Kui alustasime ülikoolis 1970ndate teises pooles Sirbi ja Vasara lugejate uurimist, oli Sirbi trükiarv 56 000 ja seda luges pidevalt 23% kõigist eestlastest.1 Peale Sirbi ilmus tollal kultuuriväljaannetest Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Kultuur ja Elu. Teater. Muusika. Kino tuli mõni aasta hiljem, Vikerkaar ja Akadeemia sündisid 1980ndate lõpus koos poliitilise tõusulainega. Kultuuriajakirjandus oli nähtav ja suutis tollal asendada ideoloogiliselt valvatud ühiskonnas puuduvat poliitilist avalikkust. Fosforiidisõja sümboliks muutunud Priit Pärna…
Näidendi prooviperioodil hakkas Chris/Chris käima Manhattani allosas sadomasohistlikku seksi praktiseerimas kuulsa Sylvere Lotringeriga. [—] Armastus ja hirm ja glamuur. Mehe raamatuid läbi hekseldades mõistis ta, kui luges ühte pühendust, et tal on päris kõvad konkurendid: „Sylvere’ile, Maailma Parimale Keppijale (vähemalt minu kogemuse pinnalt). Armastusega, Kathy Acker.“ Pärast sõid nad mereannisuppi ja rääkisid Frankfurdi koolkonnast. Siis näitas mees naisele ust. . . .
Chris Kraus, „Tulnukad / Välismaalased ja anoreksia“, 2000.
Chris Kraus ei…
1.
Tuleviku värv sõltub parasjagu toimuvast ning selle mõjust hetkemeeleolule. Kultuuriajakirjandust tehakse meil igale maitsele. Mahult nii, et tapab, mis on hea ja halb korraga: rohkem asju saab mingilgi kujul vähemalt kusagil kroonikareal kajastatud, kuid seda raskem on kilde taga ajada, et endale suur pilt kokku kleepida.
Mulle tundub, et kultuur on meile vaid formaalselt oluline. See peab olemas olema, muidu pole me tõsiseltvõetavad, kuid meie igapäevaelus pole tähtis, mis kultuurivaldkonnas parajasti…
Reedel Sirbis Tiit Hennoste, Marju Lauristini, Rebekka Lotmani, Rebeka Põldsami ja Mart Niineste pilguheit kultuurimeediale ning intervjuu kultuuriministriga. Sirbi vahel Diplomaatia.
Püsivad ajutised lahendused. OTT KARULINI intervjuu kultuuriminister INDREK SAAREGA. Indrek Saar: „Iga järgmise ukse juures, mis me lahti teeme, eriti iga järgmise eelarve või riigireformi juures jääb küsimus, kas ma suudan oma valdkonna positsioone kaitsta.“
URMAS NÕMMIK: Eesti tee võiks olla tõlketeadustele ja mitmekesisusele hea kasvulava loomine
Humanitaarteadused ja kunstid on seoses…
P. I. FILIMONOV: Pooltäis pagulased ja pooltühjad ekrelased
Pagulased on kummaline jututeema. Umbes samasugune kummaline, kui kunagi, mitte nii palju aega tagasi, oli Ukraina teema. Tol ajal sain ma palju teada oma venelastest tuttavate kohta, nüüd vist on aeg teha järeldusi mõne eestlasest tuttava suhtes. Saan aru kõikidest ekrelaste (mitte parteilises mõttes) muredest seoses eesti rahva uhtumise ohuga pagulaste vägevates voogudes, kuid siiski. On asju, mis juhtuvad paratamatult. Mitmekesisus kas või…
Sel reedel heidab juubilar pilgu tulevikku – endlitest ja Facebookist, internetist ning identiteedist.
KATRIN TIIDENBERG: Endlike, endlike seina peal
Pierre Bourdieu kirjutas 1965. aastal raamatus „Un art moyen“ („Keskaja kunst“), et see, mida päevapiltnikud pildistatavaks (pildistamisvääriliseks) peavad, juhindub kehtivatest normidest ja väärtustest. Teisisõnu, ühiskondlikud väärtused ja nende ümber kerkivad pinged muutuvad igapäevaklõpsude abil nähtavaks. Praeguse aja üks silmatorkavaimaid klõpsuliike on endel (selvepilt, enekas, selfie). Proovikski järgnevas läbi mõelda, mida me endlimaania ja…
Sel reedel Sirbis arhitektuur ja kosmos!
ELO KIIVET: Arhitektuurikosmose satelliidid
Tallinna arhitektuuribiennaalil küsiti, keda või mida me üldse tahaksime ennast (sest linn, see oleme me ise) juhtima.
„See hoone on ehitatud tuleviku jaoks, kuid tulevik tundub kogu aeg eest ära libisevat.“
Septembri algul kolmandat korda toimunud Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) teema oli seekord isejuhtiv linn. Selgelt tulevikku vaatava sündmuse ümber ei hõljunud grammigi nostalgiat. Olevikku käsitleti vaid hüppelauana paremasse ilma, tulevikku jõudmiseks tuleb sellel vaid…
Reedel, 2. oktoobril kell 12 Theatrumi saalis (Vene 14, Tallinn).
12 Tiit Hennoste „Mammutid ja nende kihvad. Kanooniline kultuurimeedia uusavangardses maailmas“
12.30 Marek Tamm „Mida me oleme õppinud Sirbi skandaalist?“
13 Rebeka Põldsam „Naised omavahel“
13.30 Marju Lauristin „Sirp Eesti kultuuriväljal“
14 Paus
14.30 Katrin Maimik „Keegi pole sündinud turundajaks“
15.00 Mart Niineste „Mis värvi on tulevik?“
15.30 Rebekka Lotman „Tähed ja märgid. Pilguheit Muti, Tarandi ja Karulini Sirpi“
Sel reedel Sirbis Esimene maailmasõda ja ajalugu.
LIISI ESSE: Esimene maailmasõda kui unustatud sõda
Pisut enam kui sajand tagasi alanud ning neli sündmusterohket aastat väldanud Esimene maailmasõda tõi kaasa muutused, mida ei saa maailma ajaloo kulgu vaadates alahinnata. Sõja käigus langesid impeeriumid, kerkisid esile rahvusriigid ning toimus märgatav areng sõjapidamises, teaduses ja ühiskonnakorralduses. Esimese maailmasõjaga alanud rinde ja tagala piiride hägustumist ning sõja tulemusi, mis ei rahuldanud võitjariikegi, võib näha sündmuste ahelana,…
2 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.