-
Goethe ja Voltaire’i kõrgustelt kommunaalpoliitika tasemele laskunud Linnar Priimägi leiab, et K-kohukeste reklaam polegi seotud Keskerakonnaga. Kunagine lepingujärgne Tallinna mainekujundaja annab armulikult isegi vabariigi valimiskomisjonile andeks, et nad vastupidisele järeldusele jõudsid (Reporter 21. XI). Oma oponendist Ivo Rullist on tal aga suisa kahju, kuna tal on intelligentsi vaid neljandik, sest õppis ülikoolis ajakirjandust. Korrektsuse huvides olgu siiski öeldud, et enne kui reklaamiguru Emajõe Ateenast Tallinnasse hõlpelu…
-
“Kahvel” on reanimeeritud ning kahvel kui söögivahend tõestas juba esimeses saates oma koloniaalset ülimuslikkust riisipulkade ees. Selles võib rikutud maitse näha isegi rassistlikke elemente! Poliitilises korrektsuses ei maksa “Kahvli” saatejuhte eriti süüdistada!
Esimene “Kahvel” minu arvates just teravusega ei hiilanud. Saatejuhid tegid nii nagu muistegi katseid võtmes “vesi külmub 0 kraadi Celsiuse juures”. Sellised sotsiaallaborlikud katsed tähendavad aga üsna kitsukesel piiril balansseerimist, mis vahel toob kaasa edu,…
-
Kõige värvikam tegelane valimisööl oligi “valgalane” Heimar Lenk, kelle taktikepi all Savisaarele “Elagu!” hüüti ning kel seekord kaaslasteks kaks karskuse apologeeti – Aivar Riisalu ja Märt Sults. Lengi valimisloosung “Igale naisele kaine mees!” tekitas varemgi elevust, kuna irvhambad nägid kaine mehe sünonüümi taga meie poksiguru Kalev Kallot. Kanal 2 saatelõik oli aga kinnituseks, et vähemasti sellel õhtul nägi mõni naine küll kainet meest nagu jänes oma…
-
Andrus Joonas teoses ”Yellow Wolfman”.
11. korda peetud Pärnu rahvusvaheline filmi- ja videofestival on üks Eesti väheseid, kui mitte ainuke eksperimentaalne filmi- ja videokunsti foorum, kus noored tegijad võivad sundimatult üles astuda. Kui lisanduvad rahvusvahelised külalised ja mõni ettevõtmine, mis neid kohalike tegijatega seob, paraneb tulemus veelgi.
Videofestivalide institutsioon on praeguseks läbinud kõik kõrgused ja sügavikud, mistõttu vaevalt on võimalik midagi uut leida inimesi kokku toovates…
-
Undi viimane lugu
?On tore, et Eesti Komitee tõstis lõpuks pead ja tahab parlamendi laiali saata. Tore, et isikutunnistuste eest seistakse ja võim tõesti enda kätte võtta lubatakse. Tore, et Savisaar tõstis pead ja tahab Eesti Komitee laiali saata. Tore, et venelaste eest lõpuks seistakse ja inimõigused nende kätte lubatakse ( ?Vabadus?, ?Argimütoloogia?, mai 1992).
Me ei tea, kas Unt mõtles ka 13 aastat hiljem samamoodi. Ehk kahetses…
-
Ilusad asjad nagu armastus, kevad ja valimised teevad inimesed õnnelikuks. Või umbes nii. Valimiste vahel lubatakse nüüd edaspidi aina vähem lubada. Sest eks igas meis pesitse ju ka kübeke ausust ? ja paraku, valimislubaduste täitmata jätmise eest tarbijakaitseseadus ei kaitse. Ei saa nt mõnd võimuparteid kohtusse kaevata, et näe, reklaamis lubas uut külmkappi, aga tegelikult andis hoopis vana röstri. Pigem tähendab valimisteaeg nagu riiklikult lubatud voli…
-
Ebapädevad kirjutajad
Kergem variant on igapäevane meediaretsensioon mõne tele- või raadiosaate kohta. See on üldiselt populaarne lugemine, sest televisiooni ja raadioga puutume me suuremal või vähemal määral kõik kokku. On kujunenud nii, et meediakülg on ajalehtedes kohustuslik, kuid ometi ei panusta iga päev ilmuvate ajalehtede toimetused sellesse erilist potentsiaali, küljetäite eest hoolitsevad tavaliselt reatoimetajad.
Seetõttu on ka meediaarvustus meie ajalehtedes väga kõikuval tasemel, kohati lausa kiratseb. Siin…
-
ii ühte kui teist. Üldiselt tundub, et mul kipub ilmnema tendents: nooruses soodustab, aga vananedes pidurdab. Nooruses soodustas alkohol, nitrolahusti, seks ja pisikriminalistika, aga praegu need enam nii väga ei süüta. Ka kanepis pole midagi ekstra erilist, selle tarvis peab veel Amsterdami sõitma. Alkohol alguses süütab plaane, lööb ideestiku leekima, aga järgmine päev on kõik ära põlenud, kritseldused agressiivsed ja labased, millest enamasti ei kõlba midagi…
-
Urmas Ott ise on end ümbritsenud salapärasuse looriga ning intervjuusid ei anna. Seda parem eeskuju ta on.
Jõmmidele kõige lähemaks sotsiaalseks grupiks on rullnokad. Jõmmid ongi need rullnokad, kel on õnnestunud suureks saada. Vahel ka rikkaks. Rullnokad omakorda on sageli jõmmilapsed. Kui Gori-aegsed kodanlased olid vanemad, kõhukad, kulduuride ja klotsersõrmustega härrasmehed, siis tänane jõmm on väljakasvanud rullnokk. Ta võib olla kas paks või peenike, aga tal…
-
Konfessioonid ja avalik-õiguslik ringhääling
On täiesti loomulik, et kirikud, nii nagu teisedki usulised ühendused, saaksid enesele avalik-õiguslikku tele- või raadioeetriaega. Ma kujutan ette paljusid pahuralt porisemas, et usulise programmi koht ei ole riigi-TVs või riigiraadios. No las porisevad. Ma arvan küll, et on. Usuline ühendus Eesti kontekstis on ühiskondlik vähemus. Isegi luterlik kirik, kes võtnud endale nimekuju ?Eesti Kirik?, mille pretensioonikus on ammu küsimusi tekitanud. Kõik Eestis…
