-
Ferenc Molnár, ?Pál-tänava poisid?. Tõlkija Julius Mark, dramatiseerija-lavastaja Aare Toikka, muusikaline kujundaja Kaspar Jancis. Mängivad Janek Sarapson, Margo Teder, Tanel Saar, Kaspar Jancis. Esietendus VAT-teatris 16. novembril.
Ferenc Molnári ?Pál-tänava poisid? peaksid suuremale jaole praegu täiskasvanu eas inimestele midagi tähendama, vähemalt midagi meenutama. Kindlasti seda, et sellel kohustuslikku kirjandusse kuuluval teosel oli mõnevõrra ootamatult karm lõpp.
Tänu selle 1906. aastal ilmunud noorsooraamatu sotsiaalsele tundlikkusele leidis aset…
-
Jaak Alliku ?Sirbi raamatu? sarjas ilmunud artiklikogumik ?Menu hind on valu? koondab autori sõnavõtte teatrikriitika ja re?issuuri teemadel aastatest 1965 ? 2001. Sarja formaadist tuleneva piiratud mahu tõttu pole autor üritatud koondada siia oma parimaid palu, vaid lähtunud eelkõige temaatilisest/problemaatika printsiibist. Seega ei tõsta teos esile mitte niivõrd Allikut kui originaalset mõtlejat ja stiilimeistrit (mida ta kindlasti ka on!), vaid tegemist on ühelt poolt ajaloolise ülevaatega…
-
Witold Gombrowicz, ?Laulatus?. Lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Anna Sekula. Osades Vladas Bagdonas (külalisena), Slawomir Maciejevski, Jolanta Teska, Maria Kierzkowska jt. Esietendus Toruni Wilam Horzyca nimelises teatris 15. oktoobril.
Võõraste maade teatris lavastamine kätkeb alati endas suurt ohtu. Alati tekib küsimus: kas hingatakse sedasama vaimuõhku, mis lavale loodu publikule mõistetavaks teeb? Teatripraktikas on rohkesti näiteid, kus kaugelt tulnud külalise väljamõeldud tõde kõledalt lavale rippu jääb. Elmo Nüganeni ?Laulatus?…
-
Moskva pakub oma ligemale kolmesaja teatriga tööd tuhandetele näitlejatele ja sadadele lavastajatele. Meeldiv on kogeda, et aeg-ajalt satub nende lavastajate sekka ka eestlasi. Veel mõned aastad tagasi tõi Priit Pedajas Fomenko teatris lavale B. Frieli ?Lõikuspeo tantsud?. Nüganeni möödunudaastast Lenkomis lavastatud komöödiat said soovijad suvel Eestiski näha. Ning kolmanda eesti lavastusena näeb Moskvas Raivo Trassi lavastatud islandlase Arni Ibseni näitemängu ?Forever?. Sellise nime all vähemalt on…
-
Katri Kaasik-Aaslav, Vaino Vahing, ?Teatriromanss?. Lavastaja ja stsenarist Katri Aaslav-Tepandi, kunstnik Krista Tool, pianist Olav Ehala. Osades Katariina Lauk, Tõnu Tepandi, Katrin Saukas, Tanel Jonas, Vello Janson, Marika Vaarik. Esietendus 22. oktoobril Estonia kammersaalis.
Ei oska praegu otsustada, kas kirjutan neid ridu teatriloolasena või -kriitikuna (viimase ala oskused on rooste läinud). Teatriloolasel on ?Teatriromansist? hea meel, sest teatri uurimine ka teatri enda vahendite abil kannab kultuurimälu…
-
On kirjandust, mille töössevõtmine teatrilaval ja filmiski on paras julgustükk. See ei anna end liikuva visuaalsusena kätte ja elab tollest jõust, mida tundes Poe ei kirjelda, mida ?Kaevu ja pendli? vang siis ikkagi kaevus nägi. Iga füüsiline piiritlus kärbib fantaasial tiibu ja selle valikus ning doseeringus ongi ehtkirjanduse saladus. Kafka küll kirjeldab, annab hõlmava kujundi, kuid just ?Metamorfoosis? (?Die Verwandlung?, 1912) niiviisi, et ta palus raamatu…
-
7. ? 14. XI toimub Londonis veel teinegi tantsusündmus, tänavu 10. sünnipäeva tähistav tantsufilmide festival ?Dance on screen?. Festivali korraldab tantsuorganisatsioon The Place. Nädala jooksul tulevad esitusele dokumentaal-, lühi- ja animafilmid parimatelt loojatelt üle maailma. Lisaks filmiprogrammile on ka koreograafide meistriklass, kus seitsme päeva jooksul õpitakse tantsufilmi tegemist. Valminud uued lühifilmid esilinastuvad ka festivali programmis.
Kolmandat korda korraldas tantsukeskus move on dancecenter Viinis 3. ? 6. XI…
-
Pille-Riin Purje, Krjukov. Rolliportreed ja mälestuskillud. Eesti Teatriliit, Tallinn 2004. 631 lk.
Pille-Riin Purjel on oma suur tees, mille järgi ta raamatu üles ehitanud: ei olnud kahte Krjukovit, üks enne ja teine pärast (haltuuritsemist ja viinaga lõpparve tegemist), vastavalt siis levi ja süva. Ja sellepärast ta käsitleb tema rolle läbisegi, mitte ajatelge mööda. Ent ons see põhjendatud? Esiteks võib kindlasti väita, et Krjukov kuulus nende väheste…
-
Inna Taarna, Vaatan ajas tagasi. Kirjastus Kunst, Tallinn 2003. 145 lk.
Inna Taarna panus eesti teatriajaloo kajastamisse on hinnatav: ei tea ühtegi teist näitlejat, kes viimase paarikümne aasta jooksul oleks avaldanud kümme publikatsiooni, nende hulgas Kaarel Karmi (1990), Ilmar Tammuri (1997) ja kaks raamatut Riikliku Lavakunstikooli (2002) ning Tallinna Teatrikooli (2003) kohta. Tähelepanuväärt töövõime!
Nüüd siis on kaante vahele saanud ka memuaariraamat ?Vaatan ajas tagasi?. Intervjuus Päevalehele…
-
Irma: Hull oled! See oli Pirjo Levandi!
Rudolf: Vabandust, ma ei tunne muusikateatrit üldse? Just vaatasin, et uus nägu. Neid seal vene draamas ikka tuleb ja läheb. Alles siis, kui laulma hakkas, tekkis mingi kahtlus. Ükskõik, draamanäitleja karjääriks igatahes väga hea algus.
Irma: See oli õudsalt naljakas, kuidas ta peldikupaberirulli nuttis. Muudkui keris ja keris?
Rudolf: Jah, see oli täitsa sürr. Ja pääses eriti mõjule, kuna oli ekraanilt suures…
