
Lavastus „Lause lõppu jõudes oleme unustanud, kust see algas“ on performatiivne, mõnel hetkel ülimalt koordineeritud, aga kohe seejärel mõjub peaaegu improvisatoorselt.

Rimini Protokolli ja Vaba Lava „100% Narva“ jääb kummitama – geniaalselt lihtsa dramaturgiaga kogukonnalavastus on intensiivne ja emotsionaalne.

Viktor Marvini esituses ei olnud paatost ega tormilisi tundeid, mis on nii kerged sõjateemaga kaasnema, vaid kõik oli edasi antud siiralt, nukravõitu alatooniga.

Tantsulavastus „Artefakturism: farsid ja varemed“ ei sunni vaatajat millekski, kõik on tagasihoidlik ja hillitsetud.

Lavastuses „Regina madre“ on piir tõe, mälestuste, unistuste, soovunelmate ja enesepettuse vahel väga hägus ning tõde ei selgugi.

„Võõrastes“ on leitud hea tasakaal universaalse loomuga kerge huumori, mis võiks kõnetada väga paljusid, ja nõudlikumat meelt kõditavate tõsisemate teemaniitide vahel.

Vanemuise teatri uuslavastustes „Kolm pikka naist“ ja „Võrsed“ jääb lavaline vorm tekstis sisalduvatele võimalustele kõvasti alla, tekst domineerib visuaalia üle.

Noore vaataja teatri festivali „Naks“ korraldajad olid pannud kokku väärika komplekti: 18 lavastust Eestist, Soomest, Slovakkiast, Poolast ja Ukrainast, lisaks kõrvalprogramm.

Jaak Prints: „Näitleja peaks olema teadlik mitte ainult oma kitsast erialaringist, vaid suhestuma ümbritseva ajaga, mõistma-mõtestama ühiskondlikke protsesse, et neid oma loomingus väljendada.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.