-
Avalikkusena on meil kõigil juurdepääs meedias toimuvale diskussioonile ERR-i üle, kuid kommunikatsiooni kohta avalik-õiguslikugi organisatsiooni sees saab teha vaid oletusi. Tõenäoliselt on praegusel majanduslikult ebakindlal ajal iga ERR-i töötaja ennekõike lojaalne tööandjale ning süsteemi arendamise ja muutmise mõtted jäävad tagaplaanile. See paistab välja ka programmide sisust. Äärmiselt oluline on aga, et kriitiline hulk töötajaid ei oleks kunagi valmis allutama ajakirjanduslikke kõrgeid eetilisi põhimõtteid pelgale enesemüümisele ega…
-
Lühidalt öeldes on ETV õnnetus tema kohustuses olla absoluutselt kõigile mõistetav ja igaühele huvi pakkuda. See on küll võimatu, kuid ometi on juba aastaid ETV-lt seda nõutud ja tublid ETV inimesed on seda ikka ja jälle püüdnud. Nii on tänagi ETV saatekavas nii kuivik-teemasaated, pehmed publitsistikasaated kui ka kollane vaht. Iseenesest vist mitte väga halvad saated – maksumaksjad ju vaatavad –, aga üldpilti ei saa kokku.…
-
Senistes põgusates aruteludes domineerivad teatud märksõnad. Trükiajakirjanduse puhul on nendeks „tiraaž” ja „lugejate arv”. Eraringhäälingu puhul saadete „vaadatavus/ kuulatavus” (rating) ning „osakaal” (share). Rahvusringhäälingu puhul on oluliseks märksõnaks „usaldus”. Kõrges usalduse näitajas elanikkonna hulgas on ERR näinud avalikkuse hinnangut tehtud tööle. Lisaks mainitud kriteeriumidele räägitakse ka tasakaalust või siis selle puudumisest ehk kallutatusest, seda küll peamiselt poliitiliste teemade ja tegijate vaatevinklist. Aga ka tasakaalustatuse analüüs peab…
-
Naabreid võib mõneti mõistagi, sest eks esmalt tahtis ära tappa sohihäbi, kui enne mänge pöördus ROKi president isiklikult Medvedevi poole, et see nõuaks omadelt sulitegemise lõpetamist. Absoluutselt erandlikku kaasust võis võtta ka rahvusliku solvanguna. No ja lõpuks olümpiahäbi veel takkaotsa . . . .
Mis seal rääkida, suur maa ja tugevad tunded. No aga mingid tunded tohiksid olla väikeselgi. Mingi bilansi peab tegema temagi. „Eesti võib rahul olla,” kiirustas kuulutama…
-
Hoopis ebaühtlase tasemega on aga Eesti sporditippude pajatused. Paistab, et koostajaile oli tähtis saada kaante vahele eelkõige nimekad sportlased ja vähem tähtis, kas neil on ka midagi öelda. Näiteks Aivar Kuusmaa tunnistab ausalt, et ei mäleta sellest ajast suuremat midagi, ometigi on tema kolm (!) sisutühja lauset ära trükitud. Kui spordikuulsuste jutt, mille sekka ka mõni päris vahva seigake, on valdavalt tagantkiitev, siis raamatu viimase osa…
-
Reklaamituru ja majanduse arengu seos
Eesti reklaamituru ja majanduse arengu seost analüüsides on näha, et reklaamiturg reageerib majanduses toimuvale ajalise nihkega umbes kahekordse muutusega. 1990ndate lõpu majanduskriis tõi kaasa telereklaamituru ligi 10% languse, kuid veel suurem langus oli 2009. aastal. Soome lama ja meie endi kümnendilõpu kriisi kogemus kinnitab, et isegi kui majandus stabiliseerub ja taas kasvama hakkab, hakkavad ettevõtted reklaamima alles pärast kasvu selget tunnetamist.…
-
Teiseks, inimesekesksus ja ekspertide arvamuste vahendamine, nii et esiplaanil on inimene nii kodaniku kui ka (valdkonna) eksperdina. Kolmas reegel: kollektiivne refleksiivsus ehk võime monitoorida, arutada, leida konsensus teemadel, mis on meile kõigile olulised. Neljas: saadete kõrge kvaliteet ja tipptasemel professionaalide kasutamine; rahvusringhäälingus peavad töötama Eesti parimad tegijad ja olema maailma tasemel. Viies printsiip: vaatajate integreerimine – muuseas ka meelelahutussaadete kaudu. Meenutagem vaid omaaegseid mänge raadios ja…
-
Selmet analüüsida rahvusringhäälingu seisu, materdati „miljonäriproua” Johannest, uuriti usinalt, kuidas Margus Allikmaa oli autojuhiks tööle võtnud oma venna. Ent kaugemale kui kellegi „miljonid” ja „tuhanded” ajakirjandus ei jõudnudki. Analüüsida ETV või ER i programmi, see ei paku valdavalt ju kommertsmeediale enam ammugi pinget. Järjepidevast, professionaalsest meediakriitikast pole meie ajakirjanduses enam midagi alles. President Ilvese meediateemaline ettekanne Eesti Ajalehtede Liidu meediakonverentsil „Meedia ja masu” pälvis küll suurema…
-
Õhtusi saateid, kuhu kutsutakse külaline, on mitmes formaadis. Näiteks AK uudistes saab intervjueeritav rääkida neli-viis minutit ja tõenäoliselt püsib jutt ühelainsal teemal. Väitlussaadetes on eetriaega näiliselt terve tund, kuid tegelikult hõõrutakse sellest saate lahti- ja kokkupakkimise, vahekõllide ja sissehelistamisega ikka oma kümmekond minutit maha. Isegi kui teema on saate alguses kitsalt piiratud, õnnestub seda harva ka neis piirides hoida. Mida kuumem supp, seda hullemini see laiali…
-
Seega, teatud määral on ETV oma põhiülesande täitnud, nagu on kirjas Eesti Rahvusringhäälingu seaduses: „ETV missioon on hoida ja arendada elu Eestis, panustades kommunikatsioonikanalina rahvusriigi, kodanikuühiskonna ning rahvuskultuuri väärtuste kaitsmisse ja arendamisse. Eesti Televisiooni ülesandeks on eesti rahvuskultuuri edendamine ja propageerimine ning selle parimate saavutuste salvestamine, tutvustamine ja säilitamine, samuti maailmakultuuri parimate saavutuste vahendamine ning vähemusgruppide huvidega arvestamine”. Kirjas näib kõik ilus, aga tegelikkus kõneleb teist…
