
Subjektiivne jalutuskäik ja tõukerattasõit festivalil „Draama“, kus ennekõike tundmatuga kohtumist otsides jäid teele ka mõned tuntud lavastused.

Just tuumikrollides näitlejate suhe oma tegelasse ja sündmustesse nende ümber muudab Andres Noormetsa lavastatud „Kirsiaia“ intrigeerivaks.

Nullpunktipraksis on näitleja-lavastaja ühistreening, mis loob usaldava partnerluse ning kaotab lavahirmu põhjustatud blokeeringu juba prooviprotsessis.

Johanna Nuutise „Hz“ on nagu üks pikk hingetõmme ja kui kaasa lähed, avastad, et oled aeglaselt ja pikalt sisse hinganud ning lõpus lased kopsud tühjaks.

Eesti Noorsooteater avas hooaja uudse lavastusega, kus noored lavastajad Karl Sakrits ja Mait Visnapuu demonstreerivad nuku ja video õnnelikku kooselu.

Lauri Lagle: „Meie lavastustes on esmalt alati olnud idee ning see omakorda on tinginud vormi, milleks vahel on sõnad, vahel helid ja vahel muud kombinatsioonid.“

Lauri Lagle lavastuste läbiv hoiak ongi mitte võtta vastu lihtsamat elu: ta otsib materjali, mille vastupanu ületamine protsessina on poeetiline.

Algul on see näitemäng andeka arhitekti eneseotsingutest, siis saab sellest noore naise üksinduse lugu, et sumbuda teise vaatuse keskpaigas kriminaallooks.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.