-
„Terevisioon” ETV s 11. – 15. II 2013 kell 6.55–8.55
Võta või jäta, aga 5. veebruaril 2001. aastal esmakordselt eetris olnud „Terevisioon” pole pälvinud just ülearu suurt meedia tähelepanu. Nojaa, internetiavarustest leiab hommikuprogrammi kohta igasuguseid karvustusi, mille kirjutanud tundliku sotsiaalse närviga kommentaatorid. Guugeldades tuli „Terevisiooni” kohta päevavalgele siiski ka kaks retsensiooni: Fagira D. Morti „Miks tehakse hommikutelevisiooni ajusurnud zombidele” (Eesti Ekspress 23. II 2012) ja Delfi Rahva hääle kirjamehe „ETV „Terevisioon”…
-
„Vabariigi kodanikud” ETVs teisipäeviti kell 20.05.
ETV kodulehel on mõtlevale kodanikule suunatud Aarne Rannamäe juhitud vestlussaadete sari „Vabariigi kodanikud” liigitatud päevakajaliste saadete rubriiki. Samasse jaotusse kuuluvad veel „Aktuaalne kaamera”, „Riigikogu infotund”, „Foorum” ja „Välisilm”, aga mitte „Pealtnägija”, mille leiame märksõna „elusaated”, ERRi kodulehel koguni „infoteinmenti” alt. „Vabariigi kodanike” otsesaateline sari käivitati juba 2007. aastal. Esimesel paaril hooajal mindi eetrisse reede õhtul. Kohe selgus, et reedel kodanike stuudiosse meelitamine oli paras kübaratrikk…
-
Ene Hion: „Kaine talupojamõistus oleks pidanud Panti hoiatama: ära tee seda saadet!”
Ene Hioni raamat „Valdo Pant – aastaid hiljem” (Maagiline Ruum, 2013. 287 lk).
Teemaõhtu „Valdo Pant 85” ETV 2s 20. I.
And kitsi kink, ja andemees
on elu konterbant,
kui andetute antitees
jääd meelde, Valdo Pant
Voldemar Panso järelehüüdest Valdo Pandile
Ei meenugi, kelle sünni(aasta)päeva me viimati nii suure põhjalikkuse ja pidulikkusega tähistasime. Üle-eelmisel nädalal kõneldi legendaarsest raadio- ja telemehest Valdo Pandist (1928?–1975) „Pealtnägijas” (16.…
-
„Tähelaev” ETVs pühapäeviti kell 10.
„Jutusaade” Vikerraadios pühapäeviti kl 10.
Pühapäeva hommikud on ju enda jaoks. Juba kümmekond aastat sisustavad minu selle päeva hommikut Eesti Televisiooni „Tähelaev” ja Vikerraadio „Jutusaade”. Kuidas kunagi, tuleb teha raske valik, sest saated algavad ühel ja samal ajal. „Tähelaeva” persoon on varem välja reklaamitud, „Jutusaates” on üllatuskülaline. Kui „Tähelaeva” peategelaseks on mõni poliitik või vanema generatsiooni naljamees, eelistan „Jutusaadet”. Õnneks saab tehnoloogiaajastul vajaduse korral üle vaadata/kuulata ka…
-
Ülestähendused on tehtud eelmise aasta sügisel Tallinnas peetud kahes meediateemalises vestlusringis, kus osalesid muusik(aelu korraldaja) Ando Kiviberg, „Teeme ära” turundusjuht Anneli Ohvril, filmimees Artur Talvik, meediaeksperdid Daniel Vaarik ja Hannes Rumm, riigiametnik Hannes Kont, muusika promootor Helen Sildna, meediateadlane Indrek Ibrus ja etenduskunsti-korraldaja Priit Raud.
Jõesaar: Millisena teie näete meedia funktsioone ühiskonnas?
