Kindel linn” ja…
-
Ajalehtede valged esiküljed (18. III 2010), pressivabaduse indeks 2011 ja Mart Raudsaare „Tunnustus Eesti ühiskonnale” (Postimees 30. I 2012)
Aeg lendab linnutiivul. Varsti möödub juba kaks aastat päevast, mil enamik üleriiklikke ajalehti ilmus valgete esikülgedega. Avaldati protesti sõnavabadust ründava eelnõu vastu. „Eesti kaotab seaduse jõustumisel osakese oma vabadusest,” kurtis Priit Hõbemägi samal hommikul „Terevisioonis” (ETV, 18. II 2010). Esmamulje võis olla petlik, aga seda esinemist kuulates jäi mulje, et kui seadus…
-
ETVs „Meie inimesed”, esmaspäeval kell 20.35; Kanal 2s „Rääkimata lugu” neljapäeval kell 20.00.
Vaesus müüb! Tõsielusaated, mille peategelasteks on haiged, õnnetud ja vähese mõistusega Eesti inimesed, on uus, kuid kiiresti arenev trend meie telemaastikul, mis harmooniliselt ühendab riigi- ja erakanalid. Läbi pisarate reitingutähtede poole!
Kes on tänase Eesti telekangelased? Vaimuhaige noor naine, kes elab koos alkohoolikuga ja kellelt on laps ära võetud; pime suhkruhaige mees; väikelinna töötu peaaegu pime pensionieelik; raske vaimu-…
-
Paavo Matsin avaldas läinud aastal Sirbis küll ainult kaks arvustust: „Naabob Mutt” (Mihkel Mutt, „Mälestused IV. „Kandilised sambad”, nr 4, lk 9) ja „Elektronsõnum luuletajalt” (Jürgen Rooste, „Kuidas tappa laulurästikut”, nr 23, lk 11), kuid mõlemad kirjutised jäid meelde nii elegantse stiili kui teravmeelse ja värske lähenemise poolest. Matsini arvustusi võiks käsitleda ka omalaadsete kirjanduslike portreedena, mis tabasid mõlema autori puhul olemuslikku.
Kristel Pappel sai esmakordselt Sirbi (ja Vasara) laureaadiks noore…
-
Sellest, et Eesti trükimeedia peamine funktsioon on paanika õhutamine, tõi uusi suurepäraseid näiteid Tervise Arengu Instituudi uuring koolilaste toitumise kohta. Näiteks „Häbene, Eesti, sinu lapsed nälgivad!” (ÄP 5. IV). „Sotsiaalkaitsepoliitika on täielikult ebaõnnestunud, läbikukkunud,” leiab selle autor. Või „Eestis nälgivad kümned tuhanded lapsed” (ÕL 12. VIII).
Lugeja ilmselt ei eeldagi enam, et nende autorid suudaksid oma produktsiooni asetada konteksti näiteks looga „Laste ülekaalulisus on Eestis üha kasvav probleem” (EPL 1. X…
-
Karin Hallas-Murula on üks neid autoreid, kes ei tee allahindlust, kas ta kirjutab päeva- või nädalalehes, kuukirjas, teaduslikus väljaandes või koostab arhitektuurinäituse kataloogi, arhitektivõi mõne arhitektuurinähtuse monograafiat. Tema kirjutised on ühteviisi erudeeritud, neis on väga head tausta- ja kontekstitundmist, tema sõnastus on selge ja täpne. Tal on oma seisukoht ning ta ei karda ka teravalt öelda, kui vaja peaks olema. Ta tunneb asja ega tee midagi üle nurga.
Ka tema tänavu…
