-
allid sõbrad ja teekaaslased! Meid, kes me töötame laste- ja noorteteatri alal, peetakse maailma kõige õnnelikumateks inimesteks. Kas saab olla veel tulemuslikumat ja rahulolu pakkuvamat elukutset kui teatritegemine lastele? Muidugi mitte. Aga õnnega kaasneb ka raskeid hetki. Kui õnnelikud on vanemad, kes vaevu suudavad oma lapsi toita? Meie lapsed on juba pikka aega tundnud üleilmastumise mõjusid. Muretu lapsepõlv lõpeb varem kui kunagi enne, seda isegi rikastes…
-
Rahvusvahelise Teatriinstituudi (ITI) algatatud ülemaailmse teatripäeva sõnumi autoriks on tänavu Päikeseteatri asutaja, kauaaegne lavastaja ja juht Ariane Mnouchkine.
Pariisis tegutsev Päikeseteater (Théâtre du Soleil) tähistab tänavu oma 40. sünnipäeva.
Ülemaailmne teatripäev asutati 1961 Rahvusvahelise Teatriinstituudi (International Theatre Institute) algatusel. 1962. aastast korraldatakse kõikjal maailmas 27. märtsil teemakohaseid üritusi ning on jätkunud traditsioon, et üks väljapaistev persoon jagab essee vormis oma mõtteid teatrist ja maailmas valitsevast harmooniast.…
-
Ugala ?Aarete saar? (Priit Võigemast ja Peeter Jürgens).
Siinne tekst on mingil määral reisikirjeldus. Kulgesin päevasel ajal sõnalavastusi etendavates suurtes teatrites ja nende majades, et vaadata, mida, kuidas ja kellele seal ja siis mängitakse. Näiteks märtsis võib Draamateatris, Endlas, Ugalas, Rakvere teatris ja Vanemuises vaadata nädalas kella 11 ja 15 vahel keskeltläbi 1-2 etendust. (Kui nüüd täpne olla, siis Rakveres ei saa, sest suur maja on remondis…
-
Draamajuht
Heal draamajuhil oleks tungivalt soovitav omada laia haaret, mis võimaldaks tema teatril esitada kogu maailma dramaturgia paremikku, nii kaasaegset kui klassikat. Kui ta pole ise polyglott ega suuda tutvuda erinevate rahvaste dramaturgiaga originaalkeeles, siis peaks ta endale leidma asjatundlikud abilised.
Kirjandusala osakond peaks olema pidevas kontaktis erinevate keelte valdajatega, kes tutvustaksid eri rahvaste näitekirjandust. Eestis pole praegu yhtegi kirjandusala juhatajat, kes valdaks paljusid keeli. Peamiselt osatakse…
-
Tänase eesti teatri tekstuur on rajatud kordustele. Ikka oodatakse näitlejaväkke uut Pinnat, lavastajate ritta noort Toomingat. Isikkoosseisud komplekteeruvad sajandivanuseid tavasid korrates, teatrite repertuaari hoiab püsti ?anriline serialism: tükk lastele, tükk noortele, tükk klassikat ja tükk tänapäeva, tükk eestit ja tükk muud, tükk komöödi ja tükk traagi ning igaühe oma muusikal sinna otsa. Sama mall, aastast aastasse. Psühholoogiline realism kui püha lehm veel sinna otsa. Hindeid saavad…
-
NO99 lavastuse ?Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki? puhul on tegemist sõnumiteatriga. Lavastuse loojad esitavad oma ideede ja mõtete manifesti, kuid ilma analüüsita ei tõuse see ideeteatriks. Ka pole tegemist näitlejateatriga (millest Ojasoo ja Semperi senise loomingu põhjal tegelikult rääkida ei saakski), sest näitlejad on vaid vahendid sõnumi edastamiseks. Nad on ühise mõtteviisi ja energia kandjad, mis välistab individuaalse esiletõusu. Näitetrupp mõjub…
-
Hasso Krull: ?Manifest? on hea sõna. Mulle tundub, et see määratleb nähtut tõesti kõige paremini. Mulle endale poleks see pähe tulnud, aga kui see välja öeldi, mõtlesin ma küll, et lavastuses oli midagi osutavat, näitavat ja isegi ilmutavat, pealetungivat. Just sellist manifestset. Samas on näha, et XXI sajandi teatril on enam-vähem samasugused probleemid, kui tal XX sajandil olid. Lavastuses tsiteeriti küll Peter Brooki, aga minu jaoks…
-
Napolis said veebruari lõpus kokku ida-euroopa draama, Peter Brook ja itaalia festivaliteater.
Euroopa on väiksemaks jäänud. Sellest saab aru, kui Rooma lennujaamas Helsingi lennuki pealt tulnult enam isegi passi ei küsita. Küllap vajab see mõte pisut harjumist nii meilt, uutelt tulijatelt, kui ka vanematelt euromaadelt nagu Itaalia.
Huvi üksteise tegemiste vastu on aga olemas: saamaks uute liikmesriikide dramaturgiaga tuttavaks, korraldati Napoli teatris Mercadante 7. ? 24. veebruarini…
-
Hasso Krull: ?Manifest? on hea sõna. Mulle tundub, et see määratleb nähtut tõesti kõige paremini. Mulle endale poleks see pähe tulnud, aga kui see välja öeldi, mõtlesin ma küll, et lavastuses oli midagi osutavat, näitavat ja isegi ilmutavat, pealetungivat. Just sellist manifestset. Samas on näha, et XXI sajandi teatril on enam-vähem samasugused probleemid, kui tal XX sajandil olid. Lavastuses tsiteeriti küll Peter Brooki, aga minu jaoks…
-
Anne Reemann, Alo Kõrve, Bert Raudsep, Andres Raag, Aarne Üksküla, Indrek Ojari ja Mart Toome.
A. H. Tammsaare-E. Nüganeni
?Tõde ja õigus. Teine osa?.
Lavastaja Elmo Nüganen,
kunstnik Iir Hermeliin. Osades Aarne Üksküla, Argo Aadli, Elisabet Tamm, Andero Ermel, Mart Koldits, Alo Kõrve, Allan Noormets, Indrek Ojari, Kalju Orro, Andres Ots, Andres Raag, Bert Raudsep, Jaanus Rohumaa, Ago Roo, Indrek Sammul, Rain Simmul, Mart Toome, Hele…
