-
Jaak Allik on mitmekülgne mees: poliitik, strateeg, administraator, kriitik, kolumnist jne. Alliku puhul ei ootagi, et seitsme ameti kõrvalt tehtud harvad lavastused oleksid vormiliselt veenvad, stilistiliselt novaatorlikud või psühholoogiliselt väljapaistvalt sügavad. See, mida teatrisse otsima lähed, on kontseptsioon, sõnum. Alliku puhul ootad, et teatril oleks ühiskonnale midagi öelda. (Muidugi, ideaalis ootame seda ju igalt lavastajalt ja lavastuselt. Tegelikkuses on see paljude vormi valdavate lavastajate jaoks kahjuks…
-
Kui palju erineb või sarnaneb äsja lõppenud näidendivõistluse saak eelmiste aastate omaga ja mis suhtes eriti? Millised olid peamised põhjused, miks võidunäidendid esile kerkisid?
Olen ise põhjalikumalt lugenud vaid kahe viimase näidendivõistluse töid (2003 ja 2005). Kõige suurem erinevus, mis silma torkab, on muidugi tööde arv. Kui eelmine võistlus tõi kokku 107 võistlustööd, siis selleaastane üllatas võistlustööde vähenemisega (ainult 61 näitemängu!). Tahaks väga loota, et selle…
-
Homme esietendub Tallinna Linnateatris teie koostatud-lavastatud laululavastus “Eesti teatri laulud”. Millega on tegu?
Idee aluseks oli soov meie teatri väga musikaalsete näitlejate potentsiaali ära kasutada. Paneb mõtlema ka Eestis valitsev välismaa muusikalide vorpimise vaimustus, kuigi on väga head omamaist heliloomingut. Kõik sai alguse ühest trammisõidust, mil mu peas üks lugu kummitama hakkas. Teadsin, et see on ühest teatritükist. Inimesi küsitledes selgus aga, et kellelgi pole aimugi, kust…
-
Oma “Othello” lavastuste ajaloost rääkivas raamatus “Shakespeare in Performance: Othello” on Lois Potter pealkirjastanud XX sajandi lõpu “Othellodest” rääkiva peatüki “Othello at the end of the century: sex and soldiers”. Mõlemat, nii seksi kui sõdureid, on ka vastses Draamateatri lavastuses. Lavastuse üheks domineerivamaks jooneks ongi klaustrofoobiline militaarne õhkkond, milles on vähe privaatsust ja kus, nagu reality-show’des, tekivad konfliktid sellest, et liiga palju inimesi on liiga väiksele…
-
Näitlejad (Carita Vaikjärv, Priit Võigemast, Meelis Rämmeld) peavad vaatama ja nägema. Tegelased tihtipeale mitte.tarvo vridolin
Antonio Buero Vallejo “Lõõmav pimedus”. Tõlkija Tatjana Hallap, lavastaja Peeter Tammearu, kunstnik Jaak Vaus, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, liikumisjuht Oleg Titov. Mängivad Meelis Rämmeld, Priit Võigemast, Carita Vaikjärv, Kadri Lepp, Maria Soomets, Kata-Riina Luide, Ott Aardam, Tanel Ingi, Aarne Soro, Jaanus Kask, Peeter Jürgens, Vilma Luik, Arvi Mägi. Esietendus 24. IX Ugala…
-
Indrek Taalmaa teeb Hitlerit. alan proosa
Pip Uttoni “Adolf”. Vastutaja Ervin Õunapuu. Näitleja Indrek Taalmaa. Teater Vanemuine. Esietendus 10. IX Tartus Püssirohukeldris.
Õunapuu lavastus on moraalne. Ja sellest tulenevalt pinnapealne, seda sama väljendab tuletatud omadussõnaline vorm “klišeelik”. See viimane peab silmas seda, et vastav objekt, mille suhtes seda sõna tarvitatakse, liigub käibetõdede valdkonnas, on nagu pügatud jänes või niidetud muru. Aga mis mõttes moraalne? Kuidas mõista sõna…
-
-
Homme esietendub Ugalas Alistair Beatoni “Õnnetunne”. Mis paneb ühe poliitiku, teatrikriitiku ja harva lavastava lavastaja taas teatritööle?
Mihkel Mutt ütles eelmise laupäeva Päevalehes, et “poliitika on praegu Eestis ennast nii diskrediteerinud, et seal veel sees olla – ma ei kujuta ette”. Mina paraku kujutan ja seetõttu on ehk andestatav, kui mõnikord tahan käia väljas värsket õhku hingamas. Otseselt pani mind seekord aga teatritööle Peeter Tammearu kutse.…
-
Ärajäänud diskussioon
Seitsmeliikmeline rahvusvaheline žürii pidi vaatama võistlusprogrammi 14 lavastust ning tegema oma otsuse. Paraku kujunes suurimaks küsimuseks tõsiasi, et žürii välisliikmetel ei tekkinud võimalust oma seisukohti keskendunumalt avada. Enne laupäevast ETV otseülekannet, kus tehti teatavaks 10 laureaati, anti žüriile võimalus mõningaid oma seisukohti siiski tutvustada. Leppisime kokku, et kuna aega on vaid 45 minutit, siis kaks eestlasest žüriiliiget, allakirjutanu ja Anneli Saro, annavad eelkõige sõna viiele…
-
Täna õhtul esietendub Eesti Draamateatris teie lavastuses Shakespeare’i “Othello”. Põhjamaades on kriitika teid jõulise, psühholoogilise ja sotsiaalselt terava käekirja järgi nimetanud nais-Bergmaniks. Aga miks just Shakespeare? Kas tõesti on suurel Willil ikka veel midagi öelda meie kaasajale, mis on tema kaasajast otsustavalt kaugenenud nii sotsiaalse konteksti kui muude olude poolest?
Meie, inimesed, mõtleme lugudes, metafoorides, võrdlustes. Ma ei taha öelda midagi nii banaalset, et “Othello” on aktuaalne,…
