-
Ajalehtede valged esiküljed (18. III 2010), pressivabaduse indeks 2011 ja Mart Raudsaare „Tunnustus Eesti ühiskonnale” (Postimees 30. I 2012)
Aeg lendab linnutiivul. Varsti möödub juba kaks aastat päevast, mil enamik üleriiklikke ajalehti ilmus valgete esikülgedega. Avaldati protesti sõnavabadust ründava eelnõu vastu. „Eesti kaotab seaduse jõustumisel osakese oma vabadusest,” kurtis Priit Hõbemägi samal hommikul „Terevisioonis” (ETV, 18. II 2010). Esmamulje võis olla petlik, aga seda esinemist kuulates jäi mulje, et kui seadus…
-
ETVs „Meie inimesed”, esmaspäeval kell 20.35; Kanal 2s „Rääkimata lugu” neljapäeval kell 20.00.
Vaesus müüb! Tõsielusaated, mille peategelasteks on haiged, õnnetud ja vähese mõistusega Eesti inimesed, on uus, kuid kiiresti arenev trend meie telemaastikul, mis harmooniliselt ühendab riigi- ja erakanalid. Läbi pisarate reitingutähtede poole!
Kes on tänase Eesti telekangelased? Vaimuhaige noor naine, kes elab koos alkohoolikuga ja kellelt on laps ära võetud; pime suhkruhaige mees; väikelinna töötu peaaegu pime pensionieelik; raske vaimu-…
-
Paavo Matsin avaldas läinud aastal Sirbis küll ainult kaks arvustust: „Naabob Mutt” (Mihkel Mutt, „Mälestused IV. „Kandilised sambad”, nr 4, lk 9) ja „Elektronsõnum luuletajalt” (Jürgen Rooste, „Kuidas tappa laulurästikut”, nr 23, lk 11), kuid mõlemad kirjutised jäid meelde nii elegantse stiili kui teravmeelse ja värske lähenemise poolest. Matsini arvustusi võiks käsitleda ka omalaadsete kirjanduslike portreedena, mis tabasid mõlema autori puhul olemuslikku.
Kristel Pappel sai esmakordselt Sirbi (ja Vasara) laureaadiks noore…
-
Sellest, et Eesti trükimeedia peamine funktsioon on paanika õhutamine, tõi uusi suurepäraseid näiteid Tervise Arengu Instituudi uuring koolilaste toitumise kohta. Näiteks „Häbene, Eesti, sinu lapsed nälgivad!” (ÄP 5. IV). „Sotsiaalkaitsepoliitika on täielikult ebaõnnestunud, läbikukkunud,” leiab selle autor. Või „Eestis nälgivad kümned tuhanded lapsed” (ÕL 12. VIII).
Lugeja ilmselt ei eeldagi enam, et nende autorid suudaksid oma produktsiooni asetada konteksti näiteks looga „Laste ülekaalulisus on Eestis üha kasvav probleem” (EPL 1. X…
-
Karin Hallas-Murula on üks neid autoreid, kes ei tee allahindlust, kas ta kirjutab päeva- või nädalalehes, kuukirjas, teaduslikus väljaandes või koostab arhitektuurinäituse kataloogi, arhitektivõi mõne arhitektuurinähtuse monograafiat. Tema kirjutised on ühteviisi erudeeritud, neis on väga head tausta- ja kontekstitundmist, tema sõnastus on selge ja täpne. Tal on oma seisukoht ning ta ei karda ka teravalt öelda, kui vaja peaks olema. Ta tunneb asja ega tee midagi üle nurga.
Ka tema tänavu…
-
Viimastel kuudel esile kerkinud arutelu Eesti Rahvusringhäälingu teemal nii avalikkuses kui „kardina taga” osutab vajadusele kaasata selle organisatsiooniga kaasnevate probleemide arutamisse ka laiem avalikkus. Väga tabavad on siinkohal Tartu ülikooli dotsendi Maarja Lõhmuse mõtted 5. veebruari Sirbis, kus ta osutab süsteemselt ja üksikasjaliselt arutlemist vajavatele aspektidele. Hea tausta annab ka 19. veebruari Sirbis ilmunud Andres Jõesaare ülevaade ERR-i rahastamisest. Jätkusuutlik on selline kommunikatsioon, mis on seostumisvõimeline, suudab enda külge haakida…
-
ETV kui 360 kraadi raadiuses tulistava, alati alarahastatud, stagneerunud haldussüsteemi ja ruumiprogrammiga riikliku telekanali arvustamine tundub õel ja kurb – sama kurb tundub ent selline jõudude raiskamine ja pidev pidurdus, mis on saanud ETV programmimõtlemise pärisosaks. Iseenesest tundub ka ETV programmi kritiseerimine nõme, nagu ka toimetaja üleskutse ETV programmist kirjutada. Samas on selline reaktsioon ebaadekvaatne. On loomulik, kui kommenteerimata või seisukoha võtmata jätmisega välditakse jama sisse sattumist või enese kellegi/millegi…
-
Meedia tasakaalust. Valimisreklaam ERR-i. Vähem eraraadioid
Euroopas domineerib kaksikjaotusega meediasüsteem: kõrvuti eksisteerivad era- ja avalik-õiguslik meedia. Põhimõtteline kahe süsteemi vahel on selles, et esimene on loodud raha teenima, teine aga peab talle eraldatud raha eest seadusest tulenevaid ülesandeid täitma, avalikku huvi teenima. Tegevuse eesmärgist tulenevalt on nende meediasüsteemide tegevuse tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ja hindajad erinevad. Erameedia on aruandekohuslane eelkõige majandustulemustest huvitatud omanike ees, avalik-õiguslik meedia avalikkuse ees – oma hinnangu…
-
Venemaal pead lendavad.
Vaevalt oli president Medvedev, nähtavasti lugenud mees, tituleerinud riigi spordijuhid „rasvasteks kõutsideks” (Basilio? Peemot? Irvik Kiisu?), kui kohe viskaski varvast saba jalge vahele tõmmates olümpiakomitee juht ja kinnitas samaks valmisolekut spordiminister. Vihjekeelt sel maal juba lugeda osatakse.
-
Nomenklatuursete mälestuste asemel pidanuks kindlasti olema rohkem teraseid, ilmekaid ja lugema kutsuvaid sõnavõtte.
Mälestusteraamatus Toomas Ubast meenutab legendaarset telemeest 64 inimest eri elualadelt. Meenutab ka Voldemar Lindström üks koostajaist. Teine koostaja Gunnar Press on vahendanud Toomas Uba abikaasa ja poegade meenutused. See viimane ongi raamatu kõige väärtuslikum ja haaravam osa, kus avaldub Toomas Uba soe ja inimlik pool, tema lihtsus ja jäägitu pühendumine spordile. Väärtuslikud on ka Uba lähemate kolleegide meenutused.
