Varia

Viljandist räägivad Alvar Loog, Ott Aardam, Kristiina Alliksaar, Irina Raud, Gea Melin, Laur Pihel, Karin Paulus, Gregor Taul, Ave Matsin, Kristjan Mändmaa, Paavo Matsin, Rait Sulg, Anzori Barkalaja, Priit-Kalev Parts, Andres Ansper, Maret Tomson, Tarmo Timm, Asta-Virve Libek, Piia Pääso, Kersti Kahu, Ave Kikas.
NB! Järgmine Sirp ilmub 8. mail.
ALVAR LOOG: Matke mu süda linnastaadionile
Sirbi sotsiaaliatoimetaja Valle-Sten Maiste avaldas seda lugu tellides soovi, et ma kirjutaksin esseistlikus vormis oma suhtest Viljandiga,…

Sirbi vahel Diplomaatia nr 4 ja Eesti Kultuurkapitali 2015 I jaotus.
„Teatri retked avastamata aladele“. Tambet Kaugema intervjuu Andres Noormetsaga.
Kaheksa päeva pärast esietendub Sadamateatris kadrinoormetsa elektrooniline tekstimuusikal „go neo und romantix“, mida Vanemuise kui suure repertuaariteatri kontekstis võib pidada n-ö riskilavastuseks. Selle lavastaja Andres Noormets on veendunud, et riigi toetatud repertuaariteatritel on kindel kohustus riskida ning mitte jätta uusi ja otsingulisi asju üksnes väiketeatrite teha.
OTT KARULIN: Kuidas pääseda broilerivardast?
Uut koalitsiooni…

Olemine elu sipelgamaastikul
TIIA TEDERI intervjuu HELENA TULVEGA
Helena Tulve muusikas on kihiline ja voogav, seesmiselt võnkuv heliruum ja värviline kõla. Tema loomingus on olulistena kohal looduse protsessid, ökoloogiline maailmatunnetus ja idamaine ajafilosoofia. Paljudele oli üllatuseks, et üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti nüüdisheliloojaid võttis paar aastat tagasi vastu väljakutse tegutseda muusikaelu korraldamise võtmepositsioonidel, Eesti muusika- ja teatriakadeemia prorektori ja Eesti muusika päevade kunstilise juhi ametis. Kui kaugel või lähedal üksteisest on loomingu ja…

Alvar Loog, Ott Karulin, Kristel Pappel, Andres Kurg, Maroš Krivý, Mari Kartau, Virve Sarapik, Kerri Kotta, Barbara Lorey de Lacharrière, Tambet Kaugema, Märt Väljataga ja Joonas Hellerma – kriitikakunstist.
PILLE-RIIN LARM: Saagu auhind!
Toimetajal on mure. Kirjanduskriitika pärast, õigemini sageli kohatava suhtumise pärast kirjanduskriitikasse. Suhtumise nähtavaim tulemus on päevalehtede kriitikakülgede hingevaakumine. Kriitika endaga ei ole midagi hullu lahti peale selle, et asjatundlikke süvenenud arvustusi on jäänud proportsionaalselt vähemaks.
See mure ei ole personaalne…

MEELIS FRIEDENTHAL: Kevadel on kurb alatoon
Päike paistab, rohi kasvab. Nii me loodame. Öö ja päev saavad ühepikkuseks ja oodata on hiilgusrikast suve. Teed hakkavad ühel hetkel tolmama, igasugust saasta tuleb välja, aga see käib asjaga kaasas, me koristame selle ära. Me ei kõrvalda talve, talv tõmbub ise eemale, et näidata, mis me oleme selle aja jooksul korda saatnud. Iga aasta kordub seesama, ikka ringi ja ringi.
AIJA SAKOVA-MERIVEE, FIDEELIA-SIGNE ROOTS: Reformid,…

Publiku pilk: JOHANNES SAAR
Ehkki e-Eestis ei tekita kultuuritarbimise üldine medialiseerumine ja fragmenteerumine põhimõttelisi probleeme ning on laialdaselt ka juurdunud, püsib küsimus Eesti kujutava kunsti publikust jätkuvalt galerii- ja muuseumikülastuste anakronistlikus raamistuses, kus kunstihuviline on kängitsetud passiivse pealtvaataja rolli. Käesolev artikkel problematiseerib selle tähelepaneku kui ülesande jõustada publiku levinumaid kunstitarbimisviise ja häält dialoogipartnerina nii meedias kui ka professionaalses kunstikommunikatsioonis.
EVA-LIISA LINDER: Lasteteatri suhtlusarhitektuur
HEDI-LIIS TOOME: Mida tunneb teatris publik?
Teatripubliku uurimisel eristatakse kahte tüüpi…

Sel reedel Sirbis laureaadid – Ene Mihkelson, Raul Meel ja Kalju Komissarov, Leelo Tungal, Ants Hein, Peep Jänes, Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar
MARGUS OTT: Progressiivne poliitika
Progressiivne poliitika on edenev, ta teiseneb tegemise käigus. Seda, kuidas täpselt ta muutub, ei saa ette teada. Selles mõttes on progressiivne poliitika tulevikuline ja avatud. Aeg mängib siin keskset rolli, progressiivne poliitika on üdini ajaline. Ajalisuses võib välja tuua kaks konstitutiivset aspekti: mälu ja uuendus…

Sel reedel Sirbi autoriõigusest.
PILLE-RIIN LARM: Hämal on lühikesed jalad
Täpselt kolm aastat on möödas sellest, kui kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žürii otsus mitte nomineerida Andrei Ivanovi romaani „Peotäis põrmu“ põhjustas pahameelt ja vallandas poleemika selle üle, mis on eesti kirjandus, on see rahvuse-, keele- või muu põhine. Kui näib, et nüüdseks on lugejas- ja kirjanikkond leppinud teadmisega, et Eestis tõepoolest eksisteerib rahvusülene kirjandus, mida esindab Ivanov, ja see on osa meie…

Sel reedel Sirbis Kultuurkapital 90. Sõna saavad Jaan-Eik Tulve, Ott Karulin, Tuudur-Jaan Rekkor, Märt Väljataga, Berk Vaher, (:) kivisildnik, Jüri Uljas, Karlo Funk ja Kaido Ole.
MART KULDKEPP: Eesti põhjamaisus ehk Vana idee uued rõivad
Mõte sellest, et ka Eesti on Põhjamaa, on meid ikka ja jälle köitnud. Eesti kultuuriruumis loob põhjamaisuse mõiste hulgaliselt positiivseid seoseid (ürgne loodus, väärikas ajalugu, kõrgetasemeline kultuur ja haridus) ning välismaailmagi silmis on Põhjamaade maine kõike muud…

Sel reedel Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2014. aasta IV jaotus.
LEO LUKS: Eesti riigi võimatu mõte
Loobun eos siinses filosoofilises katsetuses Eesti riigi mõtte defineerimise püüdlusest ning üritan näidata, miks sellele küsimusele pole võimalik vastata. Seda, miks ei ole, üritan põhjendada esmalt mõiste mõte analüüsi teel ning seejärel poliitilisuse eripära vaagides. Kuigi esseevõistluse teema võib paista poliitikaülesena, pole ta seda mitte: kui keegi suudaks piisava selgusega määratleda Eesti riigi mõtte, tuleneks sellest…