-
Venemaal pead lendavad.
Vaevalt oli president Medvedev, nähtavasti lugenud mees, tituleerinud riigi spordijuhid „rasvasteks kõutsideks” (Basilio? Peemot? Irvik Kiisu?), kui kohe viskaski varvast saba jalge vahele tõmmates olümpiakomitee juht ja kinnitas samaks valmisolekut spordiminister. Vihjekeelt sel maal juba lugeda osatakse.
-
Nomenklatuursete mälestuste asemel pidanuks kindlasti olema rohkem teraseid, ilmekaid ja lugema kutsuvaid sõnavõtte.
Mälestusteraamatus Toomas Ubast meenutab legendaarset telemeest 64 inimest eri elualadelt. Meenutab ka Voldemar Lindström üks koostajaist. Teine koostaja Gunnar Press on vahendanud Toomas Uba abikaasa ja poegade meenutused. See viimane ongi raamatu kõige väärtuslikum ja haaravam osa, kus avaldub Toomas Uba soe ja inimlik pool, tema lihtsus ja jäägitu pühendumine spordile. Väärtuslikud on ka Uba lähemate kolleegide meenutused.
-
Avalik-õigusliku ringhäälingu meedia tähelepanu alla sattumise põhjusteks on üldjuhul kas majanduslikud huvid või parteipoliitilised ambitsioonid. Majandusteemad on kaudselt või otseselt seotud erakanalite agendaga. 1990ndate keskpaiga „telesõja“ põhjus oli saatjate võrkude ümberjagamine, mis oluliselt puudutas erakanalite auditooriumi suurust, s.t potentsiaalset reklaamiraha. Aastatel 1998-1999 oli meedias teemaks eratelekanalite ja ETV reklaamitulude jaotamise kokkulepe ning selle nurjumisele järgnenud ETV kriis, mis päädis ETVs ja Eesti Raadios reklaami piiramise seadustamisega 2001. aastal. Siis järgnes…
-
Rahvusliku kultuurikoodi säilitamine on rahvusringhäälingu olulisim missioon.
Millised on Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu põhiülesanded?
Maarja Lõhmus , ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi õppejõud: On kümme põhiprintsiipi, mis peaksid ühe riigi avalik-õiguslikule rahvusringhäälingule juhiseks olema. Esiteks stabiilsus: märk stabiilsest programmist, s.o traditsioonilise programmiga liidetakse uusi ideid ja vorme.
-
Aastavahetuse eel tõusis meedias esile avalik-õigusliku rahvusringhäälingu teema. ETV identiteediprobleeme lahkavale artiklile Sirbis („Meelelahutusluulud murendavad Eesti Televisiooni identiteeti”, 18. XII 2009) vastas rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg Postimehes („Rahvusringhäälingu väljakutsed”, 28. XII 2009). Tomberg rõhutas, et meelelahutusliku sisu suurenemine ETVs on uue põlvkonna teleri ette toomiseks paratamatu. Samal ajal jõudis meediasse ka teade RR i juhatuse otsusest lõpetada Vikerraadio saade „Keelekõrv” ja koondada selle toimetaja Maris Johannes. Eesti kultuuriüldsus reageeris…
-
Kes küll suudaks keelduda, kui tuleb pakkumine saada kätte oma 15 minutit kuulsust ehk võimalus esineda Eesti Televisiooni otsesaates? Vähesed. Neil, kes suudaksid, puudub keeldumiseks õigus: oled kord avaliku elu tegelane, siis on sul ka ajakirjanduse meelest vastuvaidlematu kohustus avalikkusega suhelda ja ühtki pakkumist ei tohi vastu võtmata jätta.
-
ETV käitub kui kommertskanal, kes loendab reklaamiklikke.
Eesti Televisiooni sügisel alanud uus hooaeg andis vaatajale sõnumi: oleme pigem meelelahutaja kui meelte kokku panija. Miks nii, on pehmelt öeldes arusaamatu. Kuigi, ETV tänavuse hooaja kavas on väga palju häid saateid auditooriumile lastest kuni eakateni. ETV programmist leiab saateid, mida ei võta (enam) teha ükski kommertskanal. Avalik-õigusliku meediaväljaande puhul on see ka loomulik, et erinevate sihtgruppide huvid saaks kavas kaetud: lapsed („Saame kokku…
-
Paariaastase vahe järel tunnustab Sirp taas lõppeva aasta paremaid autoreid. Miks vahe sisse jäi? Vana kord ei meeldinud enam, uut ei mõistnud välja mõelda. Varem tunnustasime aastas kuut kuni kaheksat autorit, nüüd kolme. Aitäh kõigile mitmesajale kaastöölisele, kes Sirbist ka aastal 2009 tõelise kultuurilehe on teinud, eriline tänu aasta parimatele: Mart Kivimäele, Meelis Oidsalule ja Jaak Tombergile.
-
23. juuli Eesti Ekspressi A-osas lk 19 ilmutati hämmastav paarisreklaam: ülaosas kuulutatakse 12. augustil aset leidvat Eesti-Brasiilia jalgpalli sõpruskohtumist kui sajandi suurmängu Eestis ja teatatakse, et kes ostab sinna 2500 kroonise pileti, saab tasuta boonuseks Ekspressi aastatellimuse, mis maksab 832 krooni. Sama lehekülje allosas aga lubab populaarne nädalaleht endale luksust seda jalgpallimatši antireklaamida pealkirjaga: “Miks on mäng Brasiiliaga Eesti vutile kahjulik? Kohtumine viiekordse maailmameistriga ähvardab üüratu hinna tõttu Eesti jalgpalliliidu…
-
Nädal tagasi langetas riigikohus tähtsa näidisotsuse. Tõsi, kaalukat pretsedenti arvestades võinuks olla kohtuvaidluse pooled esinduslikumad: Vjatšeslav Leedo pole Eesti eraettevõtluse käilakuju ega Delfi vaba ajakirjanduse lipulaev. Riigikohus otsustas jätta jõusse ringkonnakohtu varasema otsuse, seda sisulises osas muutes ja täiendades, ning rahuldamata kostja (Delfi) kassatsioonikaebuse. Otsuse sisu leidis ajakirjanduses üsna tagasihoidlikku kajastamist ja selgitamist. Ja et oleks ühtki organisatsioonilist järeldust tehtud, sellest pole veel märkugi.