Rumm: Meedias valitseb kanalite paljusus ja selle ühiskonnale kõige olulisem ja ohtlikum tulemus on tohutu nišistumine. On ohtlik, kui ühes ühiskonna ääres üldse ei teata, mis teises toimub ja vastupidi. Näiteks 1995.…
-
Aasta kõige tähtsamaks peetav nääriõhtu teleprogramm ei pakkunud seekord üllatusi kvantiteedi ehk uute formaatide poolest, kuid kvaliteedi ehk sisuga tehti küll sada imet ära – peamiselt seda allapoole venitades.
Positiivses plaanis pakkus ületamatut taset ETV „Tujurikkuja”. Seda alates esimesest, Ita Everi dopinguskandaali sketšist, mis kadestamisväärse visuaalse efektiga parodeeris „Alpimaja”, kuni liigutava lõpulauluni sadistlikust maailmast ja masohhistlikest eestlastest („Küll rõõmuga me kannataks, kui kõik me piinu tunnistaks”). Võttes aluseks Hardi Tiiduse kuldse…
-
„Kõige suurem müütide looja on meedia,” ütles Neinar Seli (err.uudised 11. XI 2012). „Harta 12” on dokument, mille ümber Eesti meedia pole suutnud luua müüte, pinget ega isegi mitte intelligentset diskussiooni.
Harta laialivalguv ja õõnes tekst vastandub teravalt näiteks „40 kirja” konkreetsusele. „Vaja on uut ühiskondlikku kokkulepet.”* Kes kellega selle sõlmib? Milliseid konkreetseid kohustusi ja kellele see sisaldab? Milline võim selle legitiimseks tunnistab?
„Kui süsteem ei suuda end ise reformida, tuleb kodanikuühiskonnal…
-
„Kirjandusministeerium” ETVs, iga kuu viimasel teisipäeval kell 21.40, saatejuht Mart Juur.
Kolm kuud ja kolm korda on sel sügisel eesti kirjandushuvilised saanud ETVs kuulata vaadata uudiseid ja mõtteid meie kirjanduselust. Saate pealkirjaks on „Kirjandusministeerium” ja näoks Mart Juur. Kolm saadet on kindlasti vähe, et teha ühe teleproduktsiooni kohta kaugeleulatuvaid järeldusi. Mõningaid väljavaateid ja suundumusi on siiski juba võimalik analüüsida ja kaardistada. Ning just seda ma Sirbi üleskutsel teengi.
„Kirjandusministeeriumi” esimene suur küsimus…
-
Möödunud nädal oli meedias nii poliitika nägu, et seda ei saa ignoreerida. Esmakordselt pärast taasiseseisvumist oleme sattunud olukorda, mis tuttav George Orwelli romaanist „1984”. Suur Õde jälgib meid kõikjal. Suure Õe Kaja Kallase kaunid suured silmad kinnise suu kohal. Häda sellele, kes nüüd veel tõmblukusüsteemi asjatundmatult näperdama kipub või seda rikki püüab ajada.
Kõige hullem on muidugi kontekst, mis Jürgen Ligi sõnadele otsekohe anti. „Kaunid suured silmad” tähendab automaatselt alandamist, solvamist,…
-
Jätkan Eesti teleseriaalide suure pere näidete najal ideaalse sarja tegemise kursust. 12. X Sirbis käsitlesin küsilausete kasutamise kunsti, nüüd jõuame kõrgemale tasemele – hüüdlauseteni. Kui küsilaused moodustavad monumentaalse eesti seriaalipüramiidi aluse ja sisu, siis hüüdlaused selle vaimukõrgustesse pürgiva tipu. Esimesed on neste, mida tuhanded usinad töömesilased tilkhaaval seriaalikärge koguvad, vaatajate pere põhitoidus. Teised seevastu nagu mesilasemapiim – haruldane ja tugeva toimega aine, mida vilunud seebikeetja vaid näpuotsaga lisab.
Näiteid: „Istu maha…
