
„Hella hävingu“ Mees ja Naine armastavad teineteist, aga see armastus on kummalisem kui Hieronymus Boschi maalid.

Vanemuise ja Tartu Uue teatri „Romeole ja Juliale“ ning „Vaba(n)dusele“ saab liigset turvalisust ette heita eelkõige tegijate ambitsiooni ja tulemuse võrdluses.

Närib kahtlus, et saanud esmakordse võimaluse kokkupuuteks Tallinna Linnateatri ja tema oivalise trupiga, on Ivar Põllu seadnud sihiku pisut madalale.

Surmahirmust lavastuses ei räägita. Või õigupoolest on seda aimata õige vähe, sest peategelasi Annet ja tema isa Ottot seob lootus.

Jüri Kaldmaa on jätkanud juba varem oma lavastustes käsitletud teemat: inimese kergemeelne alistumine kurjale, vaimupimedus.

Kui kirsiaed on müüdud, kerkib õhku ja kaob silmist ka ilmatu suur ebatavaline lühter, kus lampide või küünalde asemel on kaunid valged linikud ümarates raamides ja valged suled.

Vihjelisust on Vanemuise uue „Mägede iluduskuninganna“ mängus vähem kui kahekümne aasta taguses lavastuses.

„Premiere’il“ nägi Berliini kunstiülikooli lõpetanud Liisi Hinti ning kollektiivi Unholy Trinity, kuhu kuuluvad TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kasvandikud Annabel Tanila, Daniela Privis ja Kärt Koppel.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.